1 / 11

Üherakulised elusolendid

Üherakulised elusolendid. Aive Annuste Suigu Lasateaed-Algkool 2008. Algloomad e. üherakulised loomad. Algloomad on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. Nad on nii väikesed, et nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi.

myrna
Télécharger la présentation

Üherakulised elusolendid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Üherakulised elusolendid Aive Annuste Suigu Lasateaed-Algkool 2008

  2. Algloomad e. üherakulised loomad • Algloomad on üherakulised organismid, kelle elutegevus toimub ühes rakus. • Nad on nii väikesed, et nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. • Paljud üherakulised elavad vees, mullas aga ka suuremate elusolendite sees.

  3. Amööb • Amööb on kuni 0,5 mm suurune üherakuline värvitu loomake. • Amööb elab mageveekogudes, väikestes tiikides või kraavides enamasti põhjamudas. • Liigub kulendite abil. • Amööbil on märkimisväärne võime muuta oma kuju. • Amööb on üherakuliste seas hiiglane. Ta läbimõõt võib olla kuni pool millimeetrit. (0,5 mm)

  4. Amööbi toitumine • Sobiva toiduosakese sattumisel kulendite vahele imendub see läbi rakumembraani tsütoplasmasse. • Toiduosakese ümber moodustub toitevakuool ehk toitekublik, milles toimub seedimine.

  5. Amööbi sigimine • Amööb paljuneb pooldumise teel. • Amööbirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. • Soodsates tingimustes võib amööb poolduda üks kord ööpäeva jooksul. • Ebasoodsates tingimustes võivad amööbid moodustada tsüsti.

  6. Silmviburlane • Silmviburlane on ainurakne punase silmatäpiga viburiga organism. • Toitub valguse käes fotosünteesi teel nagu taim mineraalainetest. • Pimedas omandab valmis orgaanilisi aineid läbi kehapinna nagu loom.

  7. Silmviburlase sigimine • Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel.

  8. Kingloom • Elupaik sama kahe eelpool kirjeldatud liigiga. • Ehituslikult keerulisem – on välja kujunenud suuväli, suuava ja rakuneel, mis lõpeb toitevakuooliga.

  9. Kinglooma sigimine • Paljuneb mittesuguliselt ristipooldumise teel. • Ebasoodsate keskkonnatingimuste korral moodustab tsüste.

  10. Algloomade võrdlus Eelpool mainitud algloomi on võimalik kasvatada ka akvaariumis.

  11. Kordamine: • Mida tähendab nimetus ’’üherakuline elusolend’’ • Kirjelda amööbi elupaika, toitumist, sigimist • Kirjelda silmviburlase elupaika, toitumist, sigimist • Kirjelda kinglooma elupaika, toitumist, sigimist

More Related