Mulla tekketegurid

1. Mulla tekketegurid Ülle Liiber

2. Mulla tekketegurid 1.Mulla lähtekivim 2. Kliima 3.Taimestik 4. Reljeef 5. Aeg Mullad varieeruvad paigast paika, sest nende viie faktori koostoime eri kohtades on väga erinev

3. 1. Mulla lähtekivim Mulla lähtekivimiks on maapinnal paljanduvadkivimid, millel muld tekib. Lähtekivimist pärineb mulla mineraalosa. Lähtekivimiks võib olla aluspõhja kivim: graniit, basalt, liivakivi, lubjakivi jm, aga ka vee, tuule või jääliustiku poolt kantud settematerjal: liiv, kruus, moreen jm.

4. Muld basaldil Muld liivakivil Muld graniidil Muld paekivil

5. Moreenil tekkinud muld Moreen - jää poolt kaasa kantud ja jää sulamisel maha jäänud settematerjal

6. Mulla lähtekivim Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla värvuse mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse, toitaineterikkuse

7. Mulla lähtekivimi mõju • Näiteks kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga, aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda. • Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett, kuid õhule jääb vähe ruumi. • Liivad on keemiliselt vaesed,sest koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed oma arenguks eriti ei vaja. • Savid sisaldavad aga palju taimele vajalikke toiteelemente nagu kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg) jt.

8. Eesti muldade lähtekivimid • Jääsetted e. moreenid • valkjas-hall karbonaatne rähkmoreen • kollakashall karbonaatne rähkne moreen • punakas-pruun moreen • Jääsulamisvee setted • Mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest • Tuulesetted (rannikutel) • Soosetted (turvas) • Aluspõhja kivimid (lubjakivi)

9. 2. Kliima mõju mullatekkele • Kliima mõju A. lähtekivimi murenemisele B. veerežiimile C. taimestikule ja selle kaudu orgaanilise aine tekkele D. mulla bioloogilisele aktiivsusele

10. A. Kliima – mõju murenemisele • Temperatuur – kui temperatur mullas tõuseb, siis murenemine kiireneb. Kui temperatuur tõusebu 10°, siisbiokeemiliste reaktsioonide kiirus kahekordistub. Soojemas kliimas toimub murenemine kiiremini ja murenemine toimub seal kogu aasta jooksul. • Sademed – rohkemate sademetega piirkondades toimub intensiivsem murenemine ja leostumine.Oluline on ka aurumine – külmas ja niiskes kliimas toimub intensiivsem leostumine kui palavas ja niiskes kliimas, kus suurem osa niiskusest aurub õhku tagasi.

11. Murenemise seos temperatuuri ja sademetega Millises kliimavöötmes (loodusvööndis) on ülekaalus füüsikaline, millises keemiline murenemine?

12. Kliima mõju veerežiimile • läbiuhteline tasakaalus auramise ülekaaluga veerežiiim veerežiiim veerežiiim A S leetumine kamardumine sooldumine

13. C. Kliima mõju taimestikule Kliimast oleneb taimkatte lopsakus ja liigiline koostis ning moodustuva orgaanilise aine hulk (bioproduktsioon). Tekkinud orgaanilisest ainest oleneb omakorda mullatekkeprotsesside iseloom ja intensiivsus. Taimestik mõjutab pealmiste mullahorisontide paksust ja värvust Kõrgmägedes, kus madala temperatuuri või kõrbetes väheste sademete tõttu puuduvad taimekasvuks vajalikud tingimused, mulda ei esine.

14. D. Kliima mõju mulla bioloogilisele aktiivsusele • Kliimast sõltub see, millised organismid mullas elavad. Teelusikatäis mulda sisaldab 100 miljonit kuni 1 miljard bakterit. • Mullaorganismidel on oluline roll hapniku, raua ja paljude teiste ühendite tekkes. • Mullaorganismid segavad mulla läbi, mille tulemusel mullapoorid suurenevad mis parandab mulla vee ja õhusisaldust. • Organismide eritised toimi- vad mllas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri

15. Taimed, mullaorganismid Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe.

17. 4. Reljeefi mõju mullale • Reljeef mõjutab • A. mullaosakeste ümberpaiknemist • B. mulla veerežiimi • C. mulla soojusrežiimi • Künkliku reljeefiga alal on mullatekke tingimused mitmekesisemad kui tasasel alal.

18. Reljeefi mõju mullaosakeste ümberpaiknemisele A. Künka lael ei toimu erosiooni ja mullahorisondid kujunevad kiiremini ja paremini välja. B. Järsult nõlvalt uhub vihmavesi mullaosakesi allapoole, toimub erosioon, mulla teke raskendatud. C. Künka jalamile koguneb uhutud settematerjal ja see matab allolevad horisondid ja pidurdab jälle mulla kujunemist. A B C

19. Reljeefi mõju mulla veerežiimile Reljeefist sõltub põhjavee tase ja seega muldade vee sisaldus. Küngaste lagedelt ja nõlvadelt ning üldse kõrgematelt aladelt voolab osa sademetevett nõgudesse ja orgudesse. Seetõttu on  –  kõrgematel aladel põhjavesi sügaval ja seal levivad parasniisked või põuakartlikud mullad;  –  madalamatel aladel on aga põhjavesi kõrgemal või maapinnal ning sealsed mullad on liigniisked.

20. Reljeefi mõju mulla soojusrežiimile • Lõunapoolsed nõlvad saavad rohkem päikese-kiirgust, aurumine suurem, soojenevad ja kuivavad kiiremini kui põhjapoolsed nõlvad. • Põhjapoolsematel nõlvadel kujunevad huumuserikkad mullad tänu leostumisele.

21. 5. Kui kaua aega kulub mulla tekkeks? • Mullauurijad ei mõõda mulla vanust aastates vaid mulla väljakujunemise põhjal, st kui palju on mullas erinevaid horisonte ja kui selgesti on need eristunud. • Näiteks 1 m paksune muld Suure Järvistu lõunaosas lössil on kujunenud 8000 aasta jooksul, sama paks mullakiht troopilises Aafrikas on tekkinud aga 75 000 aasta jooksul. • Keskmiselt loetakse 1 cm paksuse mullakihi tekkeks 178 aastat

22. Mulla vanus

23. Ajafaktor • Maailma kõige vanemad mullad on Austraalias, sest sealsed maastikud on saanud stabiilselt areneda miljoneid aastaid. • Seetõtttu on seal ka palju reliktseid taimi ja loomi, mis mujal elasid miljoneid aastaid tagasi. • Meie mullad hakkasid arenema, kui liustik oli ära sulanud, umbes 10 000 aastat tagasi. • Seal, kus maa varem jää alt vabanes, on mullad vanemad.

24. Muldade arengurida A E B C paepealne rähkne leostunud leetjas leetunud

25. Inimtegevuse mõju mullale Inimtegevuse mõju muldade arengule avaldub peamiselt kultuuristamise ja maade harimise kaudu. Põldudelt suurema saagi saamiseks viiakse mulda väetisi. Mulla omadustele mõjub eriti soodsalt orgaanilise väetise (sõnniku) kasutamine. Liigestatud reljeefiga aladel põhjustab maa harimine muldade erosiooni ja seeläbi ka taimetoitainete ärakannet madalamatele aladele. Raskete põllutöömasinatega tihendatakse mulla künnikihti, mille tõttu halveneb mulla vee- ja õhureziim ja seega halvenevad mulla omadused.

26. Inimtegevue mõju mullale

27. Kasutatud materjalid • http://www.cartage.org.lb/en/themes/sciences/earthscience/Geology/Soils/FormationSoils/SoilForming/ClimatBiotic/ClimateBiotic.htm