1 / 20

Arvutite riistvara Emaplaadid

Arvutite riistvara Emaplaadid. Marko Kaju. Emaplaat. Ilma kahtlusteta on keskseks arvuti riistvarakomponendiks emaplaat, mis ühendab arvuti teisi komponente üheks töötavaks tervikuks. Füüsilised mõõtmed .

sivan
Télécharger la présentation

Arvutite riistvara Emaplaadid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Arvutite riistvaraEmaplaadid Marko Kaju

  2. Emaplaat • Ilma kahtlusteta on keskseks arvuti riistvarakomponendiks emaplaat, mis ühendab arvuti teisi komponente üheks töötavaks tervikuks.

  3. Füüsilised mõõtmed On olemas mitmeid standardeid emaplaadi mõõtmete, plaadil olevate komponentide paigutuse, kinnitusaukude jms paigutamiseks. Levinuim ATX ja selle derivaadid (microATX, babyATX jne). Lisaks tänapäeval standard ITX

  4. Elektroonikakomponendid Takistid Kondensaatorid Dioodid Mikrokiibid Jne...

  5. Ühenduspesad

  6. Ühenduspesad

  7. Ühenduspesad

  8. CPU pesad • LGA 775 (IntelCore 2 Duo/Quad/Extreme) • 1366 ja 1156 (Intel I3/I5/I7) • AMD protsessorite pesad AM2, AM2+ ja AM3, vanem-939

  9. Ühenduspesa - PCI

  10. Ühenduspesa - AGP Spetsiaalselt ainult graafikakaartidele mõeldud pesa.

  11. Ühenduspesa - PCI Express Kiire universaalsiin, mitmed kiirused ja vastavad pesasuurused.

  12. Ühenduspesa - PCI Express

  13. Siinid Siinid(buses, ingl.k) – arvutiteaduses on hulk füüsilisi ühendusi(kaablid, prinditud rajad emaplaadil jne), mida on võimalik mitmetel riistvara osadel kasutada selleks, et omavahel suhelda.

  14. Siinid Iseloomustavad suurused: • Siini iseloomustatakse infohulgaga, mida on võimalik korraga siinis edastada.See suurus esitatakse bittides ja tähendab tavaliselt füüsiliste liinide arvu, mida mööda on võimalik andmeid korraga edastada. 32-soonega ühendus võimaldab korraga edastada 32 bitti paralleelselt. Sõna „laius" kasutatakse näitamaks, mitu bitti suudab siin korraga edastada. • Lisaks kasutatakse siinikiirust. Siinikiirus määratakse sagedusega ja näitab, mitu andmepaketti on võimalik ühe tsükli(takti) ajal edastada. • Niimoodi on võimalik avutada ka maksimaalne võimalik andmeedastuskiirus, mida siin on võimeline edastama. Selleks korrutame siini laiuse siinikiirusega. Näiteks 16 bitine ja 133MHz siini maksimaalne edastuskiirus on: • 16 * 133.106 = 2128*106 bit/s, or 2128*106/8 = 266*106 bytes/s or 266*106 /1000 = 266*103 KB/s or 259.7*103 /1000 = 266 MB/s

  15. Siinid • Alamsiinid(siinide tüübid) • Aadressisiin(mõnikord kutsutakse ka mälusiiniks) – transpordib mäluaadresse, mida protsessor tahab kasutada, et lugeda või kirjutada andmeid. Ühesuunaline. • Andmesiin – edastab käske ja andmeid protsessori ja muude seadmete vahel. Kahesuunaline. • Kontrollsiin(käsusiin) – edastab käske ja sünkroniseerimissignaale, mis tulevad protsessorist ja lähevad erinevatesse riistvaraosadesse. Kahesuunaline siin, kuna edastab ka sedmetest saadud vastuseid(monitooringusignaale).

  16. Siinid Siinikomplektid Arvutitel tavaliselt kahte sorti: • Sisemine siin (enamastikutsutakse front-side bus, või FSBlühidalt). See siin on protsessori ja mälu vahel. • Laiendussiin (kutsutakse ka input/output siin) lubab mitmetel emaplaadi komponentidel(USB, jada- ja parallel pesad, PCI pesades olevad kaardid, kõvakettad jne) omavahel suhelda.

  17. Siinid

  18. Kiibistik Kiibistik(chipset) on komplekt elektroonilisi kiipe, mis tegelevad andmete marsruutimisega siinide vahel niimoodi, et kogu raudvara(millest arvuti koosneb) saaksid omavahel suhelda. Algselt koosnes väga paljudest kiipidest, hetkel põhiliselt kaks suuremat kiipi: Põhjasild(mälukontroller) – vastutab protsessori ja mälu vahelise andmeside läbiviimise eest. Tavaliselt paikneb füüsiliselt protsessori ligidal. Uuemal ajal ühendab ka graafikakontrollerit protsessoriga Lõunasild(i/o kontroller) – vastutab muude seadmete andmevahetuse eest.Kutsutakse ka ICH(I/O Controller Hub).

  19. Kiibistik

  20. Kiibistik

More Related