1 / 21

Muinasaeg

Muinasaeg. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. Mis on muinasaeg?. Ajajärk esimeste inimeste saabumisest u 9000 aastat eKr kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandi alguses. Muinasajale järgneb ajalooline aeg – aeg, mille kohta saame teavet kirjalikest allikatest. Muinasaja periodiseerimine.

roger
Télécharger la présentation

Muinasaeg

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Muinasaeg Tähtsamad arheoloogilised kultuurid

  2. Mis on muinasaeg? • Ajajärk esimeste inimeste saabumisest u 9000 aastat eKr kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandi alguses. • Muinasajale järgneb ajalooline aeg – aeg, mille kohta saame teavet kirjalikest allikatest.

  3. Muinasaja periodiseerimine • Kiviaeg • Pronksiaeg • Rauaaeg muinasaeg ajalooline aeg pronksiaeg kiviaeg mesoliitikum neoliitikum rauaaeg 9000 eKr 5000 e Kr 1800 eKr 500 eKr 0 1200

  4. Kiviaja jagunemine • Vanem kiviaeg e paleoliitikum • Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni • Eestis puudus inimasustus • Keskmine kiviaeg e mesoliitikum • U 9000 - u 5000 aastat eKr • Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust • Noorem kiviaeg e neoliitikum • U 5000 – u 1800 aastat eKr • Tööriistad olid paremini töödeldud • Savinõude kasutuselevõtmine

  5. Arheoloogilised kultuurid

  6. Arheoloogilised kultuurid • Arheoloogiline kultuur – ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust või etnilist ühtekuuluvust.

  7. Arheoloogilised kultuurid • Kunda kultuur • Kammkeraamika kultuur • Nöörkeraamika e venekirveste kultuur

  8. Kammkeraamika kultuur

  9. Nöörkeraamika e venekirveste kultuur

  10. Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena?

  11. Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? • Inimesed toitusid loodusvaradest. Kui kogukonnad oleksid olnud suured, ei oleks kõigile piisavalt süüa jätkunud.

  12. Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel

  13. Seosed mesoliitikumi inimeste oskuste, eluviisi ja elatusalade vahel • Oskused ja sellest tulenevad elatusalad: kalapüük, küttimine, korilus • Kuna kogukond sõltus loodusest, siis • Sageli vahetati elukohta • Asulad veekogude ääres

  14. Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused mesoliitikumi inimese omadest?

  15. Milles erinevad neoliitikumi inimeste oskused mesoliitikumi inimese omadest? • Osati valmistada savinõusid • Ehitati tugevamaid ja püsivamaid eluhooneid • Tööriistad olid oskuslikumalt töödeldud • Tegeleti kunstiga Alates u 3000. aastat eKr (nöörkeraamika kultuur): • Loomakasvatus • Maaviljelus

  16. Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis? Miks?

  17. Kuidas muutus Eesti ala asustuspilt neoliitikumis? Miks? • Asustus laienes sisemaale  rohumaad koduloomadele ja viljakas muld viljakasvatuseks • Suuremad kogukonnad jagunesid üksikperedeks. (?)

  18. Mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel?

  19. Mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel? • Loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesed • Surnutele pandi hauda kaasa mitmesuguseid esemeid • Nöörkeraamika kultuuris: surnute matmine kägarasendis, käsi pea all.

  20. Lahendada TV-st • Lk 6 ül 1. kolmas küsimus • Lk 6-7, ül 2.

More Related