1 / 11

V klassi geomeetria

V klassi geomeetria. Kokkuvõte. Koostas: Jüri Leet Aravete Keskkool Juhendas: Viive Karusion Kasutatud: A.Telgmaa E.Nurk “Matemaatika V klassile”. A. B. s. B. A. t. A. B. A. E. B. D. C. Sirge. Kiir. Lõik. Sirge s (ehk AB) Ei ole algus- ega lõpp-punkti.

red
Télécharger la présentation

V klassi geomeetria

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. V klassi geomeetria Kokkuvõte Koostas: Jüri Leet Aravete Keskkool Juhendas: Viive Karusion Kasutatud: A.Telgmaa E.Nurk “Matemaatika V klassile”

  2. A B s B A t A B A E B D C Sirge. Kiir. Lõik. • Sirge s (ehk AB) • Ei ole algus- ega lõpp-punkti • Sirge põhiomadus: Läbi iga kahe punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. • Kiir t (ehk AB) • On alguspunkt,puudub lõpp-punkt • Lõik AB • On alguspunkt ja lõpp-punkt • Murdjoon • Murdjoon koosneb lülidest.

  3. A haar O haar B Nurkade liigid Nurk AOB tipp Täisnurk Sirgnurk Teravnurk Nürinurk

  4. Nurga mõõtühikuks on 1 (kraad). o Sirgnurk = 180 o Täisnurk = 90 o Teravnurk on väiksem kui 90 o Nürinurk on suurem kui 90 o Nurkade mõõtmine

  5. C B O A o • Kõrvunurkade summa on 180 . Kõrvunurgad • Kõrvunurkadel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge.

  6. D A O B C Tippnurgad • Tippnurkadel on ühine tipp ja haarad moodustavad sirged. • Tippnurgad on võrdsed.

  7. s t a . b u v Sirged tasandil Lõikuvad sirged erijuht Paralleelsed sirged Ristuvad sirged ( lõikumine täisnurga all ) Kaks sirget tasandil on kas lõikuvad või paralleelsed, muid võimalusi ei ole. Läbi antud punkti saab antud sirgele joonestada ainult ühe ristsirge. Väljaspool sirget asetsevat punkti läbib ainult üks sirge, mis on paralleelne antud sirgega.

  8. b a Ruudu ümbermõõt P = 4 a Ruudu pindala S = a a a 2 Ristkülik.Ruut. Ristküliku ümbermõõt P = 2 ( a + b ) Ristküliku pindala S = a b

  9. serv tipp c a b tahk Risttahukas • Tahkudeks on kuus ristkülikut. • Vastastahud on võrdsed. • Risttahuka mõõtmed: • a – pikkus b – laius c – kõrgus • Risttahuka ruumala • V = a b c • Risttahuka ruumala võrdub tema • mõõtmete korrutisega. Risttahuka ruumala võrdub põhja pindala ja kõrguse korrutisega. S = a b c = h V = S h

  10. a a a • Kuubi ruumala • V = a 3 Kuup • Kuup on risttahukas, mille kõik • mõõtmed on võrdsed. • Kuubi kõik tahud on võrdsed • ruudud. • Kuubi ruumala võrdub tema serva pikkuse kuubiga.

  11. Pindalaühikud 1cm = 100 mm 1dm = 100 cm 1 m = 100 dm Ruumalaühikud 1cm = 1000 mm 1dm = 1000 cm 1 m = 1000 dm 2 2 3 3 2 2 3 3 2 2 3 3 2 2 3 3 1m = 1000000 cm 1 l = 1 dm 1 m = 10000 cm 1ha = 10000 m 3 2 Seosed ühikute vahel Pikkusühikud 1cm = 10 mm 1dm = 10 cm 1 m = 10 dm 1 m = 100 cm 1km = 1000 m

More Related