1 / 31

Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 2. telje meetmete püsihindamise ülevaade

Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 2. telje meetmete püsihindamise ülevaade. Livi Rooma Põllumajandusuuringute Keskus Põllumajandusseire ja uuringute osakond. Alates 2007. aastast on PMK kõigi MAK 2007-2013 perioodi 2. telje meetmete püsihindajaks

peyton
Télécharger la présentation

Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 2. telje meetmete püsihindamise ülevaade

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 2. telje meetmete püsihindamise ülevaade Livi Rooma Põllumajandusuuringute Keskus Põllumajandusseire ja uuringute osakond

  2. Alates 2007. aastast on PMK kõigi MAK 2007-2013 perioodi 2. telje meetmete püsihindajaks • Sõltuvalt MAK meetmete eesmärkidest ja rakendumisest on üles ehitatud PMK poolne 2. telje meetmete püsihindamine sh erinevate uuringute teostamine • 2. telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, eluslooduse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maa-elanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega - seetõttu on hindamisel keskendutud eeskätt nende eesmärkidega seotud valdkondadele • Meetmete efektiivsuse ja mõju leidmisel arvestatakse arengukavas tegevustele seatud eesmärke, mida hinnatakse läbi väljund-, mõju ja tulemusnäitajate • PMK poolt teostati 2011.a. mullastiku valdkonnas 6, elurikkuse valdkonnas 3, vee valdkonnas 3 ning sotsiaalmajanduse valdkonnas 2,maastiku alal 2 püsi- või ühekordset uuringut, lisaks võrdlev kompleksuuring mahe- ja tavaviljeluse mõjude kohta.

  3. MAK 2007-2013 toetuste jagunemine telgede kaupa Eestis ja maakonniti 2010. aastal, milj EUR

  4. 2. telje erinevate toetuste jagunemine maakonniti 2009. ja 2010. aastal, %

  5. Sissetulekud (EUR/põllumajandusmaa hektari kohta), 2010

  6. Ettevõtjatulu (EUR/põllumajandusmaa ha kohta), 2010 AgriNet 2010 AgriNet 2010

  7. 2. telje kõikide välja makstud toetuste jagunemine suurusgruppide vahel 2010. a. 2. telje välja makstud toetuste kogusumma jagunemine tootmistüübiti, 2010.a. Arne Ader

  8. 2. telje erinevate välja makstud toetuste osakaal 2. telje välja makstud toetuste kogusummas majandusliku suuruse klasside (tuhat EUR) alusel 2010. aastal, %

  9. Määratud pindalatoetused hektarites aastatel 2007-2011 Pindalatoetuste taotlejate arv toetustüüpide lõikes aastatel 2007-2011

  10. Püsirohumaade (KST/KSM tootjate kogu PR pind, kus tuleb täita KSM nõudeid, kuid mis ei ole toetusõiguslik) ja põllukultuuride ning lühiajaliste rohumaade (põld) pindala muutus aastatel 2007-2011 peamiste toetustüüpide lõikes Liblikõieliste (sh allakülvid) kultuuride pindala

  11. Püsirohumaa ja põllumaa peamiste kultuurigruppide struktuur Mustkesa toetusalune pind ja osatähtsus põllumaast

  12. Mullaviljakus ja maade kvaliteet lähtuvalt maakasutusestVõrreldi omavahel 5 tasandit (pind 2010. aastal) : PRIA põllumassiivide registris olev massiivide kogupind 1 181 696 haEestis taotletud ÜPT pind 876 501 (950 743) ha Püsirohumaade pind 268 435 (423 965) ha Nn “euroheinade” (püsirohumaade ja looduslikud rohumaad, mille majandajatel/omanikel puuduvad põllumajandusloomad) 80 177 ha. 2011. a viljelusvõistlusel osalenud põllumassiivid 1 187 haMuldade sobivus põllumajandusmaaks mullaliigi alusel

  13. Põllumajandusmaade perspektiivboniteet Erineva maafondi lõimise struktuur

  14. Praegusest ÜPT pinnast sobib hästi põllumajandustegevuseks 78% pinnast, viljeluspõldudel oli vastav näitaja ligi 90%. Põllumajandustegevuseks halvasti sobivaid muldi on ÜPT pinnast ~2,6% ehk ca 25 000 ha • Püsirohumaade ja “euroheinade” mullad on suhteliselt sarnase sobivusega põllumajandustegevuseks – “euroheinadel” on veidi vähem hästi sobivaid muldi ja veidi rohkem halvasti sobivaid muldi • PR ja “euroheinade” mullad on tunduvalt liigniiskemad võrreldes teiste maakasutuse tasanditega, parasniiskeid muldi leidub enam viljeluspõldudel • Nn halbade lõimiste pind on viljeluspõldudel oluliselt väiksem kui teistel maakasutusrühmadel, enim leidus halbade lõimistega muldi PR põldudel. Seega on lõimise seisukohast PR mullad veidi halvemad kui “euroheina” põllud • Kõige happelisemad mullad on “euroheinadel”, viljeluspõldudel happelised mullad puudusid • Mullastiku analüüs näitas, et PR maad ja “euroheinad” on paigutunud üldkokkuvõttes suhteliselt sarnase viljakusega muldadele, kuigi enamuse uuritud kriteeriumite järgi olid PR maad veidi parematel muldadel.

  15. Mullaviljakuse uuring(8 enamlevinud mullatüüpi; ca 1500 analüüsi – 70% valimist) pH ja taimetoiteelementide P ja K sisalduse muutus mullas 5 aasta jooksul toetustüüpide kaupa

  16. Mulla vee-erosioonUSLE mudeli alusel arvutatud mulla ärakanne (t/ha/aastas) Eestis intensiivsusklasside alusel • Kogu Eesti mulla ärakanne 179 160 t/a • Põllumajandusmaalt 150 587 t (84% Eesti üldisest) • Keskmine mulla vee-erosiooni intensiivsus on 0,04 t/ha/a • Haritavatel põllumaadel kuni 0,46 t/ha/a • Kultuurrohumaadel 0,004 -0,03 t/ha /a 102 832 ha 22 628 ha 1 473 ha

  17. Nitraatiooni sisalduse muutus sügaval lasuvates põhjaveekogumites 1992-1994=100% • Ordoviitsiumi-Kambriumi=1,6 mg/l • Kambriumi-Vendi=1,9 mg/l Nitraatiooni sisalduse muutus maapinnalähedastes põhjaveekogumites 1992-1994=100% • Kvaternaari põhjaveekogum=5,2 mg/l; • Devoni põhjaveekogum=0,3 mg/l, • Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum=13,8 mg/l)

  18. Nitraatiooni kontsentratsiooni suhteline muutus Kogu Eesti seirejõgedes 1992- 2010.a. 1992-1994=100%=5,84 mg NO3/l NTA seirejõgedes 1992-2010.a 1992-1994 =100% = 10,57 MG NO3/l (KKM KTK andmed)

  19. Leostumine seirepõldudelt 2011.a.: N • KSM ja ÜPT põldudel – 4,0 – 15,2 kg/ha (9-18% väetistega antud Nst) • Mahe põldudel – ca 1 kg/ha P • Nn “tavatootmisega” põldudel (KSM, ÜPT) – 0,03 – 0,17 kg/ha • Mahe põldudel – 0,03 kg/ha

  20. RÄPU VALGALA (1600 ha; 60% põldude all)Keskmine üldbilanss 2006-2011: N 54 kg/ha, P 3 kg/ha; K 2 kg/ha 17 põllumassiivil kogupinnaga 617 ha (38%) oli lämmastiku bilanss üle optimaalse, seega suurenes neil aladel ka risk lämmastiku leostumiseks Fosfori üldbilanss oli 311 hektaril (19%) negatiivne. Ülejäänud 1 250 hektaril oli bilanss küll positiivne, kuid optimaalseks osutus see vaid 160 hektaril

  21. N sisend ettevõtetes: ÜPT 51-65 kg/ha; KSM (+KST) 58-63 kg/ha; • MAHE 33-40 kg/ha • N bilanss ettevõtetes: ÜPT 13-34 kg/ha; KSM(+KST) (-2)-30 kg/ha; • MAHE 5-14 kg/ha • ESA andmetel Eesti 29 kg/ha; EL riikide (27 riiki) keskmine N bilanss 2008. aastal 53 kg/ha;

  22. P sisend ettevõtetes: ÜPT 6-9 kg/ha; KSM (+KST) 4-7 kg/ha; • Mahe 0-2 kg/ha • P bilanss ettevõtetes: ÜPT 2-(-2) kg/ha; KSM(+KST) 2-(-8) kg/ha; • Mahe (-3)-(-5) kg/ha • EL (15 riiki) 2002-2004 keskmine P bilanss 10 kg/ha.

  23. N P K sisendi jagunemine Peamise osa sisendist moodustavad mineraalväetised ja liblikõielised: KSM ettevõtetes 2010. aastal mineraalväetistega N 39% liblikõieliste poolt seotud N 38% ( 77%). ÜPT ettevõtetes mineraalväetistega N 60% liblikõieliste poolt seotud N 10% (70%) Mahe ettevõtetes min väetiseid ei kasutata liblikõieliste poolt seotud N 70% Võrreldes 2007. aastaga langes N mineraalväetiste kasutamine ja tõusis liblikõieliste poolt seotud N osakaal N efektiivsus 2010.a.: Mahe 79%; KSM 68%; ÜPT 48% (alates 2004 tõusev trend; tasakaaluline 80-90%) P efektiivsus 2010.a 63-400% - st majandamine tugeva defitsiidiga

  24. Võrreldes 2006. aastaga KSM(+KST) ja ÜPT ettevõtetes pestitsiidide kasutuskoormus (kg/ha) pritsitud pinna ja põllumajandusmaa kohta vähenenud • KSM(+KST) ettevõtetes kasutati suuremat pestitsiidide toimeaine kogust (kg/ha) pritsitud pinna kohta kui ÜPT ettevõtetes, samas pritsiti väiksemat osa põllumajandusmaast

  25. Eestis 24 liiki kimalasi, kellest 17 enamlevinud, III kaitsekategooria all 18 liiki • Kimalaseseire alad 2009-... • 66 seireettevõtet kahes piirkonnas, • mõlemas 33 seireettevõtet: • 11MAHE, 11 KSM, 11 ÜPT • Lõuna-Eesti kimalasekooslus on arvukam ja mitmekesisem kui Kesk-Eestis • Kimalaste arvukuses eri toetustüübiga ettevõtetes Kesk- ja Lõuna-Eesti seirepiirkonnas olulist erinevust ei ole leitud • Toetustüüp mõjutab pigem kimalasekoosluste liigirikkust ja mitmekesisust, mis näitab koosluse ühtlust ja on ilmselt pikemaajaliste protsesside tulemus. On mitmel juhul nii Kesk- kui ka Lõuna-Eestis olnud MAHE (vahel ka KSM) ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes • Kesk-Eesti seirepiirkonnas on õite tihedus ÜPT ettevõtetes oluliselt madalam kui MAHE ettevõtetes • Kimalasekoosluse arvukus, liigirikkus ja mitmekesisus sõltub oluliselt toiduressursi olemasolust

  26. Kimalaste arvukus oli oluliselt kõrgem neil seirealadel, kus pestitsiide ei kasutatud (ka pärast õite tiheduse mõju kõrvaldamist). • Pestitsiidide kasutamine mõjutab vahetult kimalaste arvukust (peletava efekti, toidutaimede kao või mürgitamise läbi) • Kimalaste liigirikkuse ja mitmekesisuse ning pestitsiidide kasutamise vahel olulist seost ei leitud • Keskmise põllu suuruse kasvades kimalaste arvukus ja liigirikkus langesid oluliselt • Kimalaste arvukus ja liigirikkus langesid oluliselt pärast seda kui keskmine põllu suurus ületas 5-6 ha

  27. Plot of Means piirkond Kesk-Eesti 5 Lõuna-Eesti 4 Pesitsevate liikide arv 3 2 1 KSM MAHE ÜPT Toetustüüp • Lõuna-Eesti piirkonnas olid analüüsitud linnunäitajad statistiliselt oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eesti piirkonnas. See on ilmselt tingitud maastiku mitmekesisuse, kompensatsioonialade ja üldise tootmise intensiivsuse erinevustest kahe piirkonna vahel • Eri toetustüüpide võrdlusel 2011. a linnunäitajate vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud • Trendina oli Mahe toetustüüp kõrgemate näitajatega kui ÜPT ja KSM • Linde, kes Eestis on seotud põllumajandusmaastikuga, on umbes 100-120 linnuliiki, regulaarseid pesitsejaid 210 liiki. Eestis kokku registreeritud 380 liiki • Riiklikud seireandmed põllulindude indeksina (FBI) näitasid, et linnustiku seisukorra võib 2010.-2011. aasta andmetel lugeda stabiilseks

  28. Kultuurigruppide analüüs näitas, et eri linnuliikide nõudlused põllukultuuride osas on erinevad. Sellest võib järeldada, et peamine viis elurikkuse tagamiseks põllumajandusmaal on säilitada selle elupaigaline ja maastikuline mitmekesisus, kuna eri liigid on kohastunud kasutama erinevaid ökoloogilisi nišše. Näiteks: põldlõokesed – rohumaad, teraviljad; kiivitaja – suvivili; kadakatäks – rohumaad; pruunselg-põõsalind – rohumaade servad, madalad või üksikult paiknevad puud; metsvint, metskiur, talvike – väike puude grupp

  29. Tänud tähelepanu eest !Lisainfot (sh kokkuvõtted teostatud uuringutest) MAK 2007-2013 hindamistegevuste kohta on võimalik leida PMK kodulehelt: http://www.pmk.agri.ee/pkt/

More Related