Parasvöötme metsad

1. Maiki Lauri Parasvöötme metsad

2. 4. Parasvöötme okasmetsad

3. Okasmetsa levik

4. Asend • Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka Euraasias ulatuslikke igikülmunud alasid. • Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb vene keelest, kus see tähistab Venemaa hiiglaslikke okasmetsamassiive.

5. Kliima • Jahe ja niiske suvi, külm talv. • Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.

6. Kliima • Aastane sademete hulk ületab tavaliselt 750 mm • Tiheda taimkatte tõttu valitseb metsas tuulevaikus.

7. Taimestik • Ilme annavad oksametsad ja sood. • Domineerivad: igihaljad männid, kuused, nulud ja suvehaljas lehis. • Mõnes kohas lisandub ka lehtpuid (kask ja haab). • Puhmastaimed

8. Harilik mänd Kuusk

9. Nulg Suvehaljas lehis

10. Taimestik • Kohastumused: • Kooniline võra – et lume raskuse all mitte murduda • Peenikesed okkad – et vähendada aurumist

11. Okasmetsad jaotatakse tume – ja heletaigaks. • Tumetaigas – kuusk ja nulg • Heletaiga – mänd ja lehis

12. Mullastik • Leedemullad – kujunevad seal, kus sademete hulk ületab aurumise. Üleliigne vesi jääb pinnasesse, vesi kannab toitained sügavale, mulla ülaosas on väljauhtehorisont e leedehorisont. See on heledat värvi (sest ei ole toitaineid). Selle all on tumedam sisseuhtehorisont, kus on ärakantud toitained.

13. Loomastik • Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad ja seemnetest toituvad loomad. • Näiteks: pruunkaru, soobel, hunt, rebane, põder, saarmas, kobras, karvasjalgkakk, siidisaba

14. Pruunkaru

15. Hunt

16. Rebane Soobel

17. Põder Kobras

18. Siidisabad

19. Karvasjalgkakk

20. Inimene okasmetsavööndis • Maavarade kaevandamine • Kuna palju on kiirevoolulisi jõgesid – siis on seal palju hüdroelektrijaamu • Metsandus • Jahindus • Kalandus • Loomakasvatus • Põllukultuuride kasvatamiseks pole sobivaid maid, kliima ka ei soodusta.

21. 5. Parasvöötme sega – ja lehtmetsad

22. Sega – ja lehtmetsa levik

23. Asend • Asuvad Põhja – Ameerikas ja Euraasias, parasvöötmes okasmetsade ja rohtla vööndi vahepeal.

24. Kliima • Kliima on omane parasvöötmele, erineb mandriline ja mereline kliima. • Rannikualadel kliima pehmem kui sisemaal, kus kliima on muutlikum ja talvel külmem • Esineb 4 selgesti eristatavat aastaaega • Iseloomulik on läänetuulte valdamine

25. Taimestik • Tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest • Lehtmetsadega kõrvuti kasvavad ka okasmetsi • Puurindes on ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu.

26. Pärn

27. Pöök

28. Tamm

29. Vaher

30. Taimestik • Rindeline ehitus on keeruline, lisaks eelpool nimetatud puurindele on veel madalam puurinne: kask, haab, paju. Esineb ka põõsarinne – sarapuu, kuslapuu. Rohu – ja samblarinne on rikkalik • Niidud

31. Mullastik • Peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad • Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. • Pruunmulla profiilis valitseb enam – vähem ühtlaselt pruun värvus; huumust on mõõdukalt ning raua – ja alumiiniumiühendid on püsivad.

32. Loomastik • Tüüpilised on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad. • Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne.

33. Loomastik • Pesukaru • Metsnugis • Metskass • Metssiga • Euroopa naarits • Punahirv • Roherähn

34. Pesukaru

35. Metsnugis

36. Metskass

37. Metssiga

38. Euroopa naarits

39. Punahirv

40. Roherähn

41. Inimene • Merelise kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimese eluks • Soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamisteks eeltingimusteks • Karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus