1 / 12

VII TERMOREGULATSIOON

VII TERMOREGULATSIOON. Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: 1. Väike rasvakiht 2. Karvkatte puudumine 3. Higinäärmed kogu keha nahas. HÜPOTAALAMUS “mõõdab” vere temperatuuri ja vallandab kas külmavärinad või higistamise. Kuidas tekib meie soojus ?. soojus. valk.

nikkos
Télécharger la présentation

VII TERMOREGULATSIOON

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VII TERMOREGULATSIOON Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: 1. Väike rasvakiht 2. Karvkatte puudumine 3. Higinäärmed kogu keha nahas. HÜPOTAALAMUS “mõõdab” vere temperatuuri ja vallandab kas külmavärinad või higistamise.

  2. Kuidas tekib meie soojus? soojus valk

  3. Kõik rakud toodavad sooja Millised rohkem? Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks, kui välistemperatuur on 25 – 30o C. Miks saabub surm 42 – 44o C juures? Miks tõuseb palavik? Miks kiskjad ei higista?

  4. Lisalugemine Temperatuur: temperatuurishoki geenid. Kui organismi väliskeskkonna temperatuur tõuseb, sünteesitakse kiiresti terve rida valke, mis aitaksid raku sisemust stabiliseerida, vältida valkude degradeerumist. Temperatuurishoki mõjul sünteesitud valke nimetatakse “heat-shock” valkudeks (HSP). HSP-sid leidub nii prokarüootsetes kui ka eukarüootsetes  organismides: E. coli ja Drosophila HSP-d on 40 – 50% ulatuses identsed.  HSP valkude regulatsioon on kontrollitud transkriptsiooni tasemel. Temperatuuri tõus indutseerib otseselt vastavate geenide transkriptsiooni. Drosophila HSP70 on 70 kD suurune valk, mis on kodeeritud kahe geenide perekonna poolt, mis paiknevad ühes autosoomidest. Kokku on neid geene 6 koopiat. Kui väliskeskkonna temperatuur tõuseb üle 33°C, nagu see võib juhtuda kuumadel suvepäevadel, aktiveeritakse HSP70 geenide transkriptsioon. Transkriptsiooni aktiveerib valk HSTF (Heat-ShockTranscriptionFactor), mis temperatuuri tõusu korral on alternatiivselt fosforüleeritud. DNA järjestusi, kuhu HSTF seondub, nimetatakse HSE-deks (heat-shockresponseelements).

  5. IX TREENINGU FÜSIOLOOGIA Lihastel on 3 ATP allikat: • ATP varu, mis on lihastes (3 sekundiks) • ATP, mis tekib glükolüüsi käigus (60 sek) • ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel

  6. Maratonijooksja ja sprinter

  7. Glükogeeni laadimine Kestvuspingutuseks: 6 – 3 päeva enne võistlusi: süüa valku (mitte süsivesikuid), et glükogeen ära kulutada. 3 – 0 päeva enne võistlusi: süüa süsivesikuid, et tekiks glükogeen.

  8. Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele: • Südame töö ..., sest… • Hingamine ..., sest … • Vereringe nahas ..., sest … • Soolad ja vesi ..., sest … • Glükogeen ..., sest … http://farm4.static.flickr.com/3269/3118008370_d40ff62664.jpg

  9. Treeningu pikaajaline mõju: • Südamelihas ... 2. Veresooned ... 3. Kopsumaht ... 4. Lihased suurenevad, sest... 5. Mitokondrite arv lihastes.. 6. Verekapillaaride arv ... 7. Erütrotsüütide arv...

  10. Keerukad koordinatsiooni harjutused arendavad aju.

More Related