Puuetega inimeste õigused seadusandluses

1. Puuetega inimeste õigused seadusandluses Sirlis Sõmer-Kull Hoolekande osakonna juhataja Sotsiaalministeerium Oktoober 2010

2. TEEMAD • PUUETEGA INIMESTE ÕIGUSTE KONVENTSIOON • JUURDEPÄÄSETAVUS • SOTSIAALTEENUSTE KÄTTESAADAVUS (isikliku abistaja teenus)

3. ÜRO PIKi ratifitseerimise seis • Eesti Vabariigi president allkirjastas konventsiooni teksti 25. septembril 2007.a • Hetkel konventsiooni ratifitseerimise eelnõu ja seletuskiri eÕiguses, ootab 12.oktoobriks teiste ministeeriumite kooskõlastusi. • Kui saame kooskõlastused, jätkub menetlus VV-s ja Riigikogus (2011 a märts –aprill)

4. KONVENTSIOONI OLEMUS • Konventsioon konkretiseerib ja koondab kõik puuetega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides • Konventsioon ei loo uusi õigusi ega seaduslikke õigusi millelegi, vaid kordab üle juba eksisteerivad õigused viisil mis on suunatud puuetega inimeste vajadustele ja olukorrale

5. ÜRO Puuetega inimeste konventsiooni eesmärk edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada lugupidamist nende loomupärase väärikuse suhtes • Riik kes ratifitseerib konventsiooni peab: • Respekteerima puuetega inimeste õigusi • Kaitsma puuetega inimeste õigusi • Täide viima puuetega inimeste õigusi

6. Mida riik peab tegema hakkama • rakendama ja tutvustama meetmeid diskrimineerimise vältimiseks – Puuetega Inimeste Õiguste Strateegia välja töötamine, alustada 2011? • Meetmed hõlmavad • diskrimineerimisvastaste õigusaktide vastuvõtmist, mille põhjal konkreetsete tegevuste ellu viimine • selliste õigusaktide ja praktikate kõrvaldamist, mis diskrimineerivad puudega inimesi • puuetega inimeste kaasamist uute poliitikate ja programmide väljatöötamisse • Konventsioon katab tervet puudega inimese elukaart sünnist surmani, millest tulenevalt on tegemist väga laiaulatusliku ning rakendamise seisukohalt keeruka lepinguga.

7. Konventsiooni kriitilisemad kohad. Võimalikud reservatsioonid • eÕiguses olevas eelnõus ei ole SM teinud ettepanekut ühekski reservatsiooniks, samas kriitilised kohad, kus kaalutud reservatsioone: • transpordile ja juurdepääsule avalikele rajatistele ja teenustele • õigus- ja teovõime olemus • iseseisv elu ja kogukonda kaasatus • puudega lapse üldharidusele juurdepääs • fakultatiivprotokoll

8. Fakultatiivprotokoll – hetkel ettepanek ratifitseerida • Anname puuetega inimeste õiguste komitee pädevuse võtta vastu ja arutada pöördumisi riigist tulnud üksikisikutelt või üksikisikute rühmadelt. • Kui komiteele esitatakse riigi kohta kaebus on riigil aega 6 kuud esitada kirjalik seletus. • Saadud informatsiooni vaatab komitee üle ning esitab vajadusel ettepanekuid ja soovitusi riigile ning teavitab ka pöördujat. • Kui komitee avastab konventsiooni sätete raske ja süstemaatilise rikkumise, kutsub komitee riiki tegema koostööd olemasoleva teabe läbivaatamisel, vajadusel viib läbi uurimise ning edastab riigile tulemused omapoolsete kommentaaride ja soovitustega. • Komitee puhul ei ole tegemist kohtu funktsiooni, küll aga poliitilist mõju omava organiga.

9. Konventsiooni rakendamise järelevalve • koostada konventsioon ellurakendamise riiklik tegevuskava • Komisjon 1: rakendamist koordineeriv ja kontrolliv riiklik komisjon, mis võiks tulevikus asuda Vabariigi Valitsuse juures ja mida juhib sotsiaalminister. • Komisjon 2: rakendamise edenemise kaitseks ja järelevalveks täiendavalt nn sõltumatu mehhanism, mille eesmärgiks on teostada erapooletut analüüsi konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitseks ja järelevalveks. Puuetega Inimeste Koja juurde.

10. Kriitilised teemad • JUURDEPÄÄSETAVUS

11. Kust on tulnud vajadus? • Juurdepääsetavuse teema on ajalooliselt kasvanud välja puudega inimeste vajadustes, kuid nüüd on tegemist laia kõiki inimesi puudutava teemaga. • Rahvusvahelistest suunistest ja dokumentidest • ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon • EL võrdse kohtlemise direktiiv (eelnõu) • EN puuetega inimeste tegevuskava 2006-2015 • EN soovitus Universaalse disaini rakendamiseks • .....

12. EL võrdse kohtlemise direktiiv (eelnõu) • Nõukogu direktiiv, mis käsitleb võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest • Eesmärk: • Eelnõu eesmärk on rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tööturust väljapoole jäävates valdkondades.

13. Mis valdkondades ? • sotsiaalkaitse, sh sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi, sotsiaalelamumajandus ja tervishoid • haridus • avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste teenuste, sealhulgas eluaseme, kättesaadavus.

14. Kellel on kohustus? • Riik, kohaliku omavalitused, ettevõtjad on kohustatud tagama puudega inimestele võrdsetel alustel teistega juurdepääs: - füüsilisele keskkonnale, - transpordile, - teabele ja suhtlusvahenditele, - avalikele rajatistele - teenustele ... sh teenuste kasutamisele

15. Ligipääsu erinevad aspektid: • Ennetav ligipääs – teeme asjad algusest peale õieti (universaalne disain) • Kohandamine - kui üldisest ligipääsust ei aita on vaja teha juhtumipõhiseid kohandusi • Mõistlikud abinõud

16. Proportsionaalsuse põhimõte • Kohandamismeetmed ei tohi põhjustada ebaproportsionaalset koormust. Kriteeriumid: • organisatsiooni või ettevõtte suurus ja vahendid • hinnangulised kulud • teenuse osutamiseks kasutatavate infrastruktuuride ja objektide eluiga; • asjaomase vallas- või kinnisvara ajalooline, kultuuriline, kunstiline või arhitektuuriline väärtus; • kas asjaomane meede on ebapraktiline või ohtlik • ligipääsetavusest kasu (puuetega inimeste poliitika)

17. Keerulisemad küsimused direktiivist • Eluase – mitmendalt korruselt alates juurdepääs koduukseni; kas ka vanad majad; eraisik üürib korterit; sotsiaaleluase • Loodusobjektidele juurdepääsetavus • Ülemineku tähtajad – vanad majad, kui siis 20 aastat, veeremid 30 aasta, infosüsteemidele 5-10 a • ühistransport

18. Õiguslik keskkond Eestis on olemas: • Seadused: • põhiseadus, ehitusseadus, ühistranspordiseadus, elektroonilise side seadus .... • Määrused: • nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega iniemste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes;.... • Juhendid: • juhendmatrjalid eluasemekeskkonna tasakaaslustatud arengu tagamiseks ... • Arengukavad: • Riiklikud, KOV tasand

19. Miks meie elukeskkond ei ole ligipääsetav? • Peamiselt on teadmised ebapiisavad/puudulikud (nn tellija tarkus) • Ebapiisav tehnoloogiline areng • Puudulik ligipääs toodetele ja lahendustele • Finantside puudus

20. Kuidas see puutub sotsiaaltöösse?Ligipääsetavuse tulemusena... • Suureneb inimeste elukvaliteet • Väheneb abistajate vajadus ja koormus • Vähenevad puudest tulenevad kulud • Tasud hooldajatele • Eritranspordi kulud • Vaja vähem pakkuda sotsiaalteenuseid • Võimalik pakkuda rohkem teenuseid kodustes tingimustes institutsionaalsete teenuste asemel • Vaja vähem töötajaid palgata • ....

21. Lahendused • Teadlikkuse tõstmine • Lahendused ei ole alati kallid ja keerulised kui on teada konkreetsed vajadused ja mis on vaja teha/muuta (alternatiivid). • Füüsilist (ehituslikku) ligipääsu toetavad tehnilised/tehnoloogilised abivahendid. • Lahendus peitud koostöös. • KOV, riik, puuetega in organisatsioonid

22. Kriitilisemad küsimused • SOTSIAALTEENUSTELE JUURDEPÄÄS

23. Sotsiaalhoolekande seadus • Teenuste nõuete täpsem reguleerimine • SHS kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste min nõudeid reguleeriv eelnõu • Eelnõu minemas teistele ministeeriumitele, KOV liitudele ja organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks • Sõltuvalt tagasisidest edasised sammud. • Kriitilised küsimused • Kohalike omavalitsuste autonoomiasse sekkumine • Majanduskriisi ajal reaalseid lisavahendeid pole

24. Reguleeritavad KOVi teenused ja kohustused • Sotsiaalnõustamine • Võlanõustamine – UUS • Perelepitus – UUS • Koduteenus • Isikliku abistaja teenus • Tugiisikuteenus • Sotsiaaltransporditeenus • Varjupaigateenus • Turvakoduteenus • Eluaseme kasutamise võimaluse tagamine • Eluruumi kohandamine - kohustusena

25. Suurim kulutuste kasv: Isikliku abistaja teenus Tugiisikuteenus Sotsiaaltransport Eluruumi kohandamine Teenuste osutamise senine maht suhteliselt väike, kus rahuldatud nõudlus katab vaid osaliselt hinnatava koguvajaduse. Väiksem kulutuste kasv: Turvakoduteenus Varjupaigateenus Aluseks senine teenuse osutamise maht, mida uus regulatsioon eeldatavalt oluliselt ei mõjuta. Kulutuste prognoos teenuste lõikes Lisanduvad kulutused: • Perelepitusteenus • Võlanõustamine • Uued teenused, mille osutamise seniste mahtude kohta puudub teave. Aluseks teenuse sihtrühma hinnanguline suurus + eeldatav teenuse maksumus

26. Kulutuste prognoos teenuste lõikes 2010-2014 Märkused: • Suurim iga-aastane kasv sotsiaaltranspordi ja eluruumi kohandamise osas

27. Isikliku abistaja teenus • Teenusesaajate prognoos 2010-2014 • 2010.a 650 isikut  2014.a 1300 isikut • Teenuseosutajate prognoos 2010-2014 • 2010.a 570 isiklikku abistajat  2014.a 1100 • Kulutuste prognoos 2010-2014

28. Isikliku abistaja teenuse sisu (SHS) • EESMÄRK: • Isikliku abistaja teenuse raames abistatakse puudega isikut igapäevaelu tegevustes, millega isik puude tõttu iseseisvalt toime ei tule, eesmärgiga suurendada puudega isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõikides eluvaldkondades ning vähendada nende isikute hoolduskoormust, kes on kohustatud isiku eest hoolitsema

29. Isikliku abistaja teenus • SIHTGRUPP: KOV tagab isikliku abistaja teenuse kättesaadavuse 18-aastasele kuni vanaduspensioniikka jõudnud isikule: 1) kellel on liikumisfunktsiooni häire tõttu liikumine või nägemisfunktsiooni häire tõttu nägemine häiritud ulatuses, mis takistab tal igapäevaelu tegevustega toime tulla ilma kõrvalise abita; 2) kes on võimeline isikliku abistajat oma vajadustele vastavalt juhendama

30. Abistaja • Isiklik abistaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta ei ole isikliku abistaja teenusele õigustatud isiku, kellele teenust osutama hakatakse, otsejoones üleneja või alaneja sugulane, õde ega vend ja 2) ta ei ela samas eluruumis teenusele õigustatud isikuga, kellele teenust osutama hakatakse.

31. Abistaja • Isiklik abistaja abistab isikliku abistaja teenusele õigustatud isikut lähtuvalt tema vajadustest järgmistes tegevustes: • liikumisel; • enese eest hoolitsemisel; • isiku funktsioonihäirest tulenevatest muudes vajalikes toimingutes

32. IA teenuse kasutajad

33. Teenuse kasutamise eesmärk

34. Kulutused teenusele (kr)

35. Teenuse eest tasumise osakaalud (%)

36. Projektide tegemise võimalus • „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed “ avatud taotlusvoor • 2011 (tõenäoliselt aasta teine pool) • Isiklik abistaja, tugiisik, lapsehoid teenuste pakkumiseks (nii et keegi saab tööle) • taotleja: juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; kohalik omavalitsus; valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus (+ lisapiirangud) • Korraldab Innove www.innove.ee

37. AITÄH!