1 / 29

V Ä R V I Õ P E T U S

V Ä R V I Õ P E T U S. Kõige loomulikum valgusallikas on meile päikesevalgus. Päikesevalgus on liitvalgus ja liitvalgus laguneb spektriks (vikerkaareribaks). Prisma lahutab teda läbiva valge valguse värvilisteks valgusteks- .. spekt ri- eh k vik erka arev ärvi deks .

stormy
Télécharger la présentation

V Ä R V I Õ P E T U S

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VÄRVIÕPETUS

  2. Kõige loomulikum valgusallikas on meile päikesevalgus. Päikesevalgus on liitvalgus ja liitvalgus laguneb spektriks (vikerkaareribaks). • Prisma lahutab teda läbiva valge valguse värvilisteks valgusteks- ..spektri- ehkvikerkaarevärvideks. • Värvide järjestus on alati ühesugune: punasestvioletini. • Värvusi tajume silma võrkkesta kaudu. • Igal värvusel on oma lainepikkus.

  3. Spektri- ehkvikerkaarevärvid 7 spektrivärvi: • punane • oranž • kollane • roheline • helesinine • sinine • violetne

  4. Värviline pind Põhjus, miks me näeme ümbritsevat maailma värvilisena on selles, et erinevad kehad neelavad erinevat värvi valgusi. Seda värvi valgused, mis ei neeldu, peegelduvad kehadelt tagasi ja annavadki neile värvuse. Värviline pind peegeldab tagasi pinnavärvi valguskiired. Teised värvid neelduvad pinnas. Punane keha peegeldab tagasi vaid punast valgust.

  5. Pinna värvus VALGE – kõikide teiste spektrivärvide tagasipeegeldus. Kui enamik pinnale langevatest kiirtest peegeldub pinnalt tagasi, siis on pind valge. MUST – kõikide spektrivärvide endasse neelamine. Ei peegeldu tagasi. Kui enamik pinnale langevatest kiirtest neeldub pinnas, siis on pind must.

  6. Värviliste valguste liitmisel saadaksevalge valgus. Seda näeme teleriekraanil, arvutimonitoril, teatrilaval.

  7. Värvipigmentide segunemisel saadaksemust värv. Seda näeme trükkimisel, värvainete segamisel.

  8. Itteni värviring 12 värvi Kõige heledam toon on kollane Kõige tumedam toon on violetne

  9. Põhivärvid ehk primaarvärvid ehk esimese astme värvid: punane, kollane, sinine. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud värvid. Põhivärve nimetatakse veel kromaatilisteks värvideks. (Kromaatiline – kr.k chromaticos – värvusesse puutuv.) Kõige puhtamad värvid värviringis on kolm põhitooni.

  10. Sekundaarvärvidehk teise astme värvid- need on esimese astme seguvärvid: oranž, violetne, roheline. Saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel. oranž- segatud punane ja kollane roheline- segatud sinine ja kollane, violetne- segatud sinine ja punane

  11. Tertsiaarvärvidehkkolmanda astme värvid - need on teise astme seguvärvid, mida saame, kui segame teise astme värve omavahel või põhivärvidega.

  12. laimiroheline indigo türkiis Kollakasoranž Punakasoranž

  13. Täiend-,kontrast-ehkvastandvärvideks nimetatakse värve, mis asuvad värviringisteineteise vastas.

  14. Toonilähedased värvid - värvid, mis asuvad värviringis lähestikku. Ühe värvi erinevad toonid. Nt. kollakas-, sinakas-, pruunikasroheline.

  15. Värvid jagunevad kahte suurde põhirühma : 1. Akromaatilised värvid on värvuseta värvid- valge, must ja hall. Nimetatakse ka neutraalvärvideks. Neid iseloomustab heleduse aste. 2. Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid. Kromaatilised värvid on kõik ülejäänud peale musta, halli ja valge.

  16. Akromaatiliste värvidega saab värve tumendada ja helendada. Rasked toonid- segatud läbi mustaga. Mustaga segades saame sooja varjundi. Kerged toonid- pastellsed, segatud läbi valgega. Valgega segades saame külma varjundi.

  17. Monokroomsed värvid -on ühe värvi heledamad ja tumedamad toonid. Monokroomne- ühevärviline Polükroomne- mitmevärviline Monokromaatiline maal- ühele värvitoonile ülesehitatud maal. Kasutatakse selle värvi eri Intensiivsusastmeid või segatakse neid akromaatiliste värvidega.

  18. Värvide segamise elementaartabel Põhivärvid. Põhivärvide oma-vahelisel segamisel tekivad sekundaar-värvid. Värve on võimalik helestada ja tumestada

  19. Koloriit Koloriit- värvide kogumõju, pildile iseloomulik värvivalik. Koloriit võib olla näiteks soe või külm, hele või tume, kuldne või punane jne. Oleneb sellest, millised värvid domineerivad. Värviringi pooleks jagades jääb vasakule külmad ja paremale soojad toonid.

  20. Külmad toonid- Külma värvi kujutised tunduvad kaugemal ehk “kauged värvid” Külmad (kaugel) värvid on: 1. roheline; 2. sinine; 3. violetne. (segatud läbi sinisega) Soojad toonid- Sooja värvi kujutised tunduvad lähemal. Soojad (lähedal) värvid on: 1. punane; 2. oranž; 3. kollane. (segatud läbi kollasega)

  21. Soe koloriit

  22. Külm koloriit Külmad värvid tekitavad kauguse mulje.

  23. Koloriitehk värvigamma- värvide kogumõju, värvivalik Kontrast- vastand Kontrasvärvid ehk vastandvärvid põhivärvidele Monokroomne- ühevärviline Polükroomne- mitmevärviline Palett- värvide segamise alus Nüanss- varjund, kerged värvierinevused Harmoonia- kooskõla. Omavahel sobivad värvikooslused. Molbert– maalipukk, kunstniku töövahend, tugiraam, millele asetatakse maalitav töö.

  24. Värviõpetuse kordamistabel

  25. Kirjandus • Kompositsiooniõpetus, E.Kärner, TEA Kirjastus, Tallinn 2006 • Kunstiõpik 7.-9. klassile, A.Purre, Atlex, 2005 • http://www.kke.ee/

More Related