Vigastuste välispõhjuste registreerimine rahvusvahelise vigastuste välispõhjuste klassifikatsiooni (ICECI) alusel

1. Vigastuste välispõhjuste registreerimine rahvusvahelise vigastuste välispõhjuste klassifikatsiooni (ICECI) alusel 9. juuni 2006 Merje Tikk Milvi Jõeäär

2. ICECI klassifikatsioon (1) Rahvusvaheline vigastuste väliste põhjuste klassifikatsioon on klassifikatsioonide süsteem, mis võimaldab süstemaatiliselt kirjeldada vigastuste tekkimist Kasutamise eesmärk – pakkuda tuge vigastuste ennetamisel • Põhiandmed - riik, juhtumi nr - patsiendi vanus ja sugu - elukoht - vigastuse kuupäev ja kellaaeg - ravile saabumise kuupäev ja kellaaeg - ravi ja voodipäevad

3. ICECI klassifikatsioon (2) - tahtlus (inimese tahtluse osa vigastuses) - sündmuskoht - mehhanism (vigastuse tekkimise viis) - tegevus - vigastuse tekitanud ese või aine - vigastuse liik (diagnoosi alusel) - vigastatud kehaosa 2. Moodulid - vägivalla moodul ohvri ja ründaja suhe ründe asjaolud ründaja sugu ja vanusgrupp

4. ICECI klassifikatsioon (3) - tahtlik enesevigastamine otsene ohutegur - transpordimoodul transpordiliik vigastatu roll teine osapool - spordimoodul sportliku tegevuse liik - alkoholi tarbimine

5. Ülevaade vigastatutest 01.02 – 30.04.2006 Vigastustega patsiente kokku 5 110 mehed 3 069 - 60% naised 2 041 - 40% sh lapsi 1 098 - 22% nendest 255 vigastatut hospitaliseeriti, päevas 57 vigastusega patsienti TÜK antakse ambulatoorset vältimatut arstiabi 25 000 vigastusega patsiendile aastas, kellest 5% hospitaliseeritakse. Lisaks hospitaliseeritakse otse statsionaari 1 250 raske vigastusega patsienti

6. Vigastuse tekkimise aeg Vajalik teatud ajavahemikus toimunud juhtumite analüüsiks ja võrdlemiseks (kuupäev ja kellaeg)

7. Ravile saabumine Aeg, mille jooksul vigastatu jõudis peale vigastuse tekkimist traumapunkti (erakorralise meditsiini osakonda)

8. Vigastustega patsiendid vanusgrupiti

9. Elukoht vigastuse hetkel IDB - turistide vigastuste esinemissageduse arvutamiseks ja vigastuste ennetamiseks

10. Ravi ja järelravi Eesmärk on näidata vigastuse tõsidust ja vigastusele kuluvat töökoormust - saadeti pärast ravi koju 44% - raviti ja jäi ambulatoorsele ravile 41% - raviti ja saadeti perearsti juurde 8% - raviti ja võeti haiglasse 5% - vaadati läbi ja saadeti koju 1% - muu, teadmata 8 juhtu, 0%

11. Tahtlus Inimese tahtluse osa vigastuse tekkimisel, andmed vajalikud kordusjuhtumite vältimiseks, ennetustöö planeerimiseks Tahtlus vigastusi % Tahtmatud vigastused 4 727 93% Tahtlik enesekahjustus 15 0% Kallaletung 290 6% Muu vägivald 6 0% Ebaselge tahtlus 71 1% Tta tahtlus 1 0%

12. Sündmuskoht Sündmuskoht, kus vigastatu vigastuse saamise hetkel oli

13. Tegevus vigastushetkel Tegevuse liik, millega vigastatu vigastada saamise hetkel tegeles

14. Sündmuskoht ja tegevus Tegevuse ja sündmuskoha andmed võimaldavad vigastus-juhtumeid rühmitada vastutusaladesse, et välja töötada ennetusmeetmeid

15. Vigastusmehhanism (1) • Vigastusmehhanism kirjeldab vigastuse tekkimisprotsessi • Kodeeritakse otsene mehhanism, mis tekitas kehavigastuse Näiteks: inimene komistab seadme juhtme taha ja lööb pea vastu kappi, siis kodeeritakse kokkupuude kapiga (nüri jõud, kokkupuude liikumatu objektiga so kapiga) Mehhanism vigastusi % Nüri jõud 4 343 85% Terav/läbistav jõud 495 10% Füüsiline ülepingutus 110 2%

16. Sagedasemad vigastusmehhanismid Nüri jõud (85%)Terav, läbistav jõud(10%) 61% kukkumine, komistamine 62% lõikamine, rebimine 22% kokkupuude eseme, loomaga 22% torkehaav (sh 2tulirelv) 11% kokkupuude inimesega (löök jm) 15% hammustus 5% muljumine (alla, vahele jäämine)

17. Nüri jõud - kukkumine, komistamine Kukkumine, komistamine, hüppamine, tõugatud olemine 2 365 vigastusjuhtu sealhulgas 60% - samal tasapinnal libastumise tõttu 11% - samal tasapinnal 7% - > 1 m kõrguselt kukkumine, hüppamine 7% - < 1m kõrguselt kukkumine, hüppamine 6% - trepil kukkumine, komistamine 5% - muu samal tasapinnal kukkumine

18. Vigastuse tekitanud ese või aine (1) • Ese – auto, nuga, küttekeha, maapind jm • Aine – kuum vesi, ravim, keemiline aine jm Vigastusjuhtumis võib osaleda kolme liiki esemeid ja aineid: 1) põhjuslik ese või aine – juhtumi alguses toimiv 2) otsene ese või aine – vigastuse tekitanud ese, aine 3) vaheesemed või ained – muud vigastusega seotud Näide 1: inimene komistab juhtme taha ja lööb pea vastu kappi, siis põhjuslik ese - juhe otsene vigastuse tekitaja - kapp

19. Vigastuse tekitanud ese või aine (2) Näide 2: autoõnnetus, kus auto sõitis vastu puud, siis põhjuslik ese - puu otsene vigastuse tekitaja - auto rool, armatuurlaud ja esiklaas, mille vastu inimene paiskus Iga otsene ese võib põhjustada erineva vigastuse Kodeerimine: - valitakse kuni kolm eset või ainet - kui erinevate esemete vahel on võimalik vahet teha, siis kodeeritakse esmalt põhjuslik ja siis otsene - kui vahet pole võimalik teha, siis valitakse esimesed kolm eset või ainet

20. Vigastuse tekitanud ese või aine (3) 44% oli vigastuse tekitajaks inimene või loom (sh 43% põhjuseks, 47% otseseks põhjuseks, 10% kaudseks)

21. Vigastuse tekitanud ese või aine (4) Inimene, loom, taim (4 667, otsene 2213) - isik ise (80%) - muu täpsustatud isik - koer (78 juhul, 2%) - kass ja hobune Mujal klassifitseerimata materjal (2 022, otsene 929) - lumi ja jää (77%) - töödeldud pind (asfalt, tänava äärekivi, kruusatee, 8%) - puit - metall

22. Vigastuse tekitanud ese - spordivahend Spordivahendid (874, otsene 282) - pehme pall (31% juhtudest) - lumelaud (20%) - suusad (13%) - kelk, saan (11%) - uisud (11%) - hokilitter, kõva pall (2%) - kurikas, hokikepp (2%) - rulluisud, - suusad (2%) - rula (2%)

23. Vigastuse tekitanud ese - muud Lastele mõeldud tooted (37, otsene 14) - kiik - kolmerattaline jalgratas vm sarnane sõiduk - liurada Kodumasinad (55, otsene 34) - ahi, pliit - radiaator - nõelatöö riistad - külmik - käärid

24. Vigastuse liik Vigastuse liik võimaldab vigastusi liigitada diagnoosi grupiti (27 gruppi) ja analüüsida koos vigastatud kehaosaga Sagedasemad vigastused juhud juhtude % Põrutus, muljumine198236% Luumurd 1 11321% Lahtine haav 93817% Väänamine, nikastus 73513% Lihaste, kõõluste vigastus1483% Marrastus 1152% Peaajupõrutus 1142% Põletused972%

25. Vigastuse liik ja kehaosa

26. Transpordimoodul Vigastusjuhtumis peab osalema transpordivahend! • vigastatu võib olla jalakäija (sh rulluisud, ratastool) kui ka transpordivahendi kasutaja • kohvikus istuv isik, kui otsa sõidab auto • ujuja, kui otsa sõidab paat • transpordivahendist välja kukkumine (veesõiduk vm.) • liikuva sõiduki osaga tekkinud vigastus Transpordiga seotud vigastusi registreerisime kolme parameetri järgi: - transpordiliik - vigastatu roll - teine osapool

27. Transpordiliik Vigastatu ühest kohast teise liikumise viis Transpordiga seotud vigastusi registreeriti 192 ehk 4% kõikidest vigastustest.

28. Vigastatu roll Kuidas oli vigastatu vigastushetkel transpordiliigiga seotud? Vigastatu roll juhte % Juht, ratsanik, operaator 114 59% Reisija 49 26% Sõidukisse siseneja, väljuja 16 8% Jalgsi liikuja 12 6% Tta 1 0,5% Kokku 192 24 vigastatut ehk 13% oli tarbinud alkoholi

29. Sõidukiõnnetusel tekkinud vigastused 192 sõidukiõnnetuse korral registreeriti kokku 246 vigastust

30. Spordimoodul Sportliku tegevuse liik, millega isik vigastada saamise hetkel tegeles, kokku 1306 vigastust

31. Talisport Sagedasemad sportlikud tegevused ja saadud vigastused

32. Meeskondlik pallimäng

33. Organiseeritud sportliku tegevuse vigastused 486 patsienti sai vigastuse organiseeritud sportliku tegevuse käigus (37% kogu sportlikust tegevusest)

34. Vigastuse seos alkoholi tarbimisega Hindamise aluseks vt ICECI Alkoholi tarbimine Kokku mehi naisi Kahtlus/tõendeid ei ole 93% 91% 97% Kahtlus/tõendid, et tarvitas alkoholi 6% 8% 3% Teave puudub 1% 1% 1% Kahtlus/tõendid, et juhtumi teised osalised on alkoholi tarvitanud (3) Kahtlus/tõendid, et juhtumi kõik osalised on alkoholi tarvitanud (1)

35. Alkoholi tarbimine Kahtlus/tõendid, et vigastatu tarvitas alkoholi – 309 ehk 6%

36. Kokkuvõte • Õnnetusjuhtumid ja vigastused juhtuvad sagedamini laste, noorukite ja tööealiste elanike hulgas, sagedamini meestega • Välispõhjustest tulenevate vigastuste põhjused on pärit meid ümbritsevast keskkonnast ning paljusid vigastusi oleks võimalik ennetustegevusega vältida • Vigastusega seotud välispõhjused vajaksid detailsemat uurimist ja vastavate meetmete rakendamist

37. Tänan tähelepanu eest!