MIS MOTIVEERIB HEAD ÕPETAJAT?

1. MIS MOTIVEERIB HEAD ÕPETAJAT? Haridusepäeval Rakveres, 25.augustil 2011 Taimi Elenurm EEKK juhtimise õppetooli lektor, tööpsühholoog

2. Küsimused Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

3. Juhtmõtted • Motivatsioonieisaatekitada, küllagasaabluuakooli töökorraldusega tingimusedselletekkimiseks. • Motiveerimine algab ise-endast (ehk enese-motiveerimisest) • Enesemotiveerimiseks on vaja positiivset minevikukogemust, tasakaalustatud enese-usku tänastestegemistes ning mõõdukalt optimistlikke ja selgeks räägitud tulevikuplaane Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

4. 1. Mis motiveerib õpetajat? Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

5. Uskumused õpetaja motivatsiooniteguritest Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

6. Motivatsiooni ei saa tekitada – kuid saab luua tingimused selle tekkimiseks • isiklikul tasandil (näiteks enesesisenduste kaudu, vt variandid eelmiselt slaidilt) • organisatsiooni tasandil (kus on loodud tingimused heaks tööks) • ühiskonna tasandil (väärtustades ja hinnates õpetaja ametit Vaid ühe tasandi mõjuritest ei piisa, vaja on kõigi kolme tasandi sihiüärastkoostoimet. Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

7. Kuidas motiveerib õpetajat Eesti ühiskond ? Miinused Plussid Õpetaja ameti (seni veel?) kõrge staatus Pikk puhkus Iseseisvus töös Vabadus valida - õpikud, õppemeetodeid, tööaega … ………………………….. • Tasu-keskne ühiskond (J.A.Ferreira, 2011) • Osa-ajaga töö + määratlemata kaugtöö kasv (info kogumine, töötlemine ja edastamine kui uue aja teistmoodi töö) • ………………. Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

8. Kuivõrd motiveerivad õpetajat Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

9. Kas kool toetab õpetaja õpilase töömotivatsiooni? 2. Mida saavad koolid ja omavalitsused teha, et õpetaja töömotivatsioon säiliks? Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

10. Millist motiveerimist ja kui palju eelistad? POSITIIVNE Tee see töö ära ning sa saad väärilise tunnustuse, näiteks preemia Ma tahan selle töö ära teha, see on nii … VÄLINE S I S EMI NE Kui sa seda (tööd) ei tee, siis tea, et sa pole varsti enam meie hulgas Ma ei taha ja ei saagi seda tööd teha, sellepärast et …. NEGATIIVNE Millist motiveerimist ja kui palju kasutad? Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

11. Mida saab teha kool kui tööandja? • Ümber korraldada halvasti toimivad tööprotsessid (täiendõpe, rotatsioon, õiglane tööaja arvestus, ...) • Suurendada õpetaja iseseisvust, kontrolli oma töö ja vastutusala üle • Kaasata õpetajad muudatuste kavandamisse (vestlusringid, küsitlused, foorumid) • Leida tasakaal pingutuse ja tasu vahel Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

12. Parandada kommunikatsiooni ja tagasisidet • Sõnastada selged ootused • Toetada ja julgustada tegema oma tööd teisiti kui seni • Pakkuda koolitusi ja arenguvõimalusi Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

13. Millised kokkulepped on kõige olulisemad (Palmer, Cooper, 2010) • Selgus tööalaste nõudmiste ja kohustuste osas ning realistlikud ja adekvaatsed eesmärgid • Hea töökeskkond ja töövahendid, õiglasena tajutav tasu • Tasakaalus tööaeg • Iseseisvus töös • Töökohustuste vastavus kogemuste ja haridusega • Teadmine ees ootavatest muudatustest ja osalemine nende kavandamisel • Juhi ja töökaaslaste toetus : võimalus nii välja elada kui ka abi saada Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

14. Sammud motivatsiooniks soodsate tingimuste loomiseks koolis / organisatsiooni tasandil • Alustamine: suhtlemine ja märkamine, mis innustab ja motiveerib õpetajat ning mis seda pärsib • Tõendite kogumine motivatsioonitegurite kohta õpetaja töös ja koolikeskkonnas: küsitlused, vestlusringid, motivatsioonitegurite hindamine • Eesmärkide püstitamine muutusteks • Muutuste ühine kavandamine • Muutuste läbiviimine, ellurakendamine • Tulemuste hindamine • Motivatsiooni parandamiseks mõeldud tegevuste seostamine kooli arengukavaga Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

15. Mittetoetav kool- igaüks omaette …? Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

16. Toetav kool – üks kõigi, kõik ühe eest! Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

17. Laste eneseusu toetamine Emotsioonide arengutreening Näited 12. Euroopa Psühholoogiakongressilt 3. Kuidas Õpetaja motivatsioon mõjutab õpilasT? Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

18. Toetus ja kiindumus lapsepõlves kujundab empaatilise ja endasse uskuva inimese • Mida turvalisem ja toetavam on ema/ kasvataja, seda rohkem empaatiat ta lapsele õpetab Võtmeküsimus 1: kuidas olla püsivalt / jätkuvalt turvaline ja toetav? • Turvaline ja toetav kasvataja kingib empaatiavõime, kindlustunde , usu endasse ja hea enesehinnangu ning • … suutlikkuse kontrollida ja juhtida oma agressiivsust täiskasvanueas (viha suudavad valitseda need, kes tunnevad end kindlalt ning on kogenud/ kogevad vähem ärritust ja ängistust, …….) Võtmeküsimus 2: kuidas õpetada juhtima (loomulikku ja elus vajalikku) agressiivsust – loobumata toetusest ja turvalisuse taga misest? Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

19. Arutelud elukogemustest kujundavad väärtusi ja loovad kindlustunde • Arutelud vajaduste, arusaamade ja väärtuste üle kujundavad vaimsust (spitituality). • Vaimsus (väärtused ja tõekspidamised ning eelistused, kuidas oma elukogemust tõlgendada) kujunevad kultuuri ja ajaloo kontekstis. • Suhtlemine loob tähendused lapse ja täiskasvanu elukogemusele ning mõjutab kindlustunnet, turvalisust. Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

20. Uued kohanemisväljakutsed • Suhtlemisoskus – plahvatuslikult kasvanud infovahetuse tingimustes! - on peamine, mida peame uuesti ja uuel moel õppima ning õpetama! • Suhtlemise sisu, mõiste ja tähendus on oluliselt muutunud: peame oska edastada infot väga paljudele arusaadavalt ning selles kasutamiseks tuleb teha tööd. • Peame õppima erinevatest allikatest infot koguma, seda koondama teisiti kui seni ja tõlgendama ning enesega kohandama nii, et terveks jääda. • Peame õppima infot erinevatele osapooltele edastama. nii, et see oleks enesele kohane ja hulkadele arusaadav • Peame harjuma, et info kogumine, töötlemine, tõlgendamine ja arusaadavaks tegemine on töö., mida tehakse teisiti kuivarem. Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

21. Oluline on VÄLTIDA ÜKSINDUST ja kindlustada laps toetuse ja eneseusku sisendavate tähenduse loomisega elukogemustele. Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

22. Emotsioonide coachingKatherineWilson, 2011 • Märka lapse emotsiooni • Käsitle emotsiooni kui võimalust läheduseks, suhtlemiseks, õpetamiseks • Näita üles mõistmist – aktsepteeri emotsioon. Tingimusteta. • Anna emotsioonile nimetus: oled haiget saanud, tunned valu, kahetsust ... • Aita lahendada probleem – anna selleks mõned mallid Ja mine eluga edasi, (takerdumata selgitamistesse ja analüüsimisse) Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

23. Kuidas jõuda sisemise motivatsioonini? Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

24. Läbipõlemise näide Euroopa 12. Psühholoogiakongressilt 4. millised võivad olla vääralt motiveerimise tagajärjed? Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

25. Lapsed võtavad üle täiskasvanute elustiili Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

26. Õpetajate motivatsioon teha (head) tööd versus oht läbi põleda • Mida vanem ja staažikam, seda vähem läbipõlemist - elukogemus lisab oskusi ja suutlikkust ennast hoida (Korea ja USA õpetajate uuringud , 2010-2011) - adaptiivne, valikuline (organisatsioonile kohanduv perfektsionism ehk püüd teha tööd vastavalt organisatsiooni standarditele (Puga, 2011) • Mida rohkem õpilasi, seda suurem läbipõlemise oht Läbipõlemise oht väheneb, kui oled 10 aastat õpetajana vastu pidanud  Läbipõlemise vältimiseks on vaja õppida toimetulekut neurotismi / sh muretsemise ja haavatavusega Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

27. Läbipõlemist soodustavad kooli psühhokliima ja pere tööharjumused Kool Pere Vanemate läbipõlemine tööl on seotud laste läbipõlemisega koolis (Salmela-Aro, Tynkkynen & Vuori, 2011) - tütred matkivad ema tööharjumusi - pojad võtavad üle isa tööstiil • Negatiivne atmosfäär/ psühhokliima (negative atmosphere in school, usually inthe form of a stressful and restless workingenvironment, Vasalampi,,Salmela-Aro & Nurmi, 2011) • Õpetaja, kes suudab vältida õpilaste ja enda läbipõlemist: positiivne hoiak ja võime toetada/ aidata õpilast Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

28. Läbipõlemise levik õpilaste hulgas • Läbipõlemisest on ohustatud iga kolmas gümnaasiumiõpilane. • Läbipõlemise all kannatab iga viies kõrge saavutusvajadusega ja heade õpitulemustega gümnaasiumiõpilane. • Läbipõlemine ohustab enam tüdrukuid, kes on orienteeritud saavutustele, kuid kel on kõikuv enesehinnang(Salmela-Aro, Kiuru, Leskinen & Nurmi, 2009) Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

29. Läbipõlemise puhvrid, mida mõjutab (ka) õpetaja Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

30. Tööga rahulolu ja toimetulekut ennustavad optimism, positiivsed ootused tuleviku suhtes ja hea enesehinnang • Töös läbipõlemist ennustab negatiivse tõrjumisele orienteeritud mõtlemine ja käitumine: ohtude vältimisele keskendumine, muretsemine, hirmud tuleviku suhtes • Läbipõlemist aitab vähendada seotus õpingutega (õpitav kujuneb õppija identiteedi osaks), keskendumine ülesandele ja selles positiivse leidminetegevuses või tulemuses Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

31. Ph. Zimbardo: minevik annab juured, olevik energia ja tulevik tiivad • positiivne minevik toidab juurte kaudu, • tasakaalukalt hedonistlik olevik kindlustab energiaga ning • ratsionaalsed, ülesandele keskendunud tulevikuplaanid kujundavad õnnetunde Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

32. Õpetaja ülesanded õpilase– ja enesekasvatuses Tööelus toimetuleku ja edu-elamuste eeldused • Domineerivate negatiivsete hoiakute asendamine positiivse leidmisega minevikust ja praegusest (Ph. Zimbardo, R. Sword, 2011) • Mõõdukalt optimistlik hoiak tuleviku suhtes (Curral, 2011: ettevõtlikkus on seotud paindliku, situatiivse optimismiga) • Eseseuskja hea enesehinnangu kinnistamine (Salmela-Aro, K., Kiuru, N., Leskinen,E. & Nurmi, J.-E, 2009) Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011

33. Häid motiveerijaid ja parimat motivatsiooni uueks õppeaastaks! Tänan kaasa mõtlemast! Haridusepäev Rakveres, 25.08.2011