1 / 18

Kristel Toom Tartu Keskkonnahariduse Keskus

Kristel Toom Tartu Keskkonnahariduse Keskus. Kõik me elame – kasutame ressursse ja tekitame prügi!. Kui palju me vajame?. või. Millest meie prügi koosneb?. Millest sorteerimist alustada?. selgitada välja kas ja kuidas on see võimalik milline prügi ja kuidas on sorteeritav

pomona
Télécharger la présentation

Kristel Toom Tartu Keskkonnahariduse Keskus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kristel Toom Tartu Keskkonnahariduse Keskus

  2. Kõik me elame – kasutame ressursse ja tekitame prügi!

  3. Kui palju me vajame?

  4. või

  5. Millest meie prügi koosneb?

  6. Millest sorteerimist alustada? selgitada välja kas ja kuidas on see võimalik milline prügi ja kuidas on sorteeritav väljaspoolt tulenev seestpoolt tulenev prügifirmad koolitusfirmad, erinevad infoallikad, prügi- CleanAway, Ragn Sells, Epler ja Lorenz firmad

  7. Paber ja papp + 3 kWh energiat 1 kg 2,4 kg + + 2 kWh energiat 1 kg 0,6 kg 1,2 kg

  8. Paber ja papp • alates 1950. aastast on paberikasutus maailmas kasvanud rohkem kui kuus korda • paberi ümbertöötlemine on kasvanud alates 1975 aastast 300% • ligi 50% paberist prügimäele ka “parimates” riikides • enamus riikides moodustab 40% jäätmetest just paber • 1/5 kogu puidu hulgast on kasutatud just paberi tootmiseks • paberi tootmine nõuab sama palju energiat kui terase ja rauatööstus

  9. Paber ja papp Sobivad: ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, kartong, papp, lainepapp, paberkotid (puhtad), raamatud, vihikud, paberihundis ribastatud paber ja muu puhas kiletamata paber. Sobimatud: kiletatud paber, kuldse või hõbedase trükivärviga paber, kleeppildid, teibid (ka paberteip), kommipaberid, tetrapakendid ja muud määrdunud või märgunud paberid.

  10. Plastik 1 - PET (polüetüleen tereftalaat): gaseeritud jookide taaral, toiduainete pakenditel. 2 - PE-HD (kõrgtihe polüetüleen): piima-pakenditel, detergentide pudelitel.3 - PVC (polüvinüülkloriid): toiduainete kastidel, torudel, toidukiledel.4 - PE-LD (madaltihe polüetüleen): õhukestel kilepakenditel jt. kile-materjalidel.5 - PP (polüpropüleen): pakkekottidel, karpidel, kastidel, pudelite sulguritel.6 - PS (polüstüreen): toidunõudel, süstaldel.7 - O (kõik teised sünteetilised materjalid): kammid, jt. segatud materjalid.

  11. Plastik

  12. Plastik Sobivad: plastikpudelid märgistusega PET, mis on eelnevalt vajalik kokku pressida. Sobimatud: kilekotid, salatikarbid, shampoonipudelid (isegi kui tegemist on PET märgiga), õlipudelid (samuti hoolimata PET märgist), jogurtitopsid, kammid, ohtlike jäätmete taara, mänguasjad …

  13. Metall Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning –korgid ja muu puhas metalltaara. Metalltaara kogumispunkti viidavad esemed peavad olema tühjad ja puhtad. Purgid tuleb enne konteinerisse asetamist kokku pressida. Sobimatud: aerosoolpakendid (deo- dorandipudelid, juukselaki pudelid), värvide ja lahustite pakendid ja iga- sugune määrdunud metalltaara.

  14. Klaas Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja –pudelid. Korgid, võrud, kaaned ja foolium tuleb taaral eemaldada, sest need takistavad klaasi töötlemist. Pabersildid võivad külge jääda. Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms.

  15. Orgaanika Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid

  16. Ohtlikud jäätmed Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika.

  17. Kas Sa tead, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 380 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid? Kas Sa tead, et riiklik keskkonnategevuskava näeb ette vähendada aastaks 2010 olmejäätmete hulka 250-300 kilogrammini inimese kohta? …aga, kas Sa ka tead, et kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta ligikaudu 9 tonni jäätmeid aasta? Kas Sa tead, et eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilogrammi, tänapäeval aga alla 100 kilogrammi? Millest selline erinevus?

More Related