Kultuur ja väärtused

1. Kultuur ja väärtused Sotsioloogia alused Liina Käär

2. Eesmärk: • Mis on kultuur? • Kuidas kultuure on võimalik jaotada? • Mõisted: etnotsentrism, kontrakultuur, subkultuur, kultuuriuniversaal, kultuurirelativism. • Tavad, normid, seadused. Sanktsioon.

3. Kultuur Vajadus kultuuri järgi on tekkinud inimevolutsiooni käigus Kultuuri mõiste – puudub üks ja konkreetne mõiste, võimalik mitmel moel defineerida. Sõna kultuur (ld colere) - maaharimine, põllumajandus aga 18.-19. saj hakkas tähendama ka inimese harimist 1919.Aastal teati ainult 7 erinevat kultuurimõistet, esimene määratlus inglise etnograafilt Edward Taylorilt. 1920-1950 oli erinevaid määratlusi 157, 1960ks oli 400, tänapäevaks umbes 1000. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mida antakse põlvest-põlve edasi kas suuliselt, kirjalikult, arhitektuuri jms moel ehk mittegeneetiliselt.

4. Kultuur • Kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses on see kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse ja kombestiku ning iga muu võime või harjumuse mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. • Kultuur on bioloogilise, psühholoogilise ja geograafilise teguri liitunud mustrite kogumik, konkreetse grupi ajaloo sadestus, tema mineviku valikud, teadvus ja alateadvus.

5. Kultuur • Kultuur on sümbolite, motivaatorite ja tegevusnäidiste süsteem, mis annab üldise orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. • Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. • Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti.

6. Kultuuri 3 komponenti: • kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. Araabia keelاللغة العربية • normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. • materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur.

8. Kultuuri areng lihtsalt keerulisele Reastamise aluseks sobivad tehnoloogia, teadmiste ja materiaalse kultuuri tase ning sotsiaalse struktuuri keerukus. Kohanemine keskkonnaga loob majanduslikud tingimused, millest omakorda tuleneb tööjaotus ja muude eluvaldkondade areng – kultuuri arenemine.

9. Kultuuriuniversaalid Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris: • Kohanemine keskkonnaga • Korra säilitamine • Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt • Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid – kultuuriline erinevus.

10. Kultuuri universaalsed elemendid Nt keel, sport, ühine töö tegemine, tantsud, haridus, matuserituaalid, seksuaalsed piirangud (nt ei tohi abielluda veresugulaste vahel), kunst jms. Miks? • Aluseks bioloogilised faktid nt väikelaste abitus, vajadus soojuse, toidu järgi jne • Ka teatud väärtused ja mõtlemisviisid on universaalsed nt mõrvarit karistatakse. • Arvatakse, et kultuur peab vastama füsioloogilistele, sotsiaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele.

11. Normid ja väärtused • Väärtused – üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne. • Väärtused – arusaamad hea ja halva, õige ja väära kohta ühiskonnas. • Väärtused on kesksed arusaamad sellest, mis on tähtis, need moodustavad standardi, millega mõõdetakse norme.

12. Normid ja väärtused • Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid – ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise – tabu. • Normide klassifitseerimine (Graham Sumner): • Tavad – tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised – nt söömine noa ja kahvliga või näppudega;

13. Normide klassifitseerimine: • Sanktsioonide läbi jõustatakse normid. Võivad olla nii positiivsed (tunnustus) kui negatiivsed (karistus). • Moraalinormid – tavad, mida tuleb järgida. Eiramisel saab osaks üldine halvakspanu vms. • Seadused – reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid – politsei, kohtud, vanglad.

14. Erinevad kultuurid: Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurišokist, sub- ja kontrakultuuridest jne

15. Kultuuride mitmekesisus: Subkultuurid – alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid – subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Massikultuur – tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu

16. Kultuuride mitmekesisus: • Elitaarne kultuur – massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele.

17. Kultuuri kirjeldamine • Sümbolid ja keel – verbaalne suhtlemine • Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel. • Mitteverbaalne kommunikatsioon – kehahoiak, žestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus • Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist. • Sapiri-Worfi hüpotees – reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. Keele hinnanguline mõõde.

18. Sümbolid: žestid Žest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu; väljenduslik käeliigutus. Vahel tähendab žest ka tahtlikult rõhutatud, ülepakutult suurejoonelist tegu. Žestikuleerimine on käeliigutuse tegemine (ehk väljendumine žestide abil, nt näitekunstis). (Wikipedia) Žestid keskajal omasid suurt tähendust, Euroopa keskaegset kultuuri nimetati ka žestiliseks kultuuriks. Nt kuni 13.sajandini omas žest suuremat tähendust kui notari allkiri. – Põhjuseks madal kirjaoskus. Žestid kui sotsiaalse kuuluvuse väljendid. Igal seisusel – vaimulikul, ülikul, talurahval olid omad žestid, mida nad kasutasid ja mis omakorda määras ka nende kuuluvust. Loe pikemalt Akadeemia nr 1, 2002, Silvi Tenjes “Žestid keskajal”

19. Rituaalid • Rituaalid – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid. • Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi

20. Etnotsentrism vs kultuuriline relativism • Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, “õigeks”, tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. • Ksenofoobia – vihatakse neid, kes teistmoodi • Kultuuriline relativism – William G. Sumner 1906. “Folkways” – kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille alusel kultuuri hinnata.

21. Kultuurikontaktid • Akulturatsioon - võõraste kultuuri-elementide ülevõtmine, laenamine, imiteerimine, nt laensõnad • Assimilatsioon - võõraste kultuuri-elementide ja normide omaksvõtmine ja selle võõra kultuuriga ühtesulamine; üks kultuur kaob. • Akommodatsioon - väiksem kultuurigrupp pikema aja jooksul suudab suurema grupi sees olles säilitada oma omapära

22. Kultuur... ...koosneb sümbolitest, keelest, normidest, väärtustest ja rituaalidest. Koos arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimesele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. (Hess, Markson ja Stein 2000)