1 / 33

MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS

MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS. Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005. SUGUELUNDID- NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS. MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES. Häälemurre Habeme ja karvade kasv

tamma
Télécharger la présentation

MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005

  2. SUGUELUNDID-NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS

  3. MEHE TEISESED SOOTUNNUSED:MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES • Häälemurre • Habeme ja karvade kasv • Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht • Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus

  4. MURDEIGA • Vanus 12-19 eluastani • Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks • Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk • Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik • Armumine

  5. MEHE SUGUELUNDID • Suguti ehk peenis • Munandid, munandimanus ja munandikott • Eesnääre • Seemnejuhad, seemnepõiekesed

  6. SUGUTI e. PEENIS • Suguti koosneb ja sugutipeast, sugutikehast • Peenis on kaetud õhukese liikuva nahaga, mis moodustab tipus eesnaha • Sugutipea (eriti selle servad) on tundlikum kui sugutikeha • Suguti ülesandeks on uriini ja seemnevedeliku kehast väljajuhtimine

  7. PEENISE SUURUS • Hell teema, sest paljud noormehed leiavad, et nende suguti on väiksem kui teistel. See on vähe tõenäoline • Meeste suguti kuju ja suurus võivad küll erineda, aga mitte oluliselt • Rahulolekus tõmbub suguti tavaliselt kokku, samuti külma või ärevuse korral

  8. Mida suurem on suguti lõdvenenult, seda vähem suureneb ta erutudes. Ning vastupidi • Sulle võib näida, et Sinu suguti on väiksem, sest näed seda ülaltvaates Suguti tundub suurem, kui vaatad seda peeglist.

  9. Täiskasvanud mehe suguti pikkus on lõdvenenult tavaliselt 6-10 cm ja jäigastunult umbes 13 cm • Kõvastunult on mehe suguti läbimõõduks 3-4 cm. • Suguti mõõtmed ei sõltu seksuaalkogemusest ega spetsiaalsetest harjutustest. Tavaliselt on mehe suguti lõdvenenud ja ripub allapoole

  10. MIS ON PEENISE SEES? • Sugutis on kolm erilisest koest moodustunud osa • Ülalpool paarilised, üksteise kõrval vaheseinaga eraldatud korgaskehad • Peenise kehapoolses osas need lahknevad ja kinnituvad sidemetega vaagnaluudele

  11. Suguti allosas asub väiksem käsnkeha, mille sees kulgeb kusiti • Käsnkeha moodustab suguti tipus sugutipea ehk sugutiluki, kehapoolses osas aga sugutisibula • Käsn ja korgaskeha eriline omadus on täituda verega ja nii kutsuda esile suguti kõvastumise ehk erektsiooni

  12. EREKTSIOON EHK SUGUTI JÄIGASTUMINE • Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole • Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja libiseb üle suguti pea • Kusiti avast võib erituda limast vedeliku, see on normaalne • Jäigastunud suguti mõõtmed ei erine meestel oluliselt

  13. Erketsiooni kutsub esile psühhogeensed, sageli tahtmatud mõjutused ja suguti vahetu erutamine • Erektsioon esineb juba väikestel poistel, see võib tekkida tahtest sõltumata igas olukorras • Suguti rahuolekus on tasakaalus korgas ja käsnkehasse arterite kaudu siseneva ja veenide kaudu väljuva verehulk

  14. Erektsiooni kutsub esile korgaskeha arterite laienemine, suureneb verevool korgaskeha kambrikestesse, suguti mõõtmed suurenevad • Täitunud korgaskehad suruvad kinni peenist ümbritsevad veenid, takistades veenoosset äravoolu, suguti kõvastub veelgi

  15. MUNANDID • Munandid asuvad munandikotis, see on eraldatud vaheseinaga kaheks • Munandikoti suurus on erinev, seda mõjutab temperatuur, ärevus, hirm • Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni, testosterooni tootmine • Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, see on 4 C madalam kehatemperatuurist

  16. Munand on ehituselt keerukas, selles paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, kokku 250 meetrit • Munandid nooruki arenedes hakkavad tootma seemnerakke, see toimub seemnetorukeste seinarakkudes

  17. MUNANDIMANUSED JA SEEMNEJUHAD • Munandi peal paikneb pehmem osa, munandimanus • Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha • Seemnejuha on umbes 50 cm pikk, see kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga

  18. LISASUGUNÄÄRMED • Seemnejuha ampull- laienenud seemnejuha osa enne eesnääret • Seemnepõiekesed: toodavad enam kui poole, 60% seemnevedelikust • Kusepõie tagaosas ühinevad seemnejuhad ja seemnepõiekeste juhad ja moodustub purskejuha, see ühineb eesnäärmes kusitiga • Eesnääre ümbritseb kusitit, selle nõre kuulub ka seemnevedeliku koostisse, moodustades selle mahust 30%

  19. Eesnäärme nõre stimuleerib spermatosoide, muutes need aktiivselt liikuvaks • Cowperi nääre asub suguti sibula läheduses (bulbouretraalnääre), selle aluseline nõre neutraliseerib kusiti happelise keskkonna • Erektsiooni tekkides võib kusiti avast väljuda just Cowperi näärme nõret, see on läbipaistev limajas eritis. See on normaalne

  20. SEEMNEVEDELIK • Seemnevedelik ehk sperma koosneb munanditest pärinevatest seemnerakkudest ja lisasugunäärmete nõrest • Sperma hulk on 3-5 ml ehk 1 teelusikatäis • Välimuselt on see püdel, hallikasvalge ebaühtlane vedelik • 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku, ehk spermatosoidi

  21. SEEMNEPURSE JA ORGASM • Seemnepurse võib toimuda iseenesest, tavaliselt öösel. Seda nimetatakse pollutsiooniks • Seemnepurse leiab aset ka eneserahuldamisel ehk masturbeerimisel ehk onaneerimisel • Seemnepurse toimub ka sugulisel vahekorral • Seemnepurskega kaasnevat mõnutunnet nimetatakse orgasmiks

  22. ENESERAHULDAMINE • Kõvastunud suguti erutamine, mis viib peagi seemnepurske ja orgasmi tekkeni • Eneserahuldamine on normaalne, see ei kahjusta kuidagi tervist või hilisemat seksuaalset võimekust • Eneserahuldamisega kaasneb tihti rahulik või veidi unine enesetunne • Eneserahuldamist võib teha kuid võib ka tegemata jätta, täpselt nii nagu nooruk end paremini tunneb

  23. HÜGIEEN • Peale seemnepurset jääb osa seemnevedelikust eesnaha alla, nii tekib eesnaha võie ehk smegma • Õitepea omab see ebameeldiva hapuka lõhna, mida märkavad ka kaaslased • Õige on, et iga nooruk igal hommikul ja õhtul peseb sugutipea sooja vee ja seebiga, nii nagu pestakse nägu ja hambaid

  24. MIDA JÄLGIDA • Munandite asetsemine munandikotis, neid peab olema 2 • Murdeea algus, see leiab aset 10-14 a vanuses. Kui mitte, on vajalik põhjuse selgitamine • Munandi suurenemine, punetus, tihkemate tükkide või väätide olemasolu. See võib olla mitme haiguse tunnuseks

  25. Rohke limane või mädane eritis kusiti avast ei ole normaalne, eriti kui see on tekkinud peale sugulist vahekorda. Tuleb pöörduda kiiresti arsti vastuvõtule • Munandite kontroll, kehalise arengu hindamine on osa arstlikust läbivaatusest, see peaks toimuma 1 kord aastas

  26. Leia järgnevas tabelis sobivad vasted ja ühenda need joonega. Mehe suguelundid Ülesanne Munandid Säilitab seemnerakke Munandimanus Juhib seemnevedeliku sugutisse Seemnejuha Toodab vedelikku,  milles seemnerakud liigubav Seemnepõieke Väljutab seemnevedeliku organismist Eesnääre Toodab seemnerakke Suguti Toodab vedelikku,  milles seemnerakud liigubav TEADMISTE KONTROLL

  27. TÄNAN TÄHELEPANU EEST !!!KUI ON MURE, PÖÖRDUGE MEESTEARSTI e. androloogi poole.

More Related