Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus. Süstiva narkomaania levimus.

1. Süstivad narkomaanid Eestis: HIV ja riskikäitumise levimus.Süstiva narkomaania levimus. Anneli Uusküla, Kristi Rüütel, Ave Talu, Katri Abel, Kristiina Rajaleid, Natalia Bobrova, Igor Sobolev, Aleksander Laanemann Tartu Ülikool, Tervise Arengu Instituut, Convictus Eesti, MTÜ “Me aitame Sind”, Imperial College London (UK)

2. HIV EPIDEEMIA EESTIS Sihtgrupid levik süstimisvarustust jagades • Valdav enamusHIV infektsioonist süstivate narkomaanide seas SÜSTIVAD NARKOMAANID Tuumikgrupp (core group) levik seksuaalsel teel Sildgrupp (bridge group) • Sagenev (hetero)seksuaalne levik SILDGRUPP levik seksuaalsel teel • Hinnanguline levimus 1,1% täiskasvanud elanikkonna seas (UNAIDS 2003) Üldpopulatsioon ÜLDPOPULAT- SIOON Kohandatud: Lowndes CA, 2004

3. EESMÄRK Määrata süstivate narkomaanide hulgas kindlaks • HIV-nakkuse levimus, • HIV-nakkusega seotud riskifaktorite levimus, • antud rahvastikurühma suurus.

4. HIV NAKKUSE JA RISKIKÄITUMISE LEVIMUS

5. UURINGU MEESKOND • Uuringu disain, instrumendid, andmesisestus/kontroll, analüüs • Tartu Ülikool • Tervise Arengu Instituut • Imperial College London • Uuringu keskused: uuringusse kaasamine, intervjuuerimine, bioloogilise markeri [veretäpi] kogumine • Convictus Eesti, Tallinn • MTÜ “Me aitame sind”, Kohtla-Järve • Uuringu tellijaks on Tervise Arengu Instituut.

6. METOODIKA 1 • Läbilõikeline uuring • Valimi moodustamine Uuritavate poolt uuringusse kaasamise meetod

7. METOODIKA 2 • Intervjuu • riskikäitumine, võrgustiku iseloomustus • Bioloogiline marker • kuiv vere plekk HIV antikehade määramiseks

8. TULEMUSED • UURINGUSSE KAASATI 450 SÜSTIVAT NARKOMAANI • 350 Tallinnas • 100 Kohtla-Järvel

9. TULEMUSED • Sotsiaaldemograafiline iseloomustus • Narkootikumide kasutamine • Riskikäitumine • Süstiva narkomaaniaga seoses • Seksuaalkäitumine • Keskkonna faktorid • HIV levimus • Süstiva narkomaania levimus

10. DEMOGRAAFILINE PROFIIL • VANUS • keskmine 24 aastat • SUGU • 84% mehed • RAHVUS • 12% eestlased • 82% venelased • 6% muu

11. HARIDUS

12. PEAMINE SISSETULEKU ALLIKAS • 41% töö • 25% lähedased, perekond • 24% vargus KAETUS HAIGUSKINDLUSTUSEGA • 45%

13. NARKOOTIKUMIDE KASUTAMINE

14. SÜSTIMISE PERIOOD • Süstimise alustamise keskmine vanus 17.2 aastat (ulatus 10-35 a).

15. ERINEVATE AINETE SÜSTIMINE • 54.2% vastanuist oli kasutanud rohkem kui ühte narkootikumi

16. PEAMINE KASUTATUD NARKOOTIKUMviimase 4 nädala jooksul

17. SÜSTIMISE SAGEDUS • Iga päev süstijad: • Tallinnas 38%, Kohtla-Järvel 75%. • Nendest 80% süstib rohkem kui 1 kord päevas.

18. SÜSTIMISVAHENDITE JAGAMINEviimase 4 nädala jooksul • 12% ei ole kunagi teistega jaganud süstalt/nõela. • 26% on süstimisvarustust jaganud oma seksuaalpartneriga. • 29% on süstimisvarustust jaganud teadaolevalt HIV-i nakatunud inimesega. • 81% olid kursis, et eelnevalt kasutatud süstla/nõelaga süstides on oht nakatuda HIV-i.

19. UUTE SÜSTALDE ALLIKAD • Kokku on süstlavahetus (kas punkt või väljatöö) peamiseks süstalde/nõelte saamise kohaks 54,5%-le narkomaanidest. • Tallinnas on enam neid, kes saavad peamiselt süstlaid apteegist. Kohtla-Järvel on rohkem neid, kes saavad süstlaid peamiselt väljatöötajalt, teistelt narkomaanidelt või diilerilt.

20. SEKSUAALSUHTED

21. SEKSUAALPARTNERITE ARV viimase 12 kuu jooksul

22. RISKIKÄITUMINE SEKSUAALSUHETES Viimase 12 kuu jooksul: • 39% kasutasid kondoomi iga vaginaalse vahekorra ajal. Samas suurusjärgus oli ka neid, kes kasutasid kondoomi iga kord viimase 4 nädala jooksul (38%). • 22% ei ole kordagi kondoomikasutanud. • 4% on saanud seksuaalvahekorra eest raha/narkootikume vms (15% naistest ja 2% meestest). • Valdavalt saadakse kondoome kas süstlavahetuse kaudu või apteegist. • 49% olid kursis, et HIV-nakkuse eest saab ennast kaitsta kasutades iga seksuaalvahekorra ajal kondoomi.

23. KONTAKTID ERINEVATE ASUTUSTEGAJA HIV-LEVIMUS

24. KONTAKTID KAHJUDE VÄHENDAMISE TEENUSTEGA • 82% vastanuist on vähemalt korra kasutanud süstlavahetus teenust • 80% süstlavahetuse statsionaari • 50% on olnud kontaktis süstlavahetuse väljatöötajaga. • 45% on viibinud narkomaania ravil • Esmakordselt keskmiselt 20 aasta vanuses ja 3 aastat peale süstimise alustamist.

25. VANGISTUS • 63% uuringus osalenuist olid vähemalt korra elus olnud vangis • Neist 29% jätkas vangistuse ajal süstimist • Süstimist jätkanutest 69% jagas vangistuse ajal teistega süstlaid või muud süstimisvarustust.

26. HIV TESTIMINE • 90% olid varem teinud HIV testi • 62% olidtestimas käinud viimase aasta jooksul • 38% ütlesid, et nende testi tulemus on olnud positiivne.

27. HIV LEVIMUS UURITUTE HULGAS • 62% (279 narkomaani 449-st) olid nakatunud HIV-i. • 89.9% uuritutest Kohtla-Järvel. • 54.2% uuritutest Tallinnas. • 66% HIV-i nakatunutest teadsid ka ise, et nad on nakatunud.

28. HIV RISKIFAKTORID (MITMEMÕÕTMELINE ANALÜÜS) Põhilised riskifaktorid seotuna HIV-positiivsusega: • Uuringu läbiviimise koht: Kohtla-Järvel enam HIV-i nakatunuid kui Tallinnas. • Peamiselt kasutatav narkootikum: peamiselt fentanüüli süstijate seas enam HIV-i nakatunuid kui amfetamiini ja mooni süstijate seas. • Vanus süstimise alustamisel: kuni 19-aastaselt süstimist alustanute seas enam HIV-i nakatunuid kui 20-aastaselt ja vanemalt alustanute hulgas. • Süstla jagamine seksuaalpartneriga: nende hulgas, kes jagasid süstlaid oma seksuaalpartneriga, oli enam HIV-i nakatunuid. • Vangistus: vanglas viibinute hulgas enam HIV-i nakatunuid.

29. SÜSTIVA NARKOMAANIA LEVIMUS

30. KORDUSPÜÜDMISTEMEETOD • Korduspüüdmiste meetod töötati välja enam kui sajand tagasi selleks, et hinnata metsloomade populatsiooni suurust. • Selle meetodi puhul “püütakse kinni” juhuvalim, “märgistatakse” nad ja lastakse siis taas keskkonda lahti. Seejärel “püütakse kinni” teine juhuvalim ning registreeritakse nende hulgas esinevate loomade arv, kes kuulusid ka esimesse valimisse. Mõlemas valimis esinevate loomade arvu põhjal arvutatakse populatsiooni suurus. • Varjatud rahvastikurühmade suuruse hindamise puhul kasutatakse sama meetodit vaadates juhtude korduvat esinemist erinevates andmeallikates.

31. ANDMEALLIKATES REGISTREERITUD JUHUD

32. KATTUVUS ANDMEALLIKATE VAHEL

33. SÜSTIVATE NARKOMAANIDE RAHVASTKURÜHMA SUURUS(vanusgrupp 15-44 eluaastat)

34. PEAMISED TULEMUSED • Süstivate narkomaanide populatsioon on suhteliselt stabiilne – 90% uuritavatest olid süstinud vähemalt 3 aastat. • Tallinnas oli uurimisperioodil ülekaalukalt peamiseks süstitavaks narkootikumiks fentanüül ning Kohtla-Järvel mooniproduktid. • Süstalde saamise peamiseks allikaks on süstlavahetusteenus või apteek. Väga valdav enamus on oma elu jooksul olnud kontaktis süstlavahetusteenusega. • Enamik ei jaga teistega süstlaid/nõelu. • Oluliselt alla poole vastanutest kasutab seksuaalvahekorras alati kondoomi. • 62% uuringus osalenutest osutusid HIV-nakkuse kandjateks. 1/3 nendest seda ise ei teadnud. • Süstivate narkomaanide rahvastikurühma hinnanguline suurus Eestis on 13800 inimest (15-44 eluaastat).

35. Uuritavad Tartu Ülikool Kristiina Rajaleid Krista Fischer Tervise Arengu Instituut Ave Talu Katri Abel Kristi Rüütel Aire Trummal Politsei Marilis Sepp Karin Mumm MTÜ “Me aitame sind”, Kohtla-Järve Aleksander Laanemann Jaana Laanemann Margus Zahharov Convictus Eesti, Tallinn Igor Sobolev Galina Ermel Evegenia Karasjeva Roman Družinin Pjotr Kutuzov Imperial College London Natalia Bobrova Lucy Platt Tim Rhodes Ali Judd John Parry Eesti Haigekassa Maie Thetloff HIV-nakkuse Referentslaboratoorium Valentina Ustina Irina Malõgina Globaalfondi (GFATM) programm Eestis Tänan!