Koostootmise majanduslik ja keskkonnakaitseline põhjendatus

1. Koostootmise majanduslik ja keskkonnakaitseline põhjendatus • Euroopa Liidu maad sõltuvad kütuse impordist, ca 50% vajaminevast kütusest imporditakse juba täna. Hinnanguliselt võib see suureneda ca 70 % aastaks 2030 • Kyoto Protokolli täitmine Euroopa Liidus ei ole lihtne. Aatomelektrijaamade ehitust on küll planeeritud Soome, samaaegselt aga lõpeb mitmete maade AEJ tööressurss. • Hüdroelektrijaamade kasutamise ressurss on ammendatud või piiratud keskkonnakaitselistel põhjustel.

2. Euroopa Liit sõltub kütuse impordist, ca 50%vajaminevast kütusest imporditakse. Hinnatakse, et see võib tõusta kuni 70% aastaks 2030. • Kyoto Protokolli nõuete täitmine Euroopal Liidus on keeruline. Aatomelektrijaamade tööressurss ammendumas. • Hüdrojaamade ressurss ammendatud või nende kasutuselevõtt on piiratud keskkonnakaitselistel põhjustel. • Taastuvenergia kasutamine küll suureneb, kuid ressurss samuti piiratud ja ei taga elektrienergia tarbimise kasvu. • Elektri ja soojuse koostootmist peetakse üheks olulisemaks kütuse ja efektiivsema ja säästlikuma kasutamise tehnoloogiliseks viisiks Euroopa Liidus

3. Euroopas loetakse uute elektriliste võimsuse planeerimisel eelistavamaks kütuseks maagaasi. Maagaas on keskkonnasõbralik. Ka elektrienergia eraldi tootmisel saavutatakse suhteliselt suured kasutegurid (55-60%) • Maagaasi baasil on võimalik ehitada suhteliselt väikese võimsusega koostootmisjaamu (gaasimootori ja gaasiturbiini baasil). Investeeringud on suhtelised madalad ja ehituse aeg lühike. • Väikeste võimsuste evitamisega on võimalik hajutada elektrienergia tootmist. • Hinnanguliselt võiks Euroopa Liidus genereerida ca 40 % elektrienergiast koostoomisjaamades. Aastal 2000 oli see arv 9%. Reaalseks loetakse aastaks 2010 seda suurendada 18%. See tagaks ka ca 4% kasvuhoonegaaside emissioonide vähenemist Euroopa Liidus

4. Kaugkütte olemasoluon soodustavaks asjaoluks koostootmise evitamiseks. • Kaugkütte osakaal elamu ja avaliku sektori nn. küttest moodustab näiteks Venemaal ja Leedus ca 70%, Poolas, Lätis, Eestis, Soomes ja Taanis ca 50-55%, Rootsis ca 42% jne. • Suur potentsiaal on ka tööstuskoostootmisjaamade rakendamisel. Maades, kus on suhteliselt suur osakaal koostootmisel, on tööstus-koostootmisjaamade osa ligi 50%. (erand on Taani, kus tööstus-koostootmisjaamade osakaal ei ole suur)

5. Koostootmise osa kaugkütte soojusvarustuses

6. Koostootmise osa elektrienergia tootmises - 1999 a.

7. Soodustavate tingimustena koostootmise laialdasemaks arenguks võime kokkuvõtlikult nimetada järgmisi aspekte: • Energiatootmise kõrge kasutegur. • Suhteliselt vähesed keskkonnakahjulikud heitmed. • Võrreldes tsentraliseeritud energiatootmisega on koostootmine tarbijale lähedasem, väiksemad energia ülekandekaod, tootmine on tarbija vajadustele paindlikumalt reguleeritav • Töökindluse suurendamine tarbijate varustamisel nii soojuse kui ka elektrienergiaga • Elektrituru liberealiseerimine, monopoolse ja reguleeritud energiaturu muutumine vabaturuks.

8. Takistuseks koostootmise arenguks on alljärgnevad aspektid: • “Puudulik” tariifide süsteem, mis reguleeriks reservi- ja tipuenergia ostmist tarbijatele, kes baaskoormust ei osta vaid toodavad ise. • Puudulik tariifide süsteem ülejääva elektrienergia müügiks võrku. • Investeeringute pikk tasuvusaeg, tulenevalt majanduslikust situatsioonist. • Paljudes maades on kas piiratud seadustega või kallis ühendamine süsteemsesse ühendatud elektrivõrku. • Bürokraatlikult piiratud ja keeruline energiatootmise tegevuslubade saamine. • Kütuste ja keskkonna heitmete maksustamise keerukas ja muutuv süsteem. • Elektrituru muutustes (kas monopoolne või avatud) tulenev teatud segadus, mittestabiilne elektrihind • Koostootmiseks sobivaima kütuse -loodusliku gaasi varustuse puudulikus.

9. Et otsustada väikese võimsusega soojuse ja elektri koostootmisjõujaama otstarbekuse üle, tuleb välja selgitada järgmised põhilised tingimused: • Optimaalne soojuse ja elektri koostootmisjõujaama konfiguratsioon; • Sobilik koht soojuse ja elektri koostootmise jaamale; • Soojuse ja elektri koostootmise jaama ühendamise võimalused olemasoleva soojuse ja elektrivõrguga; • Millised on planeeritava koha soojuskoormused aasta ja ööpäeva lõikes, et tagada maksimaalne soojuse ja elektri koostootmisjõujaama kasutus koos kõrge kasuteguriga.

10. Koostootmisjõujaama töö kõrge efektiivsuse saavutamiseks otstarbekas see projekteerida soojusvõimsusele, mis vastab tarbija BAASSOOJUSKOORMUSELE. Sellisel juhul tagatakse jõujaama suur aastane kasutusaeg. Tarbija baaskoormust ületav soojustarve kaetakse kas tipuseadmetega või ostetakse suurtootjatelt. Juhul, kui jõujaama käitaja elektrienergia omatarve osutub seejuures väiksemaks kui jaama tootlikkus, on vajalik toodetud ülejääk müüa võrku teistele tarbijatele

11. Koostootmisvõimaluste selgitamiseks on vaja: • koostada vastava piirkonna (tarbijate) tegelikkusele vastav soojuskoormuse kestvusgraafik; • teha kindlaks potentsiaalse soojuse- ja elektri koostootja elektrienergia vajadus, koostada selle kohta täpne koormusgraafik; • uurida soojuse tarbimise ja elektri tarbimise tendentse viimaste aastate jooksul, koostada nende põhjal tarbimise prognoos lähiaastateks; • uurida senise soojuse tootja finantsolukorda (kassavood, laenud, võlad, muud finantskohustused), otsustada, millised varad ja millised kohustused lähevad üle uuele soojuse tootjale; otsustada, kes katab senise soojustootja laenud, võlad ja muud kohustused (kui need on olemas); • uurida laenu saamise võimalusi ja tingimusi; • otsustada, mis saab koostootmise juurutamisel senisel soojusetootjal olemasolevatest seadmetest, hoonetest, otsustada seal töötava personali saatus (koondamise- ja kompensatsiooniprobleemid);

12. Koostootmisvõimaluste selgitamiseks on vaja (järg): • koostada hinnaprognoos soojusenergia võimaliku hinna kohta selle tootmisel olemasolevate seadmetega, prognoosida elektri- energia ostu- ja müügihinna muutumist antud piirkonnas lähiaastate jooksul; • teha kindlaks soojusvõrkude tehniline seisukord, otsustada, kas need vajavad rekonstrueerimist (ümberehitamist) lähiaastatel, prognoosida selleks vajalike investeeringute suurus; • otsustada, kuidas kaetakse soojuse tippkoormus (selleks võib olla vaja täiendavaid investeeringuid), koostootmise agregaate on mõtet projekteerida ainult baaskoormuse katmiseks; • teha põhjalikud tasuvusuuringud, tellida kompetentsetelt spetsialistidelt projekt.

13. Kombijaama võimsuse valik soojuse baaskoormuse järgi (näide) Allikas: Euroopa Liidu rahastamisel koostatudväikeste kombijaamade ülevaade (Phare projekt, 1999).

14. Kombiagregaatide võimsuse sobitamine soojuskoormuse kestvusgraafikuga Allikas: Euroopa Liidu rahastamisel koostatudväikeste kombijaamade ülevaade (Phare projekt, 1999).

15. Koostootmise efektiivseks kasutamiseks tuleb analüüsida näiteks: Kas on võimalik ettevõtte tootmist organiseerida nii, et soojustarbimine on päeva jooksul koormuste poolest võrdlemisi ühtlane, mis tagaks seadme töötamise nimivõimsusel. Tuleb arvestada, et soojuse ja elektri koostootmine on põhjendatud, kui seade töötab vähemalt 6000-7000 tundi aastas. Seega eeldatakse ka ettevõtte normaalset ja ühtlast tööd aasta lõikes. Mida kõrgem on elektrienergia hind võrgust ostmisel võrreldes koostootmisagregaadis kasutatava kütuse hinnaga, seda enam on tasuv koostoomise investeering. Hindade prognoos näitab pigem kiiremat elektrihinna tõusu kui gaasihinna tõusu.