1 / 30

GEENITEHNOLOOGIA

GEENITEHNOLOOGIA. Koostas: Kristel Mäekask. Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. GEENITERAAPIA.

otto
Télécharger la présentation

GEENITEHNOLOOGIA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. GEENITEHNOLOOGIA Koostas: Kristel Mäekask

  2. Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi.

  3. GEENITERAAPIA • Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste – nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. • Geeniteraapiat on kahte liiki: • somaatiline, • sugurakke mõjustav.

  4. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.

  5. Haige patsient Tüvirakkude siirdamine haigesse koesse Patsiendilt eemaldatud terved rakud Rakkude siirdamine munarakku Embrüonaalsete tüvirakkude kasvatamine Raku mõjutamine elektriga 7 päeva vanune embrüo

  6. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE • Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. • Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta.

  7. GEENIKANDJAD • Üks võimalus on kasutada viirust - viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. • Teine viis geene paigale toimetada on plasmiidide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul).

  8. plasmiid E. coli peremeesrakk muudetud rakk

  9. KLOONIMINE Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. DOLLY KLOONIMINEhttp://www.ut.ee/biodida/taiend/visual/kodu/valdmaa_d.ppt

  10. KLOONIMISE AJALUGU • Konna kloonimine 1952. aastal (Thomas J. King and Robert W. Briggs). • 1984. aastal üritasid McGrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid ebaõnnestusid. • 1996. aastalklooniti lammas Dolly (elas 6 aastaseks – suri kopsuhaigusesse) • Sellele eelnes ligi 300 ebaõnnestunud eksperimenti. • Ka teiste kloonitud imetajate puhul (siga, kass, lehm jne.) on edukus olnud vaid mõned protsendid.

  11. PROBLEEMID KLOONIMISEL • Looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. • Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes.

  12. INIMESE KLOONIMINE Munaraku tuuma eemaldamine Munaraku doonor Elektriga mõjutamine Munarakk keharaku tuumaga embrüo Kloonitava keharakk Munarakk viiakse doonoremasse Sünnib kloonitud laps

  13. TRANSGEENSED ORGANISMID Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa. sojaoad mais

  14. ESIMENE GMO Esimene GM bakter oli E .coli 1971. Esimene GM taim oli tubakataim 1983. Esimene GM imetaja oli hiir 1985.

  15. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva.

  16. Esimesed GM koduloomad – helendavad akvaariumikalad.

  17. GMO-de PLUSSID • Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale • Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) • Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) • Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine)

  18. GMO-de MIINUSED • Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom • Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) • Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes) • Muundatud geenid võivad üle kanduda nt umbrohule “superumbrohi”, muutes ka selle elujõulisemaks • Väheneb looduslik mitmekesisus (looduslikud liigid tõrjutakse välja) • Maitseomaduste halvenemine

  19. GM taimed • Kõige enam on geneetiliselt muudetud: • Soja (u.60%) • Mais (u.20%) • Raps (u.5%) • Riis • Tomat • Puuvill (u.10%) • Kartul • Teravili

  20. GM loomad • Kõige enam on geneetiliselt muudetud: • Hiir • Siga • Lammas • Lehm • Kana • Kala • Ahv

  21. GMO Eestis Keskkonnaministeeriumi andmetel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud organisme, küll aga turustatakse kaubandusse lubatud GMO-sid Kohustus on tootele märkida, et tegemist on GMO-ga. Mitmed tooted on modifitseeritud juba enne GMO teema aktuaalseks muutumist. GM sojaubadest valmistatud õlid meie turul http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&task=view&id=31&Itemid=42

  22. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/breeding/index.htmlhttp://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/breeding/index.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/salmon/index.html

  23. ISIKUTE TUVASTAMINE • Analüüsid bioloogilise põlvnemise tuvastamiseks, peamiselt isaduse määramiseks. • Analüüsid, võrdlemaks mingil objektil (näiteks kuritegude puhul sündmuskohalt) leitud DNA-jälgi konkreetsete isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga. • Analüüsid isikute identifitseerimiseks. Siia alla käivad juhtumid, kus on vaja kindlaks teha inimmaterjali (skelett, kehaosad vms) pärinemist mingilt konkreetselt isikult. Võrdlusmaterjaliks on kas antud isiku lähisugulased või DNA isikuga kontakti omanud esemetelt.

  24. INIMGENOOM 26 juuni 2000 valmis inimgenoomi kaart 90%. 2002 aasta aprillis selgitati inimgenoom täielikult välja.

  25. ROHELISTE LIIKUMINE Roheliste liikumises osalejad näevad geneetilises manipuleerimises ohtu ning püüavad seda igati takistada. Nende liikumine on suunatud ka katseloomade kaitsele, mis mõnikord võtab äärmusliku vormi. Näiteks on vabastatud ja linna lahti lastud laborites peetud rotte ja teisi katseloomi.

  26. FRANCIS GALTON Francis Galton arvas, et inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta võttis kasutusele mõiste eugeenika. (1822 -1911)

  27. EUGEENIKA Eugeenika mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste saamist, kehvade tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus, loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal intelligentsus, vaimsed haigused, kriminaalne käitumine ja alkoholism.

  28. Kasutatud materjal: • http://science.howstuffworks.com/human-cloning1.htm • http://134.174.17.106/develop/vanvactor/yclone.html • http://jurist.law.pitt.edu/images/cloning.jpg • http://physweb.bgu.ac.il/HOMEPAGES/goshen/dna.jpg • http://eko.org.ee/gmo/index.php?act • http://w2.envir.ee/looduskaitse/geneetiliselt.html • http://www.swlearning.com/quant/kohler/stat/biographical_sketches/bio16.1.html • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez?db=genomeprj&cmd=Retrieve&dopt=Overview&list_uids=9558

More Related