Kosmoselifti ja elektromagnetilise katapuldi idee

1. Kosmoselifti ja elektromagnetilise katapuldi idee Tanel Paats 12 A

2. Mis on kosmose lift? • Kosmoselift oleks piltlikult öeldes maast taevasse ulatuv tross, millega saaks asju ja inimesi Maa ümber tiirlevatesse orbitaaljaamadesse tõsta.

3. Järgmine peatus, maa orbiit • Koosneks: • Baastornist • Maa orbiidil asuvast raskest objektist, teadlaste arvates sobiks selleks mõni asteroid. Selleks aga tuleks see nihutada õigele kohale – maa orbiidile. Nüüdseks on arusaadud, et mõtekam oleks saata üles vastukaal kanderakketide abil jupphaaval ja see orbiidil kokku monteerida. • Trossist, mis torni “raskusega” ühendab, see raskus kaabli otsas liiguks mööda maa orbiiti ja hoiaks trossi pingul. • Ning trossi mööda liikuvast (elektromagneti jõul) laevast. Liiguks nagu rong rööbastel. Robot kes ise ennast üles tõmbab.

4. Ehitis • Suurim ning keerukaim ehitusprojekt. Maapinnale ehitatav baastorn peaks olema 50 km kõrge. Siis oleks võimalik tross maapinnaga kindlalt ühendada. • Tross peaks olema 144 000 km pikk ja ulatuma ekvaatorilt maailmaruumi. Lahenduseks arvavad teadlased, et nanotehnoloogia abil osutub võimalikuks tross iseennast molekulhaaval üles ehitama panna. (võimalik kosmose lifti materjal on loodud inglismaal Cambridge’i ülikooli teadlased valmistasid trossimaterjali imepisikestest torukujulistest süsinikumolekulidest. • Materjal peaks olema selline, mida teises otsas olev asteroid katki ei tõmbaks. Teadlased arendavadki juba sääraseid materjale ja loodavad seadeldise veel selle sajandi jooksul valmis saada.

5. Miks ? • Transpordi kulud tuleksid 5 korda odavamad kui raketiga. Ehk siis vähem kulutada. • Samasõidukiga käiga korduvalt kosmoses. • Rohkematel inimestel on võimalus jõuda kosmosesse

6. Kuidas liigub • Robot kinnitub köie või lindi külge ning ronib iseseisvalt mööda seda üles ja alla, sovitatavalt kiirusega umbes 190-300 km/h. • Lift ehk robot kaaluks u 20 tonni ning suudaks kanda 13,9 tonni suurust koormat. • Robot saaks energiat päikesepatareidest, kuid oluline osa ronimiseks vajalikust energiast saadetakse talle laserikiire abil maapinnal olevast tugijaamast.(2,4 – megavatised GaAs laserid)

7. Tugijaam ja sellega seonduvad probleemid • Ohutuse tõttu paigutataks see ookeanile, kaks tegurit kosmoseprügi ja meteoriidid ehk kiiresti liikuvad objektid. Arvutuste kohaselt on lindile ohtlikud isegi sentimeetrise läbimõõduga objektid. • Kui köis katkeks siis vastukaal läheks kosmosesse hulkuma (ka kõik mis selle külge jääb) maale ei pudeneks ka midagi katastroofilist. • Et vältida lindi katkemist, tulebki rajada baasjaamad vette, et ohu ilmnemisel oleks võimalik baasjaam ja vastukaal nihutada ohtliku lendava objekti trajektoorilt eemale. • Muidugi võivad tugijaamu ohustada terroristid/kurikaelad, seepärast keset ookeani rajamisel oleks seda lihtsam kaitsta ja raskem rünnata.

8. Kuidas jõuda kiiresti rajamiseni? • Tehti projekt Elevator 2010. Kus tegemist on 5 aastase ja 5 miljoni suuruse auhinnafondiga. • Spaceward foundation korraldab igal aastal võistluse, kus võistkonnad peavad jõudu katsuma kosmoselifti arendamiseks vajaliku tehnoloogia arenduse suunas. Nt: 2007. aasta võistlusel pidid võistkonnad ehitama roboti, mis liigub mööda vertikaalset linti kiirusega vähemalt 2 m/s ning mille kaal peab olema vahemikus 10-25 kg. • Plaan on valmis saada 2031.

9. Pildid

11. Baas

13. Kasutatud kirjandus • http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=120938 • http://www.space.com/businesstechnology/technology/space_elevator_001226.html • http://www.horisont.ee/node/939 • http://marekiasjad.blogspot.com/2008/09/jaapanlased-tahavad-ehitada.html