1 / 26

MODERNISMI ÜHISKONDLIK TAUST JA MODERNISMI OLEMUS

MODERNISMI ÜHISKONDLIK TAUST JA MODERNISMI OLEMUS. Tiiu Kruus kevad 2008. Ühiskondlikud tingimused. Olulised riigid: Suurbritan n ia , Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, USA, Jaapan Rahu Euroopas 1870/1 – 1914 Tööstus- ja tehnikarevolutsioon

reece
Télécharger la présentation

MODERNISMI ÜHISKONDLIK TAUST JA MODERNISMI OLEMUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MODERNISMI ÜHISKONDLIK TAUST JA MODERNISMI OLEMUS Tiiu Kruus kevad 2008

  2. Ühiskondlikud tingimused • Olulised riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, USA, Jaapan • Rahu Euroopas 1870/1 – 1914 • Tööstus- ja tehnikarevolutsioon (keemiatööstus, elektroonika, sisepõlemismootor, terase masstootmine, lennuk, fiiberkiud, aniliinvärvid, plastik jne.)

  3. Ühiskondlikud tingimused • Linnastumine, metropolid, Euroopa elanikkonna kasv • Jõukuse kasv (UK 1850-1890 palk tõus. 60%, tarbekaubad lang. 6.5%) • Töölisklassi väljakujunemine, ametiühingute teke (1869-1906) • Võõrandumine

  4. Võõrandumine • Inimestes tekib maailmakorra lagunemise tunne ja sellega seotud hirm ning ahastus. • Tekkis mälu kadumise tunne või hoopiski soov unustada, soov mälu hävitada. • Jäid üksindus ja võõrus/võõrandumine maailmas, • Jäi tunne, et ollakse kaotanud juured ja endised kindlad suhted inimeste vahel.

  5. Naise positsioon • Naise positsioon muutub • Sufraźetid (1897 Millicent Fawcett, National Union of Women's Suffrage, 1903 Emmeline Pankhurst) • The Women’s Social and Political UnionNaiste hääleõigus: 1902 Austraalia, 1906 Soome, 1913 Norra, 1914 Island, 1917 Venemaa, 1918 UK, Saksamaa, Eesti, 1920 USA, 1944 Prantsusmaa, 1971 Šveits

  6. La Belle Epoque • Elu nautimine, usk tulevikku • Iha erakordse ja sensatsioonilise järele • Kultuur kättesaadav paljudele, kunst saab osaks igapäevaelust • Lõpp: I maailmasõda (28.06.1914 – 11.11.1918), Titanicu hukkumine (15.04. 1912)

  7. La Belle Epoque • Tapatalgud ja julmus, śovinism ja rahvuslik viha • Künism ka elukohanematus peale sõda, lõbujanulised maailmalinnad • Linnad, masinad ja sõda tõstavad oluliseks kosmopolitismi, antirahvusluse

  8. Charles Darwin (1809 –1882) “Origin of Species”1859 “Man in his arrogance thinks himself a great work worthy the interposition of a deity, morehumble & I believe true to consider himcreated from animals”.

  9. Karl Marx(1818-1883) • (koos Fr. Engelsiga) “Manifest der kommunistischen Partei” (1848) • “Das Kapital” 1865 “Minu eesmärk on Jumal troonilt alla tõugata ning hävitada kapitalism.” “Töölistel pole kaotada midagi peale ahelate. Võita on neil terve maailm. Kogu maailma proletaarlased, ühinege!”

  10. Friedrich Nietzsche(1844 – 1900)

  11. Friedrich Nietzsche(1844 – 1900) “Also Sprach Zarathustra”, “Ein Buch für Alle und Keinen” 1883-85 • “Gott ist tot!” • "Du sollst werden, der du bist.” • Der Übermensch

  12. Sigmund Freud(1856-1939)

  13. Sigmund Freud(1856-1939) 1901“Argielu psühhopatoloogia” 1920 “Sealpool mõnuprintsiipi” 1930 “Ahistus kultuuris” • “Tsivilisatsioon põhineb suurel määral instinktide allasurumisel.” • “Inimene ei peaks püüdlema mitte oma kompleksidest vabanemise, vaid nendega üksmeeles elamise poole, sest nad on tema käitumise aluseks.”

  14. A. Schopenhauer (1788-1860) • Maailma tähelepaneja tajus • “Maailma valitseb tahe, inimest juhib tahe” • “Maailm on minu kujutlus” • Maailma reaalne olemus on ebaratsionaalne • Tahtevabadus on illusioon

  15. H. Bergson (1859-1941) • “Elan vital” • Minevik, tulevik ja käesolev hetk elavad meis eluvooluna. Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus, ja kogemuste aeg, mida kutsume eluks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt.

  16. H. Bergson • Kunsti kaudu paneme aja voolama. • Kunsti kaudu avastame iseendas peituvad võimalused • Kirjandus võib teha ajaga, mida tahab, võib ajaga mängida

  17. Sartre (1905-1980)Camus (1913-1960) • Eksistentsialism • Kas elu väärib elamise vaeva? • On olemas indiviidi sisemine eksistents, millele vastandub väline, üldine eksistents • Kuidas elada, et olla õnnelik? • Anarhia ja vabadus

  18. Modernismi tunnused • I Tekstis kehtivad omaenda seadused • Ideaal on luu asju, mis pole looduse koopiad (Ortega y Gasset) • Kehtivad ainult autori püstitatud reeglid

  19. Modernismi tunnused • II Kompositsioon • Puudub kompositsioon: algus, keskpaik ja lõpp • Seoseid saab lugeja luua alles tagantjärele • Viited mütoloogiale, mütoloogilistele arhetüüpidele • Uned, alateadvus

  20. Modernismi tunnused • III Teksti osad pole põhjuslikus seoses – kausaalsuse puudumine • IV Vaatepunkti muutumine, samaaegsus, üheaegselt erinevad jutustajad, erinevad hääled

  21. Modernismi tunnused • V Ajaga mängimine • Aja peatamine • Aja venitamine – hetkelise tegevuse pikk kirjeldamine • Möödunud aja kujutamine • Tulevase aja kujutamine

  22. Modernismi tunnused • Katkendlik aeg – erinevate episoodide reastamine vrdl. Film • Põimunud aeg – kõik on koos ühel hetkel (tagasivaated minevikku, tulevikku – Proust)

  23. VI Uued väljendamistehnikad • Sisemonoloog • Teadvuse vool (lause hävitamine) • VII Aineks inimese sisemaailm • Inimest näidatakse teel olevana, protsessis olevana, süvapsühholoogiline lähenemine

  24. Modernist ise • Eitaja • Ei ole kindlaid seisukohti • Kardab maailma, milles elab • Ei leia vastuseid üldlevinud küsimustele

  25. Modernism ja lugeja • Autor eitab koostööd lugejaga • Lugeja ei peagi teadma, mida kirjanik on mõtelnud • Lugeja ärgu otsigu tõde ja äratundmist, vaid mängigu tekstiga, lugegu sealt välja seda, mida tahab

  26. Modernism ja lugeja • Lugeja on kaasautor, sest arusaamiseks peab ta ka ise töötama, fantaseerima • Toetu müütidele • Tuleb uurida, kas lugeja tunneb ennast ära

More Related