1 / 21

Erirelatiivsusteooria

Erirelatiivsusteooria. ERIRELATIIVSUSTEOORIA. Selles teemas tuleb juttu aja ja ruumist kaasaegsest käsitlusest. Liikumisest valguse kiiruse lähedastel kiirustel ning sellega kaasnevatest relativistlikest “efektidest”. Samuti massi ja liikumise ning massi ja energia vahelistest seostest.

onofre
Télécharger la présentation

Erirelatiivsusteooria

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Erirelatiivsusteooria

  2. ERIRELATIIVSUSTEOORIA • Selles teemas tuleb juttu aja ja ruumist kaasaegsest käsitlusest. • Liikumisest valguse kiiruse lähedastel kiirustel ning sellega kaasnevatest relativistlikest “efektidest”. • Samuti massi ja liikumise ning massi ja energia vahelistest seostest

  3. Relatiivsus klassikalises füüsikas u=10 m/s ???? 10 m/s v = 15 m/s Vankrike, mis liigub 15 m/s kiirusega liikuval platvormil asuva vaatleja suhtes kiirusega 10 m/s, liigub maapinnal asuva vaatleja suhtes kiirusega 10 m/s + 15 m/s = 25 m/s

  4. Relatiivsus klassikalises füüsikas u=10 m/s ???? 10 m/s v = 15 m/s Vankrike, mis liigub 15 m/s kiirusega liikuval platvormil asuva vaatleja suhtes kiirusega 10 m/s, liigub maapinnal asuva vaatleja suhtes kiirusega 15 m/s - 10 m/s = 5 m/s

  5. Klassikalises füüsikas sõltub keha liikumiskiirus alati taustsüsteemi valikust

  6. ??? Võibolla on valguse kiirus vaatleja suhtes 300 000 km/s + 30 km/s?

  7. ??? Võibolla on nüüd valguse kiirus vaatleja suhtes 300 000 km/s - 30 km/s?

  8. Relatiivsus klassikalises füüsikas? • Asendame eelmises ülesandes suure platvormi Maaga (mis liigub vaatleja suhtes kiirusega 30 km/s) ning platvormil liikuva keha valgusega (mis liigub maa suhtes kiirusega 300 000 km/s) • leia valguse kiirus paigalseisva vaatleja suhtes kui Maa liigub vaatleja poole ning • kui Maa liigub vaatlejast eemale

  9. Michelson-Morley katse • USA teadlased Albert Michelsonja Edward Morley püüdsid 1881. aastal korraldatud katses (katseseade) määrata Maa liikumise mõju valguse kiirusele. • M&M-i hüpotees oli, et ehkki Maa kiirus moodustab vaid 1/100% valguse kiirusest, peaks tänu Maa liikumisele valgusvihkude ühendamisel tekkiv interferentspilt olema erinev olukorras kus Maa liigub valgusele vastu pildist, kus Maa eemaldub valgusest.

  10. Michelson-Morley katse • Teadlaste üllatuseks midagi sellist praktiliselt ei täheldatud. Mida täpsemaks läksid katseseadmed, seda väiksemaks muutus interferentspiltide erinevus. • M&M tegid järelduse: Maa liikumine ei avalda valguse kiirusele mingit mõju ning klassikaline kiiruste liitmise seadus ei pea antud juhul paika!

  11. Einsteini postulaadid • Postulaat on põhiseisukoht, mida ei saa loogiliselt (valemite abil) tõestada, vaid ta on katseandmete üldistatud resultaat. Matemaatikas on analoogiks aksioom) • Einsteini I postulaat Kõik looduses toimuvad protsessid kulgevad mistahes inertsiaalsüsteemides ühesuguselt • Einsteini II postulaat Valguse kiirus vaakumis on ühesugune kõikides inertsiaalsüsteemides st. valguse kiirus ei sõltu ei valgusallika ega ka valgussignaali vastuvõtja kiirusest.

  12. Aeg ja ruum • Klassikaline füüsika käsitleb aega ja ruumi teineteisest eraldiseisvana. • Ruumi relatiivsust küll aktsepteeritakse (erinevates taustsüsteemides on kehal erinevad koordinaadid), • kuid aega käsitletakse absoluutsena (kõikides taustsüsteemides kulgeb aeg ühetaoliselt).

  13. Relativistlik aegruum • Relativistliku maailmapildi mõistmiseks tuleb meil ümber hinnata igapäevastele kogemustele tuginevat ettekujutust ruumist ja ajast. • Ettekujutus absoluutsest ajast, mis kulgeb nüüd ja igavesti ning kõikides taustsüsteemides ühesuguses tempos, mateeriast ja selle liikumisest täiesti sõltumata, tuleb tunnistada vääraks.

  14. Ajavahemiku suhtelisus • Relativistlikus aegruumis tuleb käsitleda suhtelisena nii ruumi kui ka aega! • Sündmuste kirjeldamisel peame arvestame sellega, et erinevates taustsüsteemides on lisaks ruumikoordinaatide suhtelisusele taustsüsteemi valikust sõltuv ka aja kulg • Üks ja seesama sündmus on erinevates taustsüsteemides erineva kestusega.

  15. Ajavahemiku suhtelisus Liikuvas taustsüsteemis kulgevad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustatutena kus t – ajavahemik mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine, t0 – ajavahemik süsteemis, mille suhtes vaatleja ei liigu nn omaaeg (mõlemad mõõdetuna sekundites), v – vaatleja kiirus (m/s); c = 3·108 m/s – valguse kiirus vaakumis

  16. Aja dilatatsioon • Seda nähtust nimetatakse aja dilatatsiooniks • Valemis sisalduvat tegurit: nimetatakse kinemaatiliseks teguriks ning seda kasutatakse ka teiste relativistlike nähtuste kirjeldamiseks

  17. Pikkuse kontraktsioon • Võttes arvesse relativistliku aegruumi iseärasusi, saab näidata, et • Keha pikkus lüheneb tema liikumise sihis võrdeliselt selle liikumise kinemaatilise teguriga kus l – pikkus mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine, l0 – pikkus süsteemis, mille suhtes keha ei liigu nn omapikkus (mõlemad mõõdetuna meetrites), v – vaatleja kiirus (m/s); c = 3·108 m/s – valguse kiirus vaakumis

  18. Relativistlik kiiruste liitmine • Michelson-Morley katsetulemuste põhjal ja relativistliku aegruumi iseärasusi arvestades saab näidata, et kui • Keha liigub mingis inertsiaalses taustsüsteemis kiirusega u ning vastav taustsüsteem liigub teise taustsüsteemi suhtes kiirusega v, siis on keha kiirus teises taustsüsteemis u´ arvutatav valemist: • Valemis kasutatakse “+” siis kui keha kiirus u ja taustsüsteemi kiirus v on samasuunalised ning “-” siis kui nad on vastassuunalised.

  19. Järeldus aja ja pikkuse relatiivsusest • Nii aja dilatatsiooni kui ka pikkuse kontraktsiooni valemist saame järeldada, et kinemaatiline tegur ei saa võrduda nulliga: • ehk teiste sõnadega – mistahes reaalse keha kiirus ei saa kunagi olla võrdne valguse kiirusegaehkki võib sellele lõpmatult läheneda.

  20. Seos keha massi ja kiiruse vahel • Saab näidata, et kui keha mass taustsüsteemis, kus keha seisab paigal on m0, siis tema mass m süsteemis, mille suhtes ta liigub kiirusega v on: • Massi m0 nimetatakse ka keha seisumassiks! • Keha mass on kõige väiksem süsteemis, mille suhtes ta seisab paigal!

  21. Seos keha massi ja energia vahel • Kui kiiruse suurenedes suureneb keha mass, siis peab suurenema ka keha liikumisega seotud energia – kineetiline energia. • Saab näidata, et liikumisel massi suurenemisest “lisanduv” energia on võrdeline valguskiiruse ruuduga ehk üldistades: • Iga keha omab seisuenergiat, mis on võrdeline keha seisumassiga: E = m0c2 • Kui keha liigub, siis lisandub seisuenergiale liikumise energia ning keha mass suureneb, järelikult: • Keha energia muudatused kajastuvad keha massi muutustes ja vastupidi!

More Related