300 likes | 494 Vues
Sámi skuvlahistorjjá čállin - muhtin bohtosat ja vásahusat Logaldallan UIT, 02.04.2014. Geat leat dan barggu duohken?. Lágádus Davvi Girji Doaimmahus (4) Čállit Muitaleaddjit Jorgaleaddjit Korrektuvralohkkit Govvedeaddjit Eará veahkit Oktiibuot moadde čuođi olbmo.
E N D
Sámi skuvlahistorjjá čállin - muhtin bohtosat ja vásahusat Logaldallan UIT, 02.04.2014
Geat leat dan barggu duohken? Lágádus Davvi Girji Doaimmahus (4) Čállit Muitaleaddjit Jorgaleaddjit Korrektuvralohkkit Govvedeaddjit Eará veahkit Oktiibuot moadde čuođi olbmo
Sámi skuvlahistorjá - 1 (2005) • Artihkkalat dáruiduhttima, girkku ja mássan oahpu birra • Oahppit, oahpaheaddjit, internáhtabargit ja váhnemat muitalit • Vuođđoskuvla: Deanus, Guovdageainnus, Kárášjogas, Álttás, Muosáin, Návuonas, Gáivuonas, Skániin ja Aarbortes.
Sámi skuvlahistorjá 2 (2007) • Boazodoalloskuvla ja sámi joatkkaskuvllat • Vuođđoskuvlamuitalusat Deanus, Mátta-Várjjagis, Kárášjogas, Davvenjárggas, Láhpis, Ráissas, Gáivuonas ja Divttasvuonas • Sámi oahpahusráđis, skuvladirektevrras ja departemeantta
Sámi skuvlahistorjá 3 (2009) • Mánáidgárddit: Unjárga, Deatnu, Kárášjohka, Romsa, Skánit, Divtasvuodna, Snåase ja Oslo • Vuođđoskuvla: Máze, Davvesiida, Fálesnuorri, Ákŋoluokta, Loabát • Gielladili birra
Sámi skuvlahistorjá 4(2010) • Dáruiduhttima bealis ja vuostá, 1750-1935 • Vuođđoskuvla: Deatnu, Unjárga, Hámmárfeasta, Muosát, Bájddár, Engerdal • Erenoamášoahppu (ee. čalmmehis ja bealjehis oahppit)
Sámi skuvlahistorjá 5 (2011) # Oahppoplánát ja oahppoplánariiddut # Soahti ja ođđasishuksen # Joatkkaskuvla: Kárášjohka, Guovdageaidnu, Girkonjárga, Ráisa, Hábmir # Vuođđoskuvla: Gáŋgaviika, Porsáŋgu, Guovdageaidnu, Skánit, Áhkkanjárga, Bálát, Gaale, Aarporte ja Snåase
Sámi skuvlahistorjá 6(2013) • Allaskuvla, universitehta • Vuođđoskuvla (ee. Áltá, Romsa, julevsápmi, Oslo) • Historjjálaš dokumeanttat 1945–70 • Giellaguovddážat • Álbmotallaskuvla • Gáiddusoahppu • Oahpaheaddjisearvvit
http://skuvla.info Prošeavtta presentašuvnna 7 gillii (Sá, No, Se, Fi, En, Ru, Pl) Buot teavsttat ja govat mat leat girjjiin 240 lassečállosat 36 aviisaartihkkala 3 gillii Girjjálašvuohtalistu Oahpponeavvolistu Logaldallamat ++
Vuosttáš sámegiel oahpahus • Vuosttaš skuvllat sámiide Ruoŧa bealde – 1600-logus • 1717 rájes miššuvdna – Thomas v. Westen – miššunearat ja oahpaheaddjit oahpahedje sámegillii • Dán rájes riidu oahpahusgiela birra. Stáhta politihka molsui máŋgii, muhto muhtin áigodagain lei politihkka ahte oahpahus galggai leat sámegillii ja ráhkaduvvojedje sámegiel oahppogirjjiid • 1826 vuosttaš oahpaheaddjiskuvla – sámegiella fágan
Dáruiduhttinpolitihkka vuoitá • 1851 mearridii Stuoradiggi dađistaga rievdadit oahpahusgiela sámegielas dárogillii. • “Finnefondet” • “Overgangsdistrikt” • Giellainstruvssat • Oahpaheaddjiskuvla heittii oahppamis sámegiela • 1902: Sierra skuvladirektevra Finnmárkkus.
Internáhtaáigi Su. 1900 mearridii stáhta hukset internáhtaid miehtá Finnmárkku Vuosttaš stáhtainternáhtat Mátta-Várjjagis ja Guovdageainnus 21 stáhtainternáhta ja 28 suohkaninternáhta Finnmárkkus 1940 Dárogiel ja dárokultuvrralaš biras
Vuostálastin • Eatnasat Norgga servodagas dorjo dáruiduhttinpolitihka, muhto eai fal buohkat • Báhpat, dáža oahpaheaddjit, Sámemiššuvdna • Muhtin dáža politihkkarat • Sámi oahpaheaddjit (Anders Larsen, Isak Saba, Henrik Kvandahl) • Sámi váhnemat • Sámi aviissat ja searvvit
Áiggit rivdet • 1948: Samordningsutvalget for skoleverket: Politihka sámiid hárrái leamaš boastut • 1951: Guovttegielat ABC (ain dušše veahkkegiellan) • 1959 skuvlaláhka: Prinsihpalaš rahpan: Sámegiella sáhttá leat oahpahusgiellan • 1967: Álgooahppu sámegillii • 1972: Sámegiella 2. giellan • 1985: Sámegiella oahpahusgiellan olles vuođđoskuvllas
Sámi skuvla? • 1976: Sámi oahpahusráđđi • 1987, 1997, 2006: Sámi oahppoplánat • 1989: Sámi allaskuvla • 2000: Sámi oahpahus Sámedikki vuollái • Badjel 2000 oahppi lohke sámegiela Norggas, dál lea mannan vulos. Manne?
Miššuvdnaáigodat Oahpahusa váldoulbmil: Bestojupmi Skuvlla deháleamos fága: Risttalašvuohta Sierra skuvlavuogádat sámiide 1715-1808 Muhtin muddui oahpahus sámegillii Muhtin sámit ohppe lohkat ja čállit sámegillii Riidu miššuvnna ja girkohálddahus gaskka
Dáruiduhttináigodat Oahpahusa ulbmil: Gielalaš ja kultuvrralaš assimileren Skuvlla deháleamos fága: Dárogiella Sámegiella gildojuvvon dahje heađis veahkegiellan Internáhtat: Dárogiel biras, botket oktavuođa sámi kultuvrrain Vuostálastin: Váhnemat, oahpaheaddjit, girku Ideologalaš váikkuhus: Sámit masse jáhku iežaset gillii ja kultuvrii
Dohkkehanáigodat Oahpahusa ulbmil: Máhttu buohkaide Sámegiela pedagogalaš veahkkeneavvun Dađistaga: Sámegiella ja kultuvra árvun Sámegiella sámegielagiidda Sámegiella nubbin giellan dážaide sámegielat guovlluin Vuostálastin: Máŋggas háliidedje joatkit dáruiduhttima
Ealáskahttináigodat (?) Ulbmil: Jorgalit dáruiduhttima Sámegiella nubbingiellan sámi ohppiide dárogielat guovlluin Oahppit galget šaddat doaibmi guovttegielagin ja sámegiela geavaheaddjin Giellaguovddáš, giellabeassi, jna. Duohtavuohta vai niehku?
Dáruiduhttima bohtosat • Sámegielagat badjel 40-50 jagi eai máhte čállit eatnigielaset • Measta buot sámi váhnemat lulli- ja julevsámeguovlluin, Romssas ja Riddo-Finnmárkkus dárostedje mánáidasaset • Dál sullii 75% sámiin eai máhte sámegiela • 50% sis geat máhttet sámegiela máhttet eará giela buorebut • Máŋgasat eai háliidan šat leat sápmelažžan
Váile – Girjeprošeavtta rámmaid olggobealde Sullásaš dokumentašuvdna eará riikkain Oahpponeavvohistorjá Dutkan Kronologalašhistorjá Arkiivvat,girjerádjosatjamuseat Eará mediat Stuora máilbmi
Miehtá Sámi Ruoŧŧa Upmi universitehta Ruoŧa girku Doaimmahus: Moadde skuvlamuittu Suopma Doaimmahus: Čohkken sullii 15 dutkanartihkkala + moadde skuvlamuittu Ruošša Sámi oahpaheaddjit Murmansk hum. univ.
Oahpponeavvohistorjá Oahpponeavvut skuvlla ulbmiliid ja oahppoplánaid ektui. A.Oahpponeavvutsámiohppiide – sámegielas(vuosttaš,nubbindahjeamasgiellan) – sámegilliidahjeguovttigillii(buotfágain) – sámioahppoplánamielde(beroškeahttágielas) – riikkagieloahppu sámiohppiide B.Sisdoallusámiidbirra riikkadásis. (UIT)
Dutkan 2005DavviGirjibovdiidutkanásahusaid 2009 Sámiallaskuvla: čilgehusvejolašdutkamabirra. 2011 Mearridan almmuhit dr.gráda ovdaprošeavtta 2012 Upmi universitehta ja UIT álggaheame dutkanprošeavttaid Ollislaš dutkanprográmma ii gávdno. Ovttasbargu váilu
Eará mediat – Girji mánáid ja nuoraid várás. – Fierpmádatsiiddut eará gielaide. – Artihkkalat aviissain ja áigečállagiin. – Čáppagirjjálašvuohta skuvlahistorjjá vuođul – Filbma. – Logaldallamat skuvllain. – ???
Kronologalašhistorjá – Vuođđunferteleatdokumentašuvdna jadutkan. Fertetoaidnitstruktuvrra,váldolinjjáid,ovdalgočálligoahtit. – Berreleatbuot-sámiskuvlahistorjá,massáhttáveardiditdilinjealjiriikkas. Guhkesáigi perspektiiva.
Arkiivvat,girjerádjosatjamuseat Kártet makkár čállojuvvon, govvejuvvon ja báddejuvvon dieđut gávdnojit iešguđet gáldus Álgán barggu: http://www.skuvla.info/ssh-abm-n.htm. – Digitaliseret eanet girjjiid, aviisaartihkkaliid ja arkiivadokumeanttaid – Iežamet arkiivva Sámi arkiivii – Searvat bargui ráhkadit museačájálmasaid / vejolaš sierra skuvlamusea.
Stuora máilbmi – 1 Sámi skuvlahistorjá oassin álgoálbmogiid ja unnitloguid skuvlahistorjjás. Oktavuohta: – 1950-/60-logus oahpaheaddjit Sámis: Ameriikka álgoálbmogiid ja Frisaeatnama oahpu. – Sámi skuvla- ja giellaolbmot fitnan Walesas, Irlánddas, Skotlánddas, Euskadis. – Polskkas ja Lietuvas. – WINHEC – Unnitlogu studeanttat ja skuvlaolbmot fitnan sámi skuvllain. – UIT: Indigenous Studies
Stuora máilbmi – 2 Maid sáhttá bargat: – Girjjálašvuođalisttu unnitloguid oahpahusa birra – Internašunaliseret min fierpmádatbáikki. – ÁlgoálbmotkonferánsatNew York 22.-25.09.2014. – 2016 Donostia, Euskadis eurohpalaš kulturoaivegávpot – čohkket eurohpalaš unnitloguid. – ???
Mo bargat? Geat háliidit searvat? Ásahusat Dutkit, studeanttat Čállit Jorgaleaddjit Mo organiseret? Riikkadásis Miehtá Sámi dásis Sierra ásahus vai ásahusa(id) vuolde? Mo ruhtadit?