1 / 20

Tallinna Pedagoogiline Seminar

VI Kõrhariduskonverents 26.aprill 2011 Kutsekvalifikatsioon – POMM või KOMM Kvalifikatsioonisüsteem: sotsiaaltöö, noorsootöö, alusharidus. Tallinna Pedagoogiline Seminar Meeskond: Koit Nõlvak, Merle Rihma, Kersti Põldemaa, Ilona Sillak, Luule Press,

rhoda
Télécharger la présentation

Tallinna Pedagoogiline Seminar

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. VI Kõrhariduskonverents 26.aprill 2011Kutsekvalifikatsioon – POMM või KOMMKvalifikatsioonisüsteem:sotsiaaltöö, noorsootöö, alusharidus Tallinna Pedagoogiline Seminar Meeskond:Koit Nõlvak, Merle Rihma, Kersti Põldemaa, Ilona Sillak, Luule Press, Erki Korp, Heidi Paabort, Merilin Kurg, Daria Viikmaa, Ethel Eharand

  2. Sotsiaaltöötaja? • Kutsestandard Sotsiaaltöötaja III, IV, V (kinnitatud 04.12.2008. aTervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu otsusega nr. 36) • sotsiaaltöötaja on erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik, kelle tegevus onsuunatud indiviidide, perede ja rühmade toimetuleku toetamisele ning kogukonna jaühiskonna vastavusse viimisele tema liikmete vajadustega.

  3. Noorsootöötaja? • Noorsootöötaja toetab noorte isiklikku arengut ja õppimist väljaspool kooli, perekonda ja tööd ning loob selle saavutamiseks vajalikud tingimused. Ta tegeleb noortele suunatud programmide ja projektide kavandamise, elluviimise ja hindamisega, kaasab noori tegevuste kavandamisesse ja korraldamisesse ning soodustab nende omavahelist koostööd. Noorsootöötaja ameti võib tinglikult lugeda abistavate elukutsete hulka.  (kokkuvõtlikult Noorsootöö seadusest)

  4. Koolieelse lasteasutuse õpetaja? Õpetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja ühiskonna vaimsuse kujundaja, kellepõhitegevused on • õppeprotsessi planeerimine ja juhtimine, õppija juhendamine, temaarengu ja motivatsiooni toetamine • õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ningtagasisiside andmine õppijale ja tema vanematele/hooldajatele • õppija kaasamineõppesisu ja eesmärkide kavandamisse • õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskusteomandamisel (Hariduse Kutsenõukogu 28.12.2010 otsus nr 3)

  5. Milleks on vaja kutsestandardit? Alus tööturu nõudmistele vastavate õppekavade, koolitusprogrammide koostamisel ja kompetentsuse hindamisel Abiks tööandjale ametite kirjeldamisel-tutvustamisel, töötajate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõuete määratlemisel, koolituse planeerimisel Abiks töötajale, kes soovib saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel, annab võimaluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestavale õppimisele Abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teistele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse Aluseks kutsetunnistuste rahvusvahelisel võrdlemisel (www.kutsekoda.ee)

  6. Sotsiaaltöötaja ja noorsootöötaja puhul on kõikide III, IV ja V taseme kutsekvalifikatsioonide taotlemise eeltingimuseks haridusnõuded ning töökogemus, nende pikkus varieerub • Sotsiaaltöötaja IV ja V kutsekvalifikatsiooni puhul on võimalik spetsialiseeruda: • Laste hoolekanne • Eakate hoolekanne • Puuetega inimeste hoolekanne • Töötute ja/või kodutute hoolekanne • Võlanõustamine Lisaks on üheks erijuhuks hoolekandeasutuse juht -kutsestandard Hoolekandeasutuse juht V (kinnitatud Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogus 22.10.2007 otsusega nr 30)

  7. Lasteaiaõpetaja kutset on võimalik taotleda ainut V tasemel äsja ülikooli lõpetanud ja kutseaasta läbinud algajal õpetajal. Omistatud kutse on pidevalt erialasel tööl oleval õpetajal tähtajatu. Kutseaasta on tänaseks läbinud 556 lasteaiaõpetajat

  8. Kutseaasta on riiklikult käivitatud programm, mille aluseks on õpetajakoolituse riiklik arengukava ja õpetajakoolituse raamnõuded. Kutseaasta sooritaja on nooremõpetaja. Lasteaiaõpetajatele käivitus 2005 sügisest. Kutseaasta ei laiene neile, kes on õpetajakoolituse läbinud paralleelselt töötamisega pedagoogilisel ametikohal. • Kutseaasta eesmärk on toetada algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, tema professionaalsete kutseoskuste arengut ning pakkuda tuge kogemuste puudumisest  tekkivate probleemide lahendamisel. • Kutseaasta süsteem toimib hästi, kuid kutse taotlemist pole selle läbinud algajatest õpetajatest ette võtnud sugugi mitte kõik

  9. Sotsiaaltöötaja kutse Alates 2004 aastast 216 omistatud kutset • Sotsiaaltöötaja III – kokku 97 kutse-tunnistuse omanikku • Sotsiaaltöötaja IV – kokku 32 kutse-tunnistuse omanikku • Sotsiaaltöötaja V – kokku 19 kutse-tunnistuse omanikku • Hoolekandeasutuse juht V – 68 kutsetunnistuse omanikku

  10. Noorsootöötaja kutse Alates 2010 aastast 18 omistatud kutset • Noorsootöötaja III – kokku 3 kutse-tunnistuse omanikku • Noorsootöötaja IV – kokku 11 kutse-tunnistuse omanikku • Noorsootöötaja V – kokku 4 kutse-tunnistuse omanikku

  11. Koolieelse lasteasutuse õpetaja kutse Alates 2004 aastast on õpetajatele ja alates 2005 aastast lasteaiaõpetajatele kokku omistatud 425 kutset • Õpetaja V – lasteaiaõpetajad ? • Võimalik oleks taotleda tänase seisuga 556 lasteaiaõpetajal

  12. Pommid:probleemid ja väljakutsed Peamine probleem algab juba seadusandlusest – tööandjal ei ole kohustust palgata tööle kutset omavat spetsialisti • seetõttu võib näiteks ST ja NT valdkonnas töötada teadmata hulk ilma erialase hariduseta isikuid • tööandjal puudub kohustus suunata ilma erialase hariduseta töötajaid täiendkoolitusele riiklikult kehtestatud tähtaja jooksul

  13. Pommid:probleemid ja väljakutsed Kutsete süsteem ei ole seotud kutseala süsteemiga: • Kutse taotlemine on igati vabatahtlik: ei ole kohustust tõendada oma kompetentsust ja vastavust kutsestandardi nõuetele, et vastaval kutsealal töötada • Kutsetunnistuse olemasolu ei ole valdavalt seotud palgasüsteemiga: kompetentsuse tõendamine ei tõsta töötaja palgataset

  14. Pommid:probleemid ja väljakutsed Kutsete süsteem ei ole seotud kutseala süsteemiga: • Kutse taotlemine alushariduse valdkonnas on eraldiseisev protsess, mis pole seotud lasteaia atesteerimis- ega kvaliteedisüsteemiga Seega puudub töötajatel sageli reaalne vajadus ja sellega seonduvalt ka motivatsioon kutsetunnistus taotleda

  15. Pommid:probleemid ja väljakutsed Lasteaiaõpetaja kutse omistamise puhul lisanduvad veel järgmised kitsaskohad ja küsimused: • Kehtib üks kutsestandard V, milles pole eristatud tasemeid ja see ei soodusta õpetaja professionaalse arengu toetamist kutsestandardi kaudu Õpetaja V kutsestandardis on esitatud kõrged nõudmised: • Kas tänased kutse taotlejad (algajad õpetajad) saavad peale aastast töötamist sisuliselt üldse standardile e V tasemele vastata? • Kutse omistatakse tähtajatult!

  16. Tuum-pommid Igasuguse sh kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamisel Eesti rahvaarvu juures määrab süsteemi elujõu selle reaalne vajadus valdkonnas • Tööandja ei saa olla ilma töötajata - ta valib nende seast, keda valida on Kutsekvalifikatsioonisüsteemi edu tagab see, kuivõrd laialt suudetakse välja töötamise diskussiooni kaasata juhte, spetsialiste, partnereid ja tööandjaid • ning kui tihedalt saab see integreeritud teistesse kutseala kvaliteeti tagavatesse süsteemidesse

  17. Kommid Asutustes, kus tööandja on teadlik kutsete süsteemist ja toetab kutsetunnistuste taotlemist nii palgasüsteemi, täiendkoolituste pakkumise kui tunnustamisega: • on töötajad teadlikud võimalusest hinnata oma kompetentsust ja teevad seda innukalt • otsivad töötajad ka ise võimalusi täiendkoolitusteks ja enesearengu toetamiseks

  18. Kommid • Mitmetasandiline kutsestandard võimaldab ühildada kutseomistamise ja asutuse kvaliteedisüsteemi, mis on aluseks spetsialisti professionaalse arengu toetamisel ja karjääri planeerimisel Kui suudetakse vältida formaalsust, tõstab sisukas ja teiste valdkonna süsteemidega integreerunud kutsekvalifikatsioonisüsteem nii asutuse kui kutseala kvaliteeti!

  19. Kommid Lisaks on meie kutsed siis mõistetavad ja võrreldavad ka väljaspool Eestit - see tugevdab meie tööturu ja spetsialistide konkurentsivõimelisust Nagu ikka – oleme teel…

  20. Tänan tähelepanu eest Soovin jaksu kuuldu seedimiseks ja edasi minemiseks!

More Related