1 / 29

S ümpaatiline närvisüsteem

S ümpaatiline närvisüsteem. Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm Tartu 2012. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem. Ei allu tahtele Organismi “siseministeerium” Innerveerib põhiliselt: Silelihaseid Näärmeid Südant.

reegan
Télécharger la présentation

S ümpaatiline närvisüsteem

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sümpaatiline närvisüsteem Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm Tartu 2012

  2. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem • Ei allu tahtele • Organismi “siseministeerium” • Innerveerib põhiliselt: • Silelihaseid • Näärmeid • Südant

  3. Vegetatiivse närvisüsteemi funktsioon • Sisekeskkonna konstantsuse (homöostaas) säilitamine • Sisekeskkonna kohanemine organismi koormamisel • Lisaks homöostaasiga kaudselt seotud ülesanded: • Suguelundite ja silma sisemiste lihaste tegevuse neuraalne kontroll

  4. Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus • Sümpaatiline närvisüsteem • Parasümpaatiline närvisüsteem • Soole närvisüsteem

  5. Vegetatiivsed ganglionid • Terminaalsete neuronite rakukehade kogumikud • Preganglionaarne neuron – lähtub kesknärvisüsteemist ja siseneb vegetatiivsesse ganglionisse • Postganglionaarne neuron – lähtub vegetatiivsest ganglionist ja lülitub efektororganisse

  6. Vegetatiivne ganglion

  7. Sümpaatilise ehk torakolumbaalse närvisüsteemi ehitus • Preganglionaarsed neuronid – seljaaju C 8, Th 1-12, L 1-3 • Ventraaljuur • Rami communicantes albi • Paaritud prevertebraalsed ganglionid • Paarilised paravertebraalsed ganglionid • Truncus sympaticus

  8. Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon • Aktiveerib kesknärvisüsteem • Kontrollkeskusteks ajukoor, hüpotalamus, ajutüvi ja seljaaju

  9. Sünapsite lokalisatsioon • Peapiirkonna ganglionid • ganglion cervicale superius • ganglion cervicale medium • ganglion stellatum • Truncus sympaticus • 4 ülemist rinnasegmenti • Kõhu- ja vaagnaõõne ganglionid • ganglion coeliacum • ganglion mesentericum superior • ganglion mesentericum inferior

  10. Ehituslik omapära • Truncus sympaticus • Sümpaatilised ganglionid on elundikauged • Postganglionaarsed aksonid on pikad

  11. Erutuse ülekanne • Preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele • Mediaatoriks atsetüülkoliin • Reageerib • Postganglionaarselt neuronilt efektorile • Mediaatoriteks katehhoolamiinid • Adrenaliin • Noradrenaliin • Reageerib adrenergilise retseptoriga

  12. Mediaatorid

  13. Mediaatorite inaktivatsioon

  14. Adrenergilised sünapsid • Erutuse ülekanne postganglionaarselt elundilt efektorelundile • Ülekandeaineks on katehhoolamiinid • Noradrenaliin • Adrenaliin • Isoproterenool (organismis ei leidu)

  15. Adrenoretseptorid • Vahendavad erutust efektorelundile • Rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mis reageerivad katehhoolamiinidega • Farmakoloogiliste kriteeriumide alusel jaotatakse kahte rühma: • α-retseptorid • β1- ja β2-retseptorid

  16. Retseptorid ???? • Enamikul elunditest ja kudedest nii α-retseptorid kui ß-retseptorid • Antagonistlikud efektid • Füsioloogiline vastus sõltub sellest, kas ülekaalus on α- või β-adrenergiline toime

  17. α-adrenergiline retseptor • Noradrenaliin, adrenaliin ja isoproterenool on järjest nõrgeneva toimega • NA>A>I • Toime on blokeeritav α-blokaatoritega • Nende stimulatsioon kutsub esile: • naha ja limaskestade veresoonte ahenemise • silmaava laiendaja- ja karvapüstitajalihase kontraktsiooni • insuliini sektretsiooni pidurdumise

  18. β-adrenergiline retseptor • Isoproterenool, adrenaliin ja noradrenaliin onjärjest nõrgeneva toimega • I>A>NA • Võib jagada β1- ja β2-retseptoriteks • Toime on blokeeritav β-blokaatoritega • Nt dikloroisoproterenool

  19. β1-adrenoretseptorid • Peamiselt müokardis ja neerudes • Nende stimulatsioonil: • suureneb Ca-ioonide sissevool rakku • erutuvus tõuseb • intensiivistub lipolüüs • elavneb insuliini sektretsioon • südame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud tugevneb

  20. β2-adrenoretseptorid • Nende stimulatsioonil: • Suureneb Ca-ioonide väljavool rakust • Lõõgastuvad silelihased • bronhides • emakas • seedetraktis • skeletilihaste veresoontes • Transmitteri seondumine kutsub esile cAMP tekke • rakusisese proteiinkinaasi aktivatsioon

  21. Neerupealise säsi • Kogumik muundunud sümpaatilistest postganglionaarsetest neuronitest • Aktivatsioon preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu

  22. Katehhoolamiinide vabanemine neerupealise säsi rakkudest on reguleeritud ainult neuraalselt

  23. Neerupealise katehhoolamiinid • Toimivad samadele sümpaatilise närvisüsteemi efektoritele • Olulised efektorelunditele, millel neuraalne kontroll vähene või puudub • nt arterite tunica media

  24. Adrenaliini ja noradrenaliini toime • 80% adrenaliini ja 20% noradrenaliini katehhoolamiinide segus • Sarnasused: • Tõstavad südameaktiivsust • Ahendavad veresooni • Laiendavad lihaseid varustavaid veresooni • “Ainevahetuse hormoonid”

  25. Adrenaliini ja noradrenaliini toime • Erinevused: • Adrenaliin stressiolukorras olulisem • Soodustab kiiret glükoosi vabastamist glükogeenist • Noradrenaliin stimuleerib lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas • Energiaga varustamine võtab kauem aega • Erinevad retseptorsüsteemid • α- ja ß- retseptorsüsteemid

  26. Kasutatud kirjandus • 1) Kingisepp PH. Inimese füsioloogia. Tartu 2000 • 2) Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ 1997

More Related