MUDELID, MODELLEERIMINE JA MUDELITE KASUTAMINE

1. MUDELID,MODELLEERIMINEJA MUDELITE KASUTAMINE Ülo Vooglaid

2. Sisukord • Mudel – mis see on? • Milleks ja kellel võiks mudeleid vaja olla? • Millistel eeldustel saab mudeleid koostada? • Mudelite kasutamine õppes, uurimises, konstrueerimises, juhtimises-valitsemises jm. • Probleem kui mudel. • Mudelite kasutamine õppeprotsessi efektiivsuse, otstarbekuse ja intensiivsuse suurendamiseks. • Mudelite valmistamine.

3. Mis on mudel? Mudel on objekt, mis iseloomustab (esindab) teist (keerukamat) objekti (on kindlas vastavuses mingi teise objektiga). Mudeliks on (võib olla) • ASI, ESE, • SÕNA, • VÄIDE, • FORMALISEERITUD KEEL, • MÕTTEKONSTRUKTSIOON, sh • TEOORIA, • HÜPOTEES, • PROBLEEM...

4. Modelleerimine - mis see on? Modelleerimine on olemasolevate või kujutletavate esemete, nähtuste ja protsesside, seoste ja sõltuvuste tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja vahendamise meetod. Modelleerimine seisneb mudelite konstrueerimises ja kasutamises.

5. Modelleerimine on nüüdisaegne... • uurimismeetod, • loomemeetod, • õppemeetod (õpetamise ja õppimise meetod), • konsulteerimismeetod, • mängimismeetod, • töömeetod, • juhtimismeetod, • meetod haldamise, sidustamise, valitsemise jt eesmärgistatud protsesside korraldamiseks.

6. Kes vajavad mudeleid? Mudeleid vajavad need, kellel on • ehe ja tõrjumatu tunnetushuvi, • selgeks õpetamise ja/või õppimise soov, • arusaamise või mõistmise vajadus, • (administratiivne ja/või moraalne, NB! tegelik, mitte mänguline) kohustusvastutada selle eest, mida nad teevad ja mis kokkuvõttes välja tuleb (kui tegevus ja selle tulemused ei saa rahuldada ja ei rahulda enam mitte kedagi). Profaanid ja diletandid ei vaja mudeleid.

7. Miks kasutatakse uuringutes mudeleid? Mudeleid kasutatakse siis, kui originaali vahetu uurimine on • kõlbeliselt lubamatu, • liiga kulukas, • liiga palju aega nõudev, • liiga suur, raske, kauge…, • liiga keeruline, • liiga………..

8. Mida mudel esindab? Mudel võib esindada • mõttesisu ja -vormi või nende ühtsust; • asja, nähtust, protsessi, • mudeli loojat, kasutajat ja hindajat, • keskkonda, • võimalusi, piiranguid ja alternatiive... Formaalne osa mudelist hõlmab selles seoses käsitletava nähtuse, protsessi, eseme vm, vormi ja struktuuri, samuti uurimise, õppimise või muu tegevuse operatsioone, reegleid, printsiipe ja meetodeid, mis on iseseisvad ja suhteliselt lahus käsitletavast sisust - mõttest ja tähendusest, mis kujuneb kontekstis.

9. Kuidas mudeleid liigitatakse? • Kui liigitada mudeleid tunnetusteoreetilise laadi põhjal, siis eristuvad HEURISTILISED JA DIDAKTILISED mudelid. • Kui liigitada mudeleid mudeli ja originaali vahekorra järgi, siis eristuvad ANALOOGMUDELID, MATEMAATILISED, GEOMEETRILISED jmt mudelid.

10. Ühiskondlike nähtuste ja protsesside kohta koostatud mudelid võivad iseloomustada • olusid, olukorda ja situatsiooni, so keskkonda, milles inimesed end leiavad, normiks või ideaaliks peavad; • oma ajas toimuvaid (nii neutraalseid, ahvatlevaid kui ka ohtlikke) sündmusi, • reklaami ja propagandat, igaliiki tõlgendusi ja hinnanguid, poliitilisi, ideoloogilisi, majanduslikke jm illusioone; • koostajaid ennast; koostajate arengutaset, huve ja taotlusi, lootusi ja hirme, vabadusastet, ambitsioone, mõtlemisviisi jpm, • prognoose, • alternatiive...

11. Õpetajad loovad ja kasutavad mudeleid selleks, et • tulemuslikumalt ja paremini edastada oma õpilastele mõeldud õppeaine sõlmküsimusi, • ajendada õpilasi juurdlema ja avastama süsteemi ja metasüsteeme, seoseid ja sõltuvusi, põhjuseid ja tagajärgi, • äratada huvi, • saavutada rahulolu: võtta vastutus selle eest, et õpilased saaksid õppe objektist aru, et oleksid rahul nii nemad kui ka õpetaja ise.

12. 5. lihtsustada keerukate terminite, reeglite, seaduste ja seaduspärasuste, valemite ja muude mõttekonstruktsioonide tekkest ning tähendusest aru saamist ja meelde jätmist. 6. tuvastada sündmuste otsesed ja kaudsed, nähtavad ning enam-vähem varjatud seosed, sh põhjused; 7. põimida tulemused ja tagajärjed üheks süsteemiks; 8. vältida paljude õpilaste puhul kiiresti tekkivat käegalöömist, mis ilmneb väga tihti alguses võimatult raskena tunduva materjali esitamisel,

13. 9. Tekitada (süvendada) õpihuvi (formaliseeritud keel pakub vaheldust, mõttepinget), 10. luua võistlusmomente ja võrdlust, 11. soodustada analüüsi ja sünteesi; 12. pakkuda meelelahutust, vaheldust... 13. ................................................................ 14. ................................................................ 15. ?

14. Mudelid sobivad selleks, et toetada iseseisvust mõtlemisesning omandada ja meelde jätta tuletusloogika.Seda kõike, mida võib elus kunagi kuskil vaja minna, on võimatu ära õppida. • .

15. Õppes on mudeleid väga vaja selleks, et aidata õpilasi aru saama, et • teadmisest enamasti ei piisa; vaja on teada, osata ja aru saada, • väärtuslikud on vaid süsteemsed ja usaldatavad teadmised.

16. Iga õppeks koostatud mudel peaks võimaldama õppijale saada kujutluse sellest, mida õpetaja tahab selle mudeliga ütelda ja mida ta peab vajalikuks läbi selle mudeli ka edaspidi nõuda. Õppuril on tarvis jõuda taipama, milleks antud mudel on tehtud.

17. Neile, kellel on suur tunnetushuvi ja keda huvitab aine ehe omandamine, meeldib • õpe läbi mitme regulatsioonitasandi, • juba teadaolevate ja uute teadmiste seostamine, • iseseisvalt omandatud kogemuse (teadmise-oskuse-arusaama ühtsuse) paigutamine oma mällu oma tunnetuse järgi, • uute mõttekonstruktsioonide kasutamine järgnevas tegevuses, sh otsingutes.

18. Paljudel õpilastel on nägemismälu. Läbi mudelite on paljude reeglite, erandite, seoste, käändelõppude jne meeldejätmine efektiivsem ja õppejälg püsivam.

19. Mudeli abil omandab abstraktne arutlus silmaga nähtava ja sageli ka käega katsutava oleku.

20. Mudeli väärtuseks on lihtsus. Mudel ei saa olla identne selle objektiga, mille kohta on mudel koostatud. Mudelis on esile toodud need karakteristikud, seosed ja sõltuvused, mida mudeli koostaja meelest oleks vaja teistel ka märgata, ära tunda tähendus ja aru saada mõttest, osata oluliseks pidada süsteemi, alasüsteeme, osi ja elemente, sõnastada, seostada, põhjendada jne.

21. Kellel ei ole olnud õnne ja tahtmist mudeleid luua ja omandada, väidavad, et nad on “praktikud” ja arvavad, et kuna neilt ei või eeldada asjatundlikkust, võivad nemad rääkida ükskõik, mille kohta seda, mis parajasti pähe tuleb. Teooriad kui mõttemudelid on vajalikud igaliiki tunnetustegevuses, aga praktikas muutuvad nad väärtuseks koos metodoloogia ja metoodikaga.

22. NB! Kui mudeleid ei ole, siis ei saa rahuldavaks kujuneda ei õpe ega uurimine, ei analüüs ega süntees, ei prognoosimine ega planeerimine, ei koostöö korraldamine ega tulemuste hindamine... Kujuneda saab üldise udujutu ajamine a’la “mina tegin kunagi nii ja tema tegi naa”, ning “keegi olevat kuskil rääkinud ja kirjutanud veel seda-teist ja kolmandat”. Argumentide asemel esitavad “praktikud” tsitaate ja kontekstita näiteid.

23. Kuidas mudeleid valmistada? ESIMENE SAMM: sõnastada, kellele ja milleks on seda mudelit (neid mudeleid) vaja. TRINE SAMM: leida vaatepunktid tähelepanu objekti(de) nägemiseks. KOLMAS SAMM: leida teooriad, mille raames osutuks võimalikuks leida käsitluse objektide kõik olulised karakteristikud.

24. NELJAS SAMM: leida (või luua) meetod karakteristikute mõõtmiseks, hindamiseks või loendamiseks ja kirjeldamiseks. VIIES SAMM: sõnastada printsiibid, mida tuleks mudeli(te) loomisel, tutvustamisel ja kasutamisel arvestada. Nüüd on vaja veel: 1) MUDEL(ID) VALMIS TEHA, 2) KATSETADA JA VEENDUDA, ET TEGU ÕNNESTUS, 3) ASUDA RAKENDAMA JA TUTVUSTADA KA TEISTELE.

25. Milliseid põhimõtteid oleks vaja järgida mudelite koostamisel? Hinnatakse mudelite • adekvaatsust, • süsteemsust, • selgust objekti ja subjekti suhtes, • lakoonilisust, • kaasaegsust, • tähendust loovaid seoseid metastruktuuriks olevate süsteemidega.

26. NB! Püüdke võtta arvesse, et Sotsiaalsed süsteemid on SOTSIAALSETES SÜSTEEMIDES TOIMIVAD HUVID JA TAHE, ARMASTUS JA VIHKAMINE, VAJADUSED JA EELARVAMUSED, KAVALDAMINE, VALETAMINE, USK, USALDUS... • Tõenäosuslikud, • Kompensatoorsed, • Labiilsed, • Adaptiivsed, • Integreeruvad, • Assimileeruvad, • sotsialiseeruvad

27. Tänan neid, kes kaasa mõtlesid ja kavatsevad edasi mõtelda. NÜÜD TEHKE ISE EDASI ! Kui ei oska, siis otsige kirjandust või võtke ühendust: ylo.vooglaid@mail.ee 56 66 01 22 või 48 33 410 79815 Raplamaa, Kohila vald, Pukamäe küla, Raja talu