1 / 18

Sotsiaaldialoog Euroopas: eeskuju ja õppetunnid Eestile

Sotsiaaldialoog Euroopas: eeskuju ja õppetunnid Eestile. Ettekanne EKK sotsiaalpartnerlusteemalisel arutelul 06.03.2014 Mari-Liis Jakobson TLÜ üldpolitoloogia lektor, EKK nõukogu liige Triinu Sõelsep TLÜ haldusjuhtimise magistrant. Millest juttu? . Ülesanded.

sondra
Télécharger la présentation

Sotsiaaldialoog Euroopas: eeskuju ja õppetunnid Eestile

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sotsiaaldialoog Euroopas: eeskuju ja õppetunnid Eestile Ettekanne EKK sotsiaalpartnerlusteemalisel arutelul 06.03.2014 Mari-Liis Jakobson TLÜ üldpolitoloogia lektor, EKK nõukogu liige Triinu Sõelsep TLÜ haldusjuhtimise magistrant

  2. Millest juttu? Ülesanded Mis on sotsiaaldialoog? • Tegevused • Teemad • Seos kaasamistraditsioonidega • Partnerluse võimalused ja ohud • Vormid • Riigi roll • Juhtimine ja ülesehitus Organisatsioon Õppetunnid, soovitused Eestile

  3. Kahe- või kolmepoolne läbirääkimiste ja konsultatiivorgan • Koondab erinevate sektorite ühendusi jm toimijaid • Sisuks ühisseisukohtade välja töötamine ja poliitikate mõjutamine • Sotsiaaldialoog on osalusdemokraatia vahend, mille eesmärgiks riigi tasandil on tööturupartnerid otsustusprotsessi kaasates töö- ja sotsiaalpoliitikat puudutavad otsused kvaliteetseks muuta (Seeder 2004). • Eesmärgiks kas ühishuvide määratlemine ja nende eest seismine (Fasholyn 2000) või • Konsensuse saavutamine (Trebilcock 1994) EL-is: • Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) eestvõttel toimuvad peamiselt konsultatsioonid (aga ka läbirääkimised EL sotsiaalpoliitika küsimustes) • Koondab esindajaid liikmesriikidest (n-ö NESCidest) • Sisend Euroopa Komisjonile EL Nõukogule ja Euroopa Parlamendile Mis on sotsiaaldialoog?

  4. Kaks kaasamise traditsiooni

  5. Huvirühmade kaasatus poliitika kujundamisse Nt ettepanekud, läbirääkimised

  6. Kollektiivse platvormi võimalused ja ohud • Demokratiseerib otsustamisprotsessi • Võimaldab otsuste ja seisukohtade suuremat legitiimsust • Vähendab sotsiaalsete konfliktide tõenäosust ning suunab tähelepanu probleemide lahendamisele • Alandab pingeid majanduskriisides ja üleminekuaegadel • Võimaldab kasutada ressursse optimaalsemalt • Kvaliteetsemad otsused • Tasakaalustatumad otsused • Eeldab kõigi osapoolte põhimõttelist soovi teha koostööd. • Vastasel juhul hakkab algatus end ise delegitimeerima • Eeldab tõhusat tuge läbirääkimis- ja otsustusprotsessidele • Kui töö tulemuslikkus kannatama hakkab, võib jõuda 1. probleemini • Oht bürokratiseeruda ja etableeruda • Läbirääkimiste platvormi asemel enesenäitamise areen ja sotsiaalne töökoht • Eeldab dialoogi pidamise oskust

  7. Sotsiaaldialoog, aga kelle vahel? (EESC 2010) Austria, Tšehhi, Leedu, Luxembourg, Holland, Poola, Rumeenia, Sloveenia Belgia Bulgaaria, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Malta, Portugal, Slovakkia, Hispaania

  8. RIIK KUI PROMOOTOR JA OSAPOOL • Loodud seadusega • 7 SMN-i EL-is. Samas, Austrias, Belgias, Ungaris koostöö mitteametlik ja vabatahtlik. • Loodud riigiinstitutsiooni allasutusena • Soomes osa peaministri kantselei analüüsitalitlusest • Lisaks Iirimaa, Leedu, Luxembourg, Sloveenia, Hispaania. • Seadusega määratakse SMN-ide juurde riigi esindajaid • Nt Belgias ja Hispaanias • Riik rahastajana • Erandiks nt Slovakkia (rahastab liikmemaksudest) ning Holland (rahastab Kaubanduskoda) • Riigil kohustus konsulteerida teatud küsimusi SMN-iga • Nt Prantsusmaal • SMN-i otsused riigile siduvad • Nt Prantsusmaal, Sloveenias, Hispaanias Sotsiaalmajandusnõukogud ja riik (EESC 2010)

  9. Struktuur • Varieerub ad hoc lahendustest ülibürokraatlike ja hierarhiliste organisatsioonideni. • Juht – president, presiidium, esimees, peasekretär, võib olla tseremoniaalses rollis. Reeglina nimetatud avaliku võimu poolt või rotatsiooni korras. Mõnel juhul nii juht kui kollektiivne juhtimisorgan. • Sekretariaat - administreerib, koordineerib kohtumiste korraldamist, pakub tehnilist tuge ja ekspertiisi, levitab infot jne. Admin. organ, võib asuda valitsusasutuse juures, ent samuti olla samuti eraldi nimetatud. • Töögrupid – võivad olla nii alalised kui ad hoc, eelnõude, ettepanekute jmt koostamise kohad.

  10. Liikmeskond (UNDESA andmed) Poola, Portugal, Hispaania Soome, Leedu, Malta Iirimaa, Luxembourg, Monaco, Holland 10-20 21-30 31-40 41-50 51-70 100+ Austria, Tšehhi, Taani, Sloveenia Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa Kreeka, Ungari, Rumeenia Keda/mida esindavad liikmed? Ametiühinguid, ettevõtlus- ja kaubandusorganisatsioone, avaliku võimu esindajaid (ministeeriumide esindajad, regioonide esindajad, riigipank), aga ka põllumeeste, kalapüüdjate, turismiedendajate, laevaomanike, tarbijaühistute, FIEde, kodanikeühiskonna edendajaid, samuti eksperte, haridustegelasi jne.

  11. Töögrupid (EESC 2010) Bulgaaria, Soome, Iirimaa, Luxembourg, Malta, Rumeenia, Slovakkia Belgia, Prantsusmaa, Kreeka, Poola, Hispaania Austria, Tšehhi, Ungari, Itaalia, Leedu, Holland, Portugal, Sloveenia

  12. Poliitikaettepanekute tegemine Valitsuse nõustamine vastavates poliitikaküsimustes Kujundatavate poliitikate konsulteerimine Poliitiliste otsuste või soovituste tegemine Ühiste seisukohtade kujundamine Poliitikate administreerimine Kokkulepete rakendamise järelevalve Ülesanded (ILO, Ishikawa 2003)

  13. Arvamused omal algatusel (16) Ekspertiisi pakkumine (15) Avalikud seisukohad (teatised jne) (12) Arvamused valitsusinstitutsioonide palvel (12) Konsensuse või kompromissi otsimise foorum (9) Korraldab uuringuid (7) Riikliku sotsiaaldialoogi areen (5) Kollektiivlepete sõlmimine (3) Ülesanded Euroopa SMN-ides (EESC 2010)

  14. Teemad (EESC 2010) • Sotsiaal- ja majanduspoliitikad (16) • Tööturupoliitika (14) • Sotsiaalne sidusus: s.turvalisus, s.ebavõrdsus, s. tõrjutus (13) • EL (12) • Majanduskasv (9) • Palgapoliitika (8) • Haridus (8) • Tervishoid (8) • Kollektiivläbirääkimised (6) • Strukturaalne areng (6) • Konkurentsipoliitika (5) • Töötingimused (5) • Pensionid (5) • Kultuur, turism (5) • Keskkonnapoliitika (5) • Sotsiaaldialoog (5) • Tarbimispoliitika (4) • Avalikud teenused (4) • Rahanduspoliitika (3) • Kollektiivne heaolu (3) • Transport (3) • Jätkusuutlik areng (2) • Ühiskondlik areng • Siseturu kaitse (1)

  15. Teemad Avar sotsiaaldialoog Kitsas sotsiaaldialoog • Austria, Holland, Tšehhi, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania • Lisanduvad haridus-, kultuuri-, teaduse-, konkurentsivõime, kaasamise-, immigratsiooni-, keskkonna- jmt. poliitikad. • Belgia , Bulgaaria, Soome, Ungari, Poola, Portugal • Ennekõike tööhõive-, palga-, töötingimuste-, pensioni-, majandus-, maksu-, jmt. poliitikad.

  16. Sotsiaaldialoogi edukuse kriteeriumid Võimalikud ohud Edukuse kriteeriumid • Liiga kitsad huvid, reformivastasus/protektsionism • Baasnõusolekute puudumine eesmärkide osas • Legitiimsuse, demokraatia ja vastutavuse puudus • Ühinemisvabadus • Demokraatlik alus • Legitiimsus • Esinduslikkus • Läbipaistvus • Vastutavus • Kõigi erakondade poliitiline tahe • Ühiskondlik toetus/aktsepteerimine • Tehniline kompetents • Võime jõuda tulemusteni

  17. N-ö õhuke ja väike riik. Valitsemiskultuur soosib dünaamikat. Kaasamise tase paranenud, ent lõiguti on veel palju arenguruumi. Ka eestkostevõimekus paranenud, ent tunnetatakse võimaluste piiratust Kaasamisprotsessi kõige probleemsemad kohad on algus ja lõpp. Järeldused Sotsiaalministeeriumi juures tegutsenud sotsiaalmajandusnõukogu kuulsusetust lõpust... Seega, mitte sotsiaalmajandusnõukogu, vaid miniavalikkus? Väljakutsed ja võimalused Eesti jaoks

  18. Koondab huvirühmad, mõnikord lisaks ka ametnikud, arutamaks mõne olulise avaliku teema või probleemi üle. • Miniavalikkus on demokraatlike institutsioonide osa – vahel meenutab koosolekut ja vahest toimivad kui sihipärased ühendused. Pigem reformimeelsed, kui revolutsionäärid. • Foorumite tüübid • hariv foorum (educative forum) – anda harivat sisendit mille tulemusel, sõnastatakse ja täiustatakse arvamust konkreetsest avalikust teemast läbi suhtlemise teineteisega, • kaasav nõuandekomisjon (participatory advisory panel) - eelistusi sünteesiva, kaalutud seisukoha kujundamine • kaasav probleemilahendamine (participatory problem-solving collaboration) avaliku võimu ja avalikkuse koostööprojekt konkreetsete kollektiivsete probleemide lahendamiseks • kaasav demokraatlik valitsetus(participatory democratic governance) jätkuv ja läbipõimuv suhe riigi ja avaliku sfääri vahel, eesmärgiga lahendada konkreetseid kollektiivseid probleeme. Miniavalikkus (Fung 2003)

More Related