1 / 26

Vaimne tervis ja sotsiaalne tõrjutus Voldemar Kolga

Vaimne tervis ja sotsiaalne tõrjutus Voldemar Kolga. Defineerimisest. Kuidas olla ja mida teha inimesega, kel vaimseid probleeme. Eesti andmed ehk kui suur on probleem. Teooria: olemus ja selle puudumine. Haigus vaataja silmis. Kust tuleb sildistamine. EL uurimus.

tate
Télécharger la présentation

Vaimne tervis ja sotsiaalne tõrjutus Voldemar Kolga

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Vaimne tervis ja sotsiaalne tõrjutusVoldemar Kolga

  2. Defineerimisest. Kuidas olla ja mida teha inimesega, kel vaimseid probleeme. Eesti andmed ehk kui suur on probleem. Teooria: olemus ja selle puudumine. Haigus vaataja silmis. Kust tuleb sildistamine. EL uurimus. Patsient, klient ja tarbija kui erinevad vaimse probleemi kandjad. Millest juttu tuleb?

  3. Tervise defineerimine • Etümoloogia:Tervis kui terve olek, ei ole katki. Health: turvalisus, kaitstud olek. • Kõige enam on tsiteeritud 1946.a. WHO tervise definitsiooni, milles määratletakse tervist kui “täielikku füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu, mitte ainult haiguste ja põduruse puudumist”. • Tähtis: mitte ainult haiguse puudumine, vaid ka sotsiaalne heaolu. • Sotsiaalne heaolu on raskem defineerida. Sõltub ideoloogiast: parempoolsetel üks, vasakpoolsetel teine.

  4. Vaimse tervise defineerimine • Kirjeldab kognitiivset või emotsionaalset heaolu ja vaimse häire puudumist. • Positiivse psühholoogia vaatevinklist – individuaalne võimekus nautida elu, hoida tasakaalus elu erinevaid külgi, olla paindlik. • Vaimne tervis peegeldab tundeid ning erinevate nõudmistega kohanemist. • WHO : vaimselt terve indiviid teostab ennast, kasutab võimeid, tuleb toime stressiga, töötab produktiivselt ja panustab kogukonda. • Tuleme hiljem defineerimise juurde tagasi: Definere kui piiride määratlemine.

  5. Erich Fromm: olla või omada.Või nii olla kui ka omada. Omamine (Having): omand, tööhõive, sissetulek, tervis, haridus Armastus (Love): kogukonna elu, perekond, sõbrad Olemine (Being): tunnustus, huvitav elu. Deci ja Ryan enesemääratlemise teooria. Autonoomia. Kompetentsus. Partnerlus. Heaolu universaalsed komponendid ehk ka vaimuhaigele

  6. Eesti andmed • Eestis diagnoositakse igal aastal keskmiselt 26 000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu. Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2007. aastal uusi haigusjuhte 28 120 (2008. ja 2009. aasta kohta ei ole ametlik statistika veel kättesaadav). • Tegelik haigestumiste arv on ilmselt mõnevõrra suurem, sest statistika ei kajasta juhtumeid, mille puhul inimene mingil põhjusel psühhiaatri juurde ei jõua. • Psühhiaatri vastuvõtul käinud inimesi oli 2007. aastal 126 917, nende hulgas noorukeid ja täiskasvanuid 117 540.

  7. Psüühikahäired on töövõimetuse põhjusena Eestis esimesel kohal • 2008. aastal määrati esmakordne püsiv töövõimetus kokku 11 856 inimesele, sealhulgas psüühikahäire tõttu 2531 inimesele (võrdlusena: teisel kohal töövõime esmakordse põhjustajana olid lihasluukonna ja sidekoe haigused 2218 juhuga). • Ka 2007. aastal olid psüühikahäired püsiva töövõimetuse põhjustajana esikohal – vastavalt 2304 juhtumiga.

  8. Ilu on selle kandjas. Haiguse põhjused on haige pärilikkuses, lapsepõlves, jne. Norm kindel. Püsivad binaarsed klassid. Ilu on vaataja silmis. Haiguse põhjused ühiskonnas, vaataja silmis. Norm suhteline. Relatiivsus. Binaarne pigem erand kui reegel. Kuidas näha maailma ja suhtuda sellesse: kaks maailmavaadet

  9. Enne Keskaega vaimse häirega inimesi ei eristatud, ei klassifitseeritud. Keskaeg suur muutus: nõidade põletamine. Haigus on saatanast. Identifitseerimine. Vaimset vaevab kuri vaim. Kirik viis läbi klassifitseerimist: kes põrgusse, kes taevasse. Psühhiaatria kliinik. Ravi. Normeerimine. Distsiplineerimine. Michel Foucault (1926 - 1984) uus maailmapilt. “Psühhiaatria kliiniku sünd” Kuidas on muutunud suhtumine vaimuhaigustesse?

  10. Psühhiaatria kui vägivalla kriitika. Vaimne haigus kui müüt. Väljamõeldis. Individuaalsuse repressioon. “Kui sa räägid Jumalaga, siis sa palvetad; kui Jumal räägib sinuga, siis oled skiso. Thomas Szasz(1920 - ):kriitiline psühhiaatria

  11. Hoiakute, tõekspidamiste perspektiivi pealetung nähtuste seletamisel: inessentsialism • Veel 60ndatel oli usk, et võimed määravad edukuse (Eestis siiamaani . • Mitte IQ, vaid mida sa arvad IQst. (Carol Dweck).IQ fikseeritud vs IQ areneb. Hoiak määrab elutee. • Äkki on vaimse haigusega samamoodi. Inimese enda ja teiste suhtumine määrab vaimsete probleemidega inimese elukäigu.

  12. Vastuhakk stigma hoiakutele • EL raport: Vastuhakk vaimsete probleemidega inimeste stigmatiseerimise ja diskrimineerimise vastu. • Konverents 2008 Brüsselis. • Stigma uurimuses esirinnas Inglismaa ja Saksamaa.

  13. Stigma - sildid • Stigma: märk, mis eristas looma teistest, aga kriminaalseid teistest. Nagu tatoo. • 1) Inimesed on erinevad ja need erinevused sildistatakse. • 2) Vastavalt domineerivatele (kultuuri) tõekspidamistele sildid seostatakse negatiivsete omadustega. • 3) Sildistatud inimesed satuvad erilistesse gruppidesse, mis võimaldavad tekitada lõhet “meie” ja “nende” vahel. • 4) Sildistatud, märgistatud inimesed kaotavad sotsiaalse staatuse ja neid hakatakse diskrimineerima. Nad satuvad ebavõrdsesse olukorda võrreldes teistega. • Erving Goffmandefineeris stigmat kui reaktsiooni teistele inimestele, kes lõhuvad su normaalse identiteedi. Sa ei ole enam ise. • Stigmatiseerija (sildistaja) võtab stigmatiseeritavalt (sildistatavalt) ära inimlikud omadused. Tast saab asi.

  14. Sildid vaimsete probleemidega inimestele • Etteennustamatud. • Vägivaldsed. Meedia poolt loodud kuvand. • Pahad ja õelad, peaks eemale hoidma • Vaimselt nõrgad. Kurvad. Üksikud. • Ravile ei allu. Pärilik, ei saa midagi teha. • Ei saa ise aru, et on haiged. • Sildid on vastuolulised. Nii etteennustamatud kui ka etteennustatavad.

  15. Professionaalide stigmad ehk profid on parajad hullud  • Kreeka politseinikud arvavad, et vaimsete probleemidega inimesed (VPI) on vägivaldsemad tavalistest. • Veelgi hullem: Saksakeelsed Sveitsi psühhiaatrid on enam stigmatiseeritud kui tavainimesed.

  16. . Vaimuhaiguste sildistamise teooria kui hoiakud • Vaimuhaigeks sildistatud isiku suhtes kujundatakse hulk ootusi. Nagu ka teiste suhtes  Võta omaks õppejõu silt. • Avaldatakse talle survet sildi omaksvõtmiseks, mis viib lõpuks hälbiva käitumise välja kujunemiseni, mis vastab vaimuhaigusega seonduvate kultuuriliste stereotüüpidele.Ka haiged õppejõud, paraku, kes võtavad sildi omaks. • Isiku vaimuhaigena sildistamisel on tugevad sotsiaalsed tagajärjed, mille eest on vastutav eeskätt teised inimesed ning ühiskond tervikuna. • Seega on tegemist isetäituva ennustusega - sildistamine põhjustab käitumist, mis viib tõrjumiseni.

  17. Modifitseeritud sildistamise teooria • Sildistamine kahjustab inimesi isegi siis, kui ei esine teistepoolset otsest negatiivset reaktsiooni. Põhjust ei ole, aga juba vaimse probleemiga. • Keskseks teguriks on inimese enda tõekspidamised, et ühiskond suhtub vaimuhaigustesse teatud viisil. • Inimestel kujuneb arusaam sellest, kuidas psüühikahäirega inimestesse suhtutakse, veel enne haigust ning enamasti on see ettekujutus.

  18. Ise kujundan enda haigust • Eeldades negatiivset suhtumist, võtab sildistatud isik tarvitusele käitumuslikud strateegiad (salatsemine, eemale tõmbumine) tõrjumise ennetamiseks. • Viimane mõjutab aga inimese toimetulekut erinevates (eeskätt sotsiaalsust ja suhtlemist nõudvates) eluvaldkondades ning toob kaasa ebasoodsaid tagajärgi, mis avalduvad näiteks madalas ametialases staatuses, subjektiivses heaolus ja enesehinnangus ning sotsiaalsete suhete madalas kvaliteedis. • Paljude inimeste jaoks, kellel on diagnoositud psüühikahäire, on haigusega kaasnev stigma raskemini talutav kui haigus ise. Sildistamine raskendab oluliselt eluaseme, töö ja sotsiaalsete suhete leidmist/säilitamist.

  19. Stigma –sildi mõju • 1) 2/ 3 vaimsete probleemidega inimestest ei otsi abi. • 2) Mõju töötamisele. Hinnanguliselt Euroopas ca 20-30% ikka töötavad. Saksamaal 14% skisofreenikutest töötavad. Ida-Euroopas vähe. • 3) Mõju enesehinnangule, eneseväärtusele. • 4) Mõju perekonnale. Tahavad probleemi jätta ainult pereringi. Ühiskonna arengu indikaator.

  20. Meie tööhõive andmeid ei leidnud • Tallinna Psühhiaatriahaiglas läbiviidud ankeetküsitlusest ilmnes, et 2/3 (25/38-st) küsitletutest ei tööta, kuid enamik vastanutest (34/38-st) soovib käia tööl. Madala konkurentsivõime tõttu tööturul on enamikul ainsaks elatusallikaks riiklikud abirahad või perekonna toetus (Rahu 2001, 31).

  21. Vaimuhaige. Patsient: inimene, kes kannatab ja keda ravitakse. Arst võimu positsioonis. Klient. Klient ja arst. Klient on kuningas. Carl Rogers. Siirus, empaatia, positiivne suhe, teadvustamine, võrdsus. Terminitest sõltub ravi: vaimuhaige, klient ja tarbija

  22. Patsiendist on saanud tarbija. Tarbija informeeritud, mis teenust ostab. Eneseabigrupid. A. Haitina magistritöö. Grupid püüavad saavutada muutusi ka pakutavate teenuste osas. See tähendab kohtlemise muutmist - rohkem väärikust, vähem ravimeid… Endiselt on põhiroll psühhiaatritel, kuid ka psühholoogid, sotsiaaltöötajad, elukutselised terapeudid, jt. mängivad kasvavat rolli ravis. Erinevad nägemused psüühika häirest täiendavad üksteist. Tarbija mudel: isiklik probleem muutub sotsiaalseks

  23. Ma saan hakkama vaimse probleemiga koos teistega

More Related