MAK 2007-2013 meetmed II telg 4 september 2006

1. MAK 2007-2013meetmedII telg4 september 2006

2. II telg 2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus 2.2. Natura 2000 põld 2.3. Natura 2000 mets 2.4. Poollooduslike koosluste hooldamine 2.5. Põllumajanduslik keskkonnatoetus 2.6. Kaitseribade metsastamine 2.7. Energiavõsa rajamine 2.8. Kiviaia rajamine ja taastamine 2.9. Lupjamine 2.10. Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete likvideerimine

3. 2.5 Põllumajanduslik keskkonnatoetus 2.5.1 KST NTA-l 2007-2008 2.5.2 KSM (2009) 2.5.3 KSM NTA-l (2009) 2.5.4 mahepõllumajandus (2007) 2.5.5 ohustatud tõugu looma kasvatamine (2007) 2.5.6 kohalikku sorti taime kasvatamine (2009)

4. Meetmed

5. Miinimumnõuded • 1782 lisa IV kohased head põllumajandus- ja keskkonnatingimused; • üldised keskkonnanõuded (kuni ühtsele otsemaksele üleminekuni); • ühtsele otsemaksele üleminekust alates asenduvad üldised keskkonnanõuded kohustuslike majandamisnõuetega. Toetuse taotleja võtab nõuete täitmiseks 5-aastase kohustuse.

6. 2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus Sihtgrupp Põllumajandustootja, kes võtab kohustuse tegeleda põllumajandusega MAK 2004-2006 ptk 6 kindlaksmääratud valdades vähemalt viie aasta jooksul. Peamised nõuded • Jätkata viie aasta jooksul põllumajandusliku maakasutusega • Miinimumnõuded Toetuse määr 391 kr/ha aastas

7. 2.2. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Sihtgrupp Taotleja, kes tegeleb põllumajandusegaNATURA 2000 võrgustiku alade põllumajandusmaal. Peamised nõuded • Looduskaitseseadusest tulenevad nõuded • Miinimumnõuded Toetuse määr 502 kr/ ha aastas

8. 2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale Sihtgrupp – erametsaomanikud Peamised nõuded Toetust võib taotleda taotleja omandis olevale metsamaale. Toetust saab taotleda maa kohta, mis on kantud maakatastrisse ja asub direktiivide 79/409/EMÜ ja 92/43/EMÜ kohaselt määratud Natura 2000 võrgustiku alal. Vastavalt kehtestatud kaitserežiimile on täielikult või osaliselt loobutud Natura 2000 metsaala majandamisest.

9. 2.3 Natura 2000 toetus erametsamaale (2) Toetuse määr Rakendatakse kahte toetusmäära: - piiranguvööndis ja hoiualal 50 eurot (782 krooni) hektari kohta - sihtkaitsevööndis 100 eurot (1 565 krooni) hektari kohta Rakendamine: alates 2007. aasta. Kohustusperioodi pikkus on 1 aasta.

10. 2.4. NATURA 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamine Sihtrühm kõik isikud Sihtala toetust makstakse väljapoole põldude registrit jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladel asuvatele poollooduslikele kooslustele, mille hooldamise kohta on sõlmitud leping Riikliku Looduskaitsekeskusega Rakendamine alates 2007. aastast. Kohapealset kontrolli teostab Riiklik Looduskaitsekeskus.

11. 2.4. NATURA 2000 võrgustiku poollooduslike koosluste hooldamine (2) Nõuded: • Miinimumnõuded • Puisniitude, lamminiitude, aruniitude, rannaniitude, soostunud ja sooniitude, loopealsete ja puiskarjamaade hooldamine peab olema kooskõlas kaitsekorralduskavanõuetega (sh niitmine keskelt-lahku või servast-serva meetodil või karjatamine); • Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeld; • Koolitus (6 tundi).

12. 2.5 PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS

13. 2.5.1. Keskkonnasõbralik tootmine nitraaditundlikul alal Tegevuse eesmärk: Piirata põllumajandusest tulenevat hajureostust ja aidata kaasa pinna- ja põhjavee hea kvaliteedi säilimisele nitraaditundlikul alal. Sihtrühm: FIEd ja äriühingud. Sihtala: Toetust saab taotleda põllumajandusmaa kohta, mis asub massiivil, mis jääb tervikuna NTA piiridesse (2 toetusmäära). Rakendamine: 2007-2008, alates 2009. a tuleb üle minna KSM NTA-le.

14. 2.5.1 Keskkonnasõbralik tootmine nitraaditundlikul alal (2) Nõuded: Jätkuvad senised KST nõuded: - viljavaheldusplaani koostamine ja järgimine (sh 15% liblikõieliste nõue) - väetusplaani koostamine - mullaproovid - 6tunnine KST koolitus. Lisaks: • väetamise piiramine (kuni 140 kg N põllu ha kohta, sellest mineraalväetistega kuni 80 kg) • sõnnikuanalüüsid • kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul peavad põldude suurused jääma samaks

15. 2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine Eesmärgid: 1) soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ja ning kaitsta mulla- ja veeseisundit; 2) laiendada keskkonnasõbralikku planeerimist põllumajanduses; 3) tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Sihtrühm: FIEd ja äriühingud. Sihtala: toetust makstakse põllumaale Rakendamise ulatus: üleriigiliselt (v.aNTA-l). Rakendamine: alates 2009. aastast.

16. 2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine (2) • Nõuded: • Miinimumnõuded • väetusplaan • väetamise piirang kuni 170 kg N põllu ha kohta, sellest mineraalväetistega kuni 100 kg; • viljavaheldusplaani koostamine ja järgimine (sh 15% liblikõieliste nõue) • 30% talvise taimkatte nõue; • mullaproovid; • sõnnikuanalüüsid;

17. 2.5.2 Keskkonnasõbralik majandamine (3) Nõuded jätkuvad: • puuvilja- ja marjaaedade võraaluste ja reavahede niitmise kohustus; • taimekasvuregulaatorite ja koristuseelsel perioodil glüfosaatide kasutamise keeld. • kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul peavad põldude suurused jääma samaks; • KSM koolitus (12 tundi).

18. 2.5.3 Keskkonnasõbralik majandamine nitraaditundlikul alal Sihtrühm: FIEd ja äriühingud Nõuded: • KSM nõuded • väetamise piiramine (kuni 140 kg N põllu ha kohta, sellest mineraalväetistega kuni 80 kg) • taotleja peab koostama maakondliku keskkonnateenistuse poolt kinnitatud tegevuskava, mille osadeks on: - ettevõtte territooriumi kaardid (veekogud, kaitsmata põhjaveega alad, punktreostusallikad); - ettevõtte territooriumil asuvate punktreostusallikate nimekiri. Sihtala: toetust makstakse põllumajandusmaale (2 toetusmäära) Rakendamine: alates 2009. aastast.

19. 2.5.4 Mahepõllumajanduslik tootmine Eesmärgid: • Säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning mullaviljakust; • Toetada mahepõllumajanduse arengut ning rahuldada tarbijate kasvavat nõudlust mahetoodangu järele; • Toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimelisust. Sihtrühm: FIEd ja juriidilised isikud Rakendamise ulatus:üleriigiliselt Toetust makstakse kolmes grupis sh maheseemne-kasvatust kõrgema koefitsiendiga Rakendamine: alates 2007. aastast

20. 2.5.4 Mahepõllumajanduslik tootmine (2) Nõuded: • Ettevõte peab olema tunnustatud vastavalt mahepõllu- majanduse seadusele; • KSMi nõuded; • Neljandal aastal pärast kohustuse võtmist peab kogu ettevõtte põllumajandusmaal järgima maheseadust; • Põllumajandusmaa ja –loomad, mis on juba mahedad, ei tohi 5 a jooksul majandada mittemahedalt; • Toetust makstakse vaid neile püsirohumaadele, mille hektari kohta peetakse ettevõttes aastaringselt vähemalt 0,2 lü maheloomi (on arutamisel ettepanek suurendada lü-de arvu järk-järgult 0,3 ja 0,4-ni); • Toetust makstakse vaid nende puuvilja- ja marjaaedade kohta, mis on hooldatus ja kus on tagatud optimaalne istutustihedus; • Koolitus (12+18 tundi).

21. 2.5.5 Ohustatud tõugu looma kasvatamine Eesmärk:tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike ohustatud tõugude: - eesti maatõugu veise - eesti hobuse, - tori hobuse ja - eesti raskeveohobuse säilimine. Sihtrühm: kõik isikud. Rakendamise ulatus: üleriigiliselt Rakendamise aeg: alates 2007. aastast

22. 2.5.5 Ohustatud tõugu looma kasvatamine (2) Toetust makstakse: • Eesti maatõugu veise kasvatamise eest, kui toetuse taotleja kasvatab tõuraamatu põhiossa ja põllumajandus-loomade registrisse kantud eesti maatõugu veist, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa; • Eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuse kasvatamise eest, kui toetuse taotleja kasvatab taotlemise ajal vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist tõuraamatu põhiossa kantud ja nõuetekohaselt identifitseeritud eesti, tori või eesti raskeveo tõugu hobust. Tori tõugu hobuse mõlemad vanemad peavad olema tori tõugu. Ettepanek suurendada eesti raskeveo tõugu hobuse kasvatamise toetuse määra.

23. 2.5.6 Kohalikku sorti taime kasvatamine Eesmärk: tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku ohustatud taimesordi- “Sangaste” rukki säilimine. Sihtrühm: FIEd ja juriidilised isikud Rakendamise ulatus: üleriigiliselt Rakendamise aeg: alates 2009. aastast Hektaritoetust makstakse sertifitseeritud seemne ja sert.seemnest kasvatatud “Sangaste” rukki kasvatamise eest.

24. 2.6 Kaitseribade metsastamine Rakendamise alus Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel (EÜ) nr 1698/2005 artiklid 36, 43. On võimalik toetada taotleja omandis olevale maale vee ja pinnase kaitseks metsaribade rajamist. Nõuded Toetust saab taotleda taotleja omandis olevale ja PRIA registrisse kantud põllumajandusmaa kohta. Tagatud peab olema minimaalne metsapuutaimede arv hektaril ja metsapuutaimede päritolu peab olema dokumentaalselt tõestatav. Pärast kohustuseperioodi lõppemist arvatakse metsakultuuri alune pindala põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist välja.

25. 2.7 Energiavõsa rajamine Rakendamise alus Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 43. Kiirekasvulise metsakultuuri rajamise puhul antakse toetust rajamiskulude osaliseks katmiseks. Sihtgrupp põllumajandustootja, kelle omandis on põllumajandusmaa, mille kohta toetust taotletakse.

26. 2.7 Energiavõsa rajamine(2) Nõuded • Miinimumnõuded • Toetust saab taotleda vähemalt 0,3 ha taotleja omandis olevale PRIA registrisse kantud põllumajandusmaale. • Tagatud peab olema minimaalne istikute arv hektaril. • Kiiresti kasvavate metsapuude rotatsiooniperiood peab olema alla 15 aasta. Nõutavad dokumendid: • Põllumajandusmaa asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo ja maakonna keskkonnateenistuse kooskõlatud kiirekasvulise metsakultuuri rajamise taotlus • Põllumassiivi kaart, millele on märgitud põldude numbrid ja põldude piirid, millele toetust taotletakse • Muud tõendavad dokumendid vajaduse korral

27. 2.7 Energiavõsa rajamine(3) Toetuse määr Ühe hektari kiirekasvulise metsakultuuri rajamise toetusmäär on 20 000 krooni hektari kohta. Maksimaalne kohustusega hõlmatud pindala ühe taotleja kohta on 10 ha aastas. Kohustusperioodi pikkus on 1 aasta. Rakendamine -2009. aasta. Aastatel 2009-2013 on meetme raames võimalik 2000 ha kiirekasvulise metsakultuuri rajamine.

28. Vähetootlikud ja keskkonnasõbralikud investeeringud (art 41)

29. 2.8 Kiviaedade rajamine ja taastamine Eesmärgid: aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandus-maastike elementide- kiviaedade rajamisele ja taastamisele, et: - säilitada ja suurendada põllumajandusmaastikes esteetilist väärtust; - luua elupaiku ning suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust; - säilitada maastiku ajaloolist ja kultuurilist väärtust. Sihtrühm: kõik isikud Rakendamise ulatus: üleriigiliselt piirkondades, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud Rakendumine: alates 2007. aastast Tegemist on üheaastase toetusega.

30. 2.8 Kiviaedade rajamine ja taastamine (2) Nõuded: • Rajatav või taastatav kiviaed peab asuma põllumajandus- maal või sellest kuni 5 m kaugusel; • Uue kiviaia võib rajada vaid omandipiiride tähistamiseks piirkondades, kus kiviaiad on traditsiooniliselt leidunud; • Kiviaeda võib taastada vaid vana kiviaia jala olemasolul ja kohtades, kus kaardimaterjali alusel on asukoht tuvastatud; • Kiviaia rajamiseks ja taastamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid ja paikkonnale iseloomuliku kujunduse peab kinnitama Muinsuskaitseamet; • Rajatud või taastatud kiviaia kõrgus peab olema vähemalt 60 cm; • Kiviaiale lähemal kui 1,5 m on keelatud maa harimine ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine.

31. 2.9 Lupjamine Rakendamise alus Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 36 punkt a) alapunkt vi ja artikkel 41. Toetuse saaja: Toetust makstakse põllumajandusega tegelevale ettevõtjale, kes kasutab õiguslikul alusel maad, mille kohta toetust taotletakse. Rakendamine: taotluste vastuvõttukavandatakse 2007. a sügisest.Tegemist on 1-aastase toetusega.

32. 2.9 Lupjamine(2) Peamised nõuded: • Toetuse saamiseks peab toetusaluse põllu mulla keskmine pH olema alla 5,5 (kaasa arvatud) ja antud põllu (või põllu osa) lupjamiseks ei ole eelnenud 4 aasta jooksul lupjamise toetust saadud. • Toetusaluste põldude lupjamiseks lubatakse kasutada järgmisi meliorante: klinkritolm, põlevkivituhk, lubjakivijahu, dolomiidijahu, puu-, õle- ja turbatuhk, nõrg- ja järvelubi ning kustutatud lubi. • Laotamistöödel kasutatava meliorandi niiskus ei tohi ületada: - tolmpõlevkivituhal, klinkritolmul, puu-, õle- ja turbatuhal 2% (kaaluliselt); - lubjakivijahul, dolomiidijahul, nõrg- ja järvelubjal ning kustutatud lubjal 6% (kaaluliselt).

33. 2.10 Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete likvideerimine Rakendamise alus Nõukogu Määruse nr 1698/2005 artikkel 36 punkt a) alapunkt vi ja artikkel 41. Toetatakse kasutusest väljas oleva põllumajandusliku ehitise, millel ei ole taaskasutusele võtmiseks ehituslikku ega majanduslikku väärtust, täielikku lammutamist. Sihtrühm ja nõuded • Toetust võib taotleda riiklikus ehitisregistris arvel oleva mittekasutatava ehitise omanik. • Ehitise likvideerimisel tuleb järgida ehitusseadusest tulenevaid nõudeid.

34. 2.10 Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete likvideerimine (2) Toetuse määr • Maksimaalselt 80% ehitise lammutamise maksumusest kuid mitte üle 150 000 krooni aastas taotleja kohta. Kavandatud ca 100 ehitist aastas Toetust kavandatakse rakendada aastast 2008 maapiirkonnas. Nõutavad dokumendid • Taotlus; • Kirjeldus lammutatava ehitise kohta; • Vähemalt kolm hinnapakkumist ehitusettevõtjatelt ehitise lammutamiseks; • Kohaliku omavalitsuse dokument ehitise likvideerimise kohta; • Vajadusel muud tõendavad dokumendid.

35. 2.10Kasutusest kõrvale jäänud põllumajanduslike tootmishoonete likvideerimine (3) Otsustamise protsess Piiratud eelarve tõttu võib tekkida olukord, kus taotlusi esitatakse rohkem kui vahendeid on; Ettepanek: Objekti valiku järjestab ja kiidab heaks piirkondlik organ s.o kas maakondlik komisjon või Leader- grupp.