1 / 13

Kati Varblane Juhendaja prof. Marju Lauristin

VALITSUSASUTUSE JA TEMA SIDUSRÜHMADE VAHELISE KOMMUNIKATSIOONI ROLL SEADUSLOOMEPROTSESSIS LEGITIIMSUSE SAAVUTAMISEKS. Kati Varblane Juhendaja prof. Marju Lauristin. Eesmärk.

stamos
Télécharger la présentation

Kati Varblane Juhendaja prof. Marju Lauristin

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VALITSUSASUTUSE JA TEMA SIDUSRÜHMADE VAHELISE KOMMUNIKATSIOONI ROLL SEADUSLOOMEPROTSESSIS LEGITIIMSUSE SAAVUTAMISEKS Kati Varblane Juhendaja prof. Marju Lauristin

  2. Eesmärk • Uurimistöö peamine eesmärk on selgitada, kuidas seaduseelnõu väljatöötamisel toimuv valitsusasutuse ja tema sidusrühmade vaheline kommunikatsioon mõjutab seadusloome protsessi ning eelnõu legitiimsuse saavutamist, • avastada praktikas esinenud probleeme ja leida neile lahendusi.

  3. Teooriad • Sidusrühmade teooria (Freeman’i sidusrühmade kaart) • Grunigi kommunikatsioonimudelid • Võrgustikuteooria (Richardson et al.) • Poliitilise kommunikatsioon (Meadow mudel) • Legitiimsus van Dijki mõistes

  4. Uurimisküsimused • Sidusrühmade teooriat aluseks võttes: • Kes sidusrühmadest seaduseelnõu protsessis osalesid ja kes olid mõjukamad? • Kas sidusrühmad tunnevad huvi ministeeriumi info ja seadusloome protsessis osalemise vastu? • Kuidas osapooled hindavad üksteise kompetentsi ja teadlikkust antud valdkonnas? • Kas osapooled olid koostööga ja eelnõuga rahul? • Grunigi kommunikatsioonimudelitele tuginedes, kas valitsusasutuse ja tema sidusrühmade vahel toimus kahepoolne sümmeetriline kommunikatsioon. • Kas informatsioon on sidusrühmadele kättesaadav ning milliseid kommunikatsioonikanaleid kasutati? • Mis probleeme esines ministeeriumipoolses kommunikatsioonis? • Mis probleeme esines sidusrühmade osalemises seadusloomeprotsessis? • Läbirääkimised: Kas seadusloome protsessis sidusrühmad said ettepanekuid esitada ja kas neid arvestati? • Kas sidusrühmadele anti tagasisidet? • Võrgustikuteooria alusel, milline oli poliitika stiil, mida ministeerium eelnõu ettevalmistamisel rakendas, ning kuidas see võib mõjutada legitiimsuse saavutamist. • Hinnang, kas seaduseelnõudel on eeldusi legitiimsuse saavutamiseks.

  5. Metoodika • Juhtumite võrdlus:2 sotsiaalministeeriumi seaduseelnõud - tööturuteenuste- ja toetuste seaduseelnõu ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduseelnõu. • Semistruktureeritud intervjuud ministeeriumi ametnikega (4 vastajat eelnõu kohta). • Sidusrühmade formaliseeritud küsitlused (95 vastajat töövaldkonnast ja 104 vastajat sotsiaalvaldkonnast).

  6. Freeman’i sidusgruppide kaart sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse näitel

  7. Freeman’i sidusgruppide kaart tööturuteenuste ja –toetuste seaduse näitel

  8. Järeldused sidusrühmade teooria põhjal • Suur huvi ministeeriumi info ja seadusloome protsessis osalemise vastu. • Sidusrühmade teadlikkus seadusest on hea (linn versus linnast väljas). • Ministeerium peaks tegelema sidusgruppide harimisega, mis parandaks nende teadmisi ning ühtlasi tõstaks ametnike ja poliitikute mainet nende silmis. • (ametnike kompetentsi hinnati keskpäraselt, aga poliitikute kompetentsi madalalt). • Sidusrühmad on ministeeriumiga koostööga üldiselt rahul (pooled vastanuist). • Sidusrühmad on üldiselt seadustega rahul.

  9. Töövaldkonna sidusrühmade rahulolu seadusega

  10. Sotsiaalvaldkonna sidusrühmade rahulolu seadusega

  11. Järeldused Grunigi kommunikatsioonimudelitele tuginedes • Info kättesaadavus on hea. • Üle 80% sidusrühmadest on teinud infopäringu või –otsingu ministeeriumi info kohta. • Kõige populaarsem infokanal on ministeeriumi veebileht ja üldse Internet. • Ministeerium peaks rohkem tähelepanu pöörama Interneti erinevate võimaluste kasutamisele. • Üks vähempopulaarsem infokanal on avalike suhete osakond. • Seaduseelnõude teavituskavad koostati siis, kui eelnõu esimene versioon oli peaaegu valmis (avalike suhete osakond ei olnud enne protsessi kaasatud). • Koostöö sidusrühmadega peaks olema enam läbimõeldum juba ettevalmistavas ehk planeerimisetapis koostöö avalike suhete osakonnaga.

  12. Kokkuvõtteks: • Kahe juhtumi alusel selgunud probleemid olid struktuurselt sarnased • Eelnõu otsustusprotsess oli sidusrühmadele formaalselt avatud, sidusrühmadel oli võimalus esitada ettepanekuid, neid arutati • Sidusrühmade kaasamise efektiivsus oli väike. Ametnikud pidasid läbirääkimisi jõupositsioonilt • Ametnike arvates väga suuri muutusi ei tehtud, sidusrühmade arvates ettepanekuid aktsepteeriti kas osaliselt või üldse mitte • Tagasiside ei rahuldanud sidusrühmi, ehkki ametnikud väitsid, et nad annavad koostööpartneritele tagasisidet

  13. Soovitused • Vajalik on arendada dialoogilisust suhtluses sidusgruppidega • Vajalikud on koolitused ametnikele sidusrühmade kaasamisest ja koostööst seadusloomeprotsessis, et muuta kaasamine sisuliselt efektiivsemaks • Vajalik on vene keelt kõneleva elanikkonna suurem kaasamine • Tuleks luua sidusgruppidele tagasiside andmise süsteem • Vajalik on tööplaanide parem ühildamine ministeeriumisiseselt

More Related