1 / 40

Võlakirjad

Võlakirjad. Võlakirjadega kaasaskäivad riskid. Võlainstrument on “tänamatu” väärtpaber – investor riskib kogu investeeringuga, aga tema tulumäär on fikseeritud

paul
Télécharger la présentation

Võlakirjad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Võlakirjad

  2. Võlakirjadega kaasaskäivad riskid • Võlainstrument on “tänamatu” väärtpaber – investor riskib kogu investeeringuga, aga tema tulumäär on fikseeritud • Väga oluline on enne võlakirja ostmist (ehk siis enne laenu andmist) korraks mõelda võimalike sündmuste peale, mis võivad vähendada raha tagasisaamise tõenäosust • Millised riskid käivad kaasas võlakirjadega?

  3. Olulised riskifaktorid võlakirjaturul • Krediidirisk • Müüdavus- ehk likviidsusrisk • Juriidiline ja sündmuse risk • Intressimäära ehk tururisk

  4. Krediidirisk • Krediidirisk – olukord, kus emitent oma finantsilise suutmatuse või organisatoorse soovimatuse tõttu ei täida kohustusi • Krediidiriski ei tule karta vaid teda tuleb osata hinnata • Lihtsaim võimalus krediidiriski hinnata on vaadata emitendi krediidireitingut, mida väljastavad vastavad asutused – Standard & Poor’s, Moody’s jt – kuid neid on kallis tellida

  5. Kuidas saadakse krediidireiting? • Reitinguid saadakse finantssuhtarvude analüüsil, nende tuleviku prognoosil ja võrdlusel tööstusharu keskmistega • Suhtarve vaadatakse viies kategoorias: • Kattesuhtarvud – uuritakse, kas ettevõttel on piisavalt vahendeid katmaks omi intressi ning põhiosamakseid. Nende näitajate halvenedes suureneb tõenäosus probleemide tekkeks.

  6. … krediidireiting jätkub • Laenusuhtarvud – tuntud ka kui debt/equity või gearing. Liiga suur võlakoormus võib valmistada probleeme • Likviidsus – current või quick ratio. Mõõdetakse emitendi võimet tasuda olemasolevaid kohustusi olemasoleva rahaga • Kasumlikkus – uuritakse ROE’d, ROC’i jms. Näitab firma üldist käekäiku. Kui tulu kapitalit (ROC) on väiksem, kui pangadeposiit ja/või intressikulu ületab firma tulusid, võiks küsida ettevõtte finantsjuhtimise kohta

  7. … krediidireiting jätkub • Rahavoog/võlad – näitab, kui kaua läheb aega kogu võla tasumiseks. • Saadud tulemusi võrreldakse tööstusharu keskmisega, kuid EI AVALDATA! • Oluline on meeles pidada, et suhtarvu-analüüs on rohkem kunst, kui täppisteadus http://www.moodys.com http://www2.standardandpoors.com/

  8. Likviidsusrisk • Likviidsusrisk – väärtpaberit ei õnnestu soovitud ajaga ja soovitud hinnaga müüa • Madal likviidsus – väärtpaberit ei õnnestu müüa kiiresti ning eelnevatele tehingutele sarnase hinnaga • Raskesti realiseeritav paber – madala likviidsusega paber või mittelikviidne paber

  9. Millest võib olla tingitud madal likviidsus? • Vähene turuosaliste arv, kes on huvitatud paberist ilma allahindluseta • Suur ostu/müügihinna vahe (spread) • Väärtpaberid on esitajaväärtpaberid ning nende hoidmise ja transpordikulud on suured

  10. Juriidiline ja sündmuse risk • Juriidiline risk – võimalus, et seadusandja tegevuse tagajärjel väheneb väärtpaberite väärtus. Näiteks: • Maksud, piirangud välisomanikele jms • Sündmuse risk – võimalus, et väärtpaberi hind langeb mingi harukordse sündmuse tõttu. Näiteks: • Valuuta devalveerimine, riigi okupeerimine jms

  11. Intressimäära ehk tururisk • Jättes kõrvale eelpool nimetatud riskikategooriad on tururisk ainus, mida võttes saab investor kompenseeritud • Intressimäära riski olemus seisneb selles, et võlakirjade väärtus alaneb intressimäära tõustes ja võlakirjade väärtus tõuseb intressimäära alanedes • Tururiski saab ka kvantitatiivselt mõõta

  12. Tururiski kvantifitseerimine • Tururisk sõltub võlakirja andmetest: • Kestvus • Tootlus lunastamiseni • Intressimaksete suurus ja sagedus • Tururiski mõõtmine ning arvutused on tihedalt seotud võlakirjamatemaatikaga • Eesmärk ei ole keerulised arvutused vaid ülevaade võimalikust kahjumist intresside tõustes

  13. Veelkord võlakirja väärtusest Hind (PV) Tootlus (y)

  14. Võlakirja pikkus, kestvus, eluiga • Intuitiivselt: mida pikem on võlakiri, seda suuremat riski ma võtan • Võlakirja pikkust mõõdetakse: • Keskmine eluiga (average life) • Ekvivalentne eluiga (equivalent life) • Duratsioon (kestvus) (duration) • Kui võlakirja pikkus on leitud, saab mõõta ka finantsriski suurust, kasutades • Modifitseeritud kestust (modified duration) • Kumerus (convexity)

  15. Võlakirja eluigaLife to maturity (LM) • LM - Võlakirja lõpptähtpäevani jäänud aeg. Eiratakse kõiki optsionaalsusi ja erisusi – oluline on vaid lõplik kustutamistähtpäev • Life to next call (L2C) – Aeg, mis on jäänud emitendi järgmise võimaluseni võlakirju tagasi kutsuda • Life to put (L2P) – Aeg, mis on jäänud investori järgmise võimaluseni nõuda võlakirja lunastamist • Kõiki kestusi mõõdetakse tavaliselt aastates.

  16. Keskmine eluigaAverage Life (AL) • AL on periood tänase päeva ja tagasimaksete kuupäeva keskmise vahel. Mõõdetakse aastates • Keskmine kuupäev – tagasimaksekuupäevade summade järgi kaalutud keskmine kuupäev • Optsiooniga võlakirjade AL arvutatakse kuni optsioonikuupäevani, kui on alust arvata, et optsiooni rakendatakse • Võlakirjade AL väheneb pidevalt, kuid kasvab hüppeliselt maksekuupäeval

  17. AL - Arvutusvalem Kus: AL = Average Life n = tagasimakstavate põhiosade arv Ai = i-s tagasimakstav summa Li = aeg i-nda tagasimakseni

  18. Average Life – Näide • Võlakirjal on maksegraafik: • 20% lunastatakse 1. juunil 2006 • 10% lunastatakse 1. juunil 2007 • 70% lunastatakse 1. juunil 2008 • Keskmine pikkus 1. juunil 2001 on: AL = 20% x 5 + 10% x 6 + 70% x 7 = 6,5 aastat S.t. keskmine lõpptähtpäev on 1. detsember 2007

  19. Ekvivalentne eluigaEquivalent Life (EL) • EL kontseptsioon on väga sarnane AL’ga, kuid keskmise kuupäeva arvutamisel kasutatakse tagasimaksete rahavoogude ajaväärtust. • EL on on periood tänase päeva ja tagasimakse(te) kuupäevade rahavoogude NPV järgi kaalutud keskmise kuupäeva vahel. Mõõdetakse aastates • Kuna kasutatakse kassavoogude NPVd, siis EL<AL

  20. Equivalent Life – Arvutusvalem Kus: EL = Equivalent Life n = tagasimakstavate põhiosade arv Ai = i-s tagasimakstav summa Li = aeg i-nda tagasimakseni v = annualiseeritud diskontofaktor; v=1/(1+y)

  21. Equivalent Life – Näide • Võlakirja maksegraafik: • 20% lunastatakse 1. juunil 2006 • 10% lunastatakse 1. juunil 2007 • 70% lunastatakse 1. juunil 2008 • … ja oodatav tootlus 10% • Keskmine pikkus 1. juunil 2001 on: v = 1/(1+10%) = 0,90909 EL = (20% x 5v5 + 10% x 6v6 + 70% x 7v7) / (20% x v5 + 10% x v6 + 70% x v7) = 6,435 aastat S.t. keskmine lõpptähtpäev on 6. november 2007

  22. Kestvus, duratsioonDuration (D) • AL ja EL ei anna võlakirja kohta tervet ülevaadet, kuna ei võta arvesse intressimakseid • Suur vahe on 10.a. 0-kupongil ja 11% kupongiga võlakirjal, sest viimane maksab oma eluea jooksul rohkem intresse, kui põhiosa • D näitab kassavoogude NPV-de kaalutud keskmise kuupäeva ja tänase kuupäeva vahet aastates

  23. Duration - Arvutusvalem Kus: D = Duration n = tagasimakstavate põhiosade arv CFi = i-nda kassavoo suurus Li = aeg i-nda tagasimakseni v = annualiseeritud diskontofaktor; v=1/(1+y)

  24. Duration ja Gross Price • Duratsiooni arvutamisel on nimetajas võlakirja hind. Seega: • Mõõdetakse aastates • Nimetatakse ka Macaulay Durationiks

  25. Duration – Näide • Olgu võlakirja kupong 9%, ta kaupleb nominaaliga, intressimaksed toimuvad kord aastas ja võlakiri lunastatakse täpselt 4.a pärast. Nominaal = 100kr • v = 1/(1+9%) • Duration leitakse: D = 1/100 x (9 x v + 9 x 2v2 + 9 x 3v3 + 9 x 4v4 + 100 x 4v4) = 3,531 aastat

  26. Duratsiooni omadused • ↑ Lõpptähtpäev ↑ Duratsioon • ↑ Kupong ↓ Duratsioon • ↑ Tootlus ↓ Duratsioon • Macaulay kestuseni hoitud võlakiri on immuunne intresside kõikumistele • Kupongid reinvesteeritakse • Intressid ↑ => tootlus kupongidelt ↑ ja GP ↓

  27. Modifitseeritud kestvusModified Duration • Kuidas muutub võlakirja hind, kui muutub YTM? • Meeldetuletus: YTM ↑ => P ↓; YTM ↓ => P ↑ • Täpsemalt mõõdab seda modifitseeritud kestus ehk Modified Duration • MD mõõdab võlakirja hinna suhtelist muutust tootluse muutudes

  28. Modified Duration - Arvutusvalem Kus: MD= Modified Duration -1 = Negatiivset seos tootluse ja hinna vahel dy = väike muutus YTMis dP = dY-le vastav väike muutus hinnas dP/P= dY-le vastav väike suhteline muutus hinnas

  29. Modified Duration – Arvutusvalem 2 • Lihtne on näidata, et: MD = D x v, • Kus: • D = Duration • v = diskontofaktor ehk v=1/(1+y) • Teiste sõnadega: MD = D / (1+YTM)

  30. Modified Duration – Näide • Olgu võlakirja kupong 9%, ta kaupleb nominaaliga, intressimaksed toimuvad kord aastas ja võlakiri lunastatakse täpselt 4.a pärast. Nominaal = 100kr • D = 3,531 aastat • Modified Duration leitakse: D = 3,531 / (1+9%) = 3,531 / 1,09 = 3,239 aastat

  31. MD kasutamine • Vastavalt definitsioonile näitab MD võlakirja hinna muutust tootluse muutusele • Seega: ΔP = -(MD) x ΔYTM x P • Eelmises näites leitud võlakirja puhul tähendab 1% intressitõus: ΔP = -3,239 x 1% x 100 = -3,239kr • Intressitõus 1% võrra langetab hinda 3,239kr

  32. BPV – Basis Point Value • Basis Point (bp) – baaspunkt = 1/100% • 1% + 1 bp = 1,01% • BPV mõõdab võlakirja hinna muutust intresside 1 bp muutuse korral • Seega: • BPV = -MD x 0,01/100 x P = MD x P / -10000

  33. Võlakirjad – Ülesanne • Võlakirja hind on 100kr ja MD=4. Turuintresside 10bp tõus tähendab võlakirja hinna: • Langemist 0,04 võrra • Langemist 0,40 võrra • Langemist 4,00 võrra • Tõusu 0,40 võrra • Tõusu 4,00 võrra

  34. Võlakirjad – Strateegiad • Võlakirjade ja nende portfellide riski mõõtes ei ole alati tarvis kõiki detaile – piisab, kui on teada BVP ja D • Oletame, et investor ootab 10bp intresside tõusu 5.a. tähtaegadele. Praegu on tema positsioon 40mio 5-aastasi võlakirju • Teada on veel BPV protsentidena nominaalist: • 2,5.a. võlakirjade BPV = 0,020098% • 5,0.a. võlakirjade BPV = 0,041583% • 10.a. võlakirjade BPV = 0,059404%

  35. Strateegiad 2 • Mida peaks tegema? • Mitte midagi • Intresside tõustes saadakse BPV x 40mio x Δy = 166 332 kr kahjumit • Liikuma 2,5.a. või 10.a. võlakirjadesse? • Kui muutuvad ainult 5.a. intressid, siis kahjumit ei saada

  36. Strateegiad 3 • Oletame, et tõusevad kõikide tähtaegade intressimäärad võrdselt 10bp • Kõige vähem kaotaks kõige väiksema BPV korral • 40mio 5.a. võlakirjapositsiooni ekvivalent on • 18.14mio 2.5.a. võlakirju pluss • 21,86mio 10.a. võlakirju • Liikudes 5.a. -> 2.5.a. või 10.a. paberitesse oleks sama risk võttes erineva suurusega positsioone: • 40 x 0,041583%/ 0,020098% = 82,76 • 40 x 0,041583%/ 0,059404% = 28,0

  37. KumerusConvexity • Modified Duration mõõdab võlakirja hinna muutust väikeste YTM muutuste korral • Probleem: töötab täpselt vaid väga väikeste tootluse muutuste korral. Seda põhjusel, et hinna ja tootluse seos ei ole lineaarne • Convexity on sisuliselt BPV kontseptsiooni mõõteviga. Ta aitab mõõta hinna/tootluse graafiku kõverust

  38. Alahinnatud tõus Ülehinnatud langus A YTM B C Convexity graafiline seletus Hind

  39. Convexity - arvutusvalem • Convexity on võlakirja hinna teine tuletis tootluse järgi • Positiivne CX on “hea”, negatiivne “halb” • Kõikidel tavalistel võlakirjadel on positiivne CX

  40. Kokkuvõte • Võlakirju iseloomustavad mitut liiki riskid, millest olulisemad on krediidirisk ja tururisk • Võlakirja kestust saab mõõta mitut liiki keskmistega • Võlakirja tururiski saab rahas mõõta kasutades PV tuletisi tootluse järgi

More Related