1 / 17

Eesti: positsioon ja väljakutsed

Eesti: positsioon ja väljakutsed. Mati Heidmets 7.11 .2013. Suures plaanis - tubli tegija. Inimarengu indeks - Eesti positsioon (185 riigi hulgas) viimase 10 aasta jooksul kõikunud 30. koha läheduses (2000-37; 2005-30; 2007-28; 2009-30; 2012-33).

teresa
Télécharger la présentation

Eesti: positsioon ja väljakutsed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti: positsioon ja väljakutsed Mati Heidmets 7.11.2013

  2. Suures plaanis - tubli tegija • Inimarengu indeks - Eesti positsioon (185 riigi hulgas) viimase 10 aasta jooksul kõikunud 30. koha läheduses (2000-37; 2005-30; 2007-28; 2009-30; 2012-33). • Mis globaalses võrdluses on tubli positsioon, samas riigid, kellega tahaksime sarnased olla, kuuluvad ÜRO järjestuses reeglina esimese veerandsaja hulka. • Piltlikult: Eesti on (üheksakümnendate alguse) rahvusvahelisest mudaliigast kiiresti tõusnud esiliigasse, kõrgliigani on aga veel paras maa minna. • Liikumine kõrgliigasse – meie lähiaja väljakutse! • Järgnevalt – mõned pudelikaelad, kuhu panustada: rahvastik, väärtuspilt, subjektiivne enesekäsitus, arenguvõimekus

  3. .

  4. Vastuoluline väärtuspilt • Avatud ja euroopameelne eliit vs vanamoodsad hoiakud ühiskonnas • Eliidiuuring: otsustajad majanduses, poliitikud, kultuurieliit, tulevikutegijad • Tugev euroopameelsus, sama ka Eesti ühiskonnas. Eliit – toetab avatud ühiskonda ja majandust, ¾ EL suhtes positiivsed, eliidirühmades pole olulisi erimeelsusi. • Teisalt – Eesti ühiskonna väärtuspilt tugevalt idaeuroopalik • Vastuolulised signaalid selle kohta, kes/kus me oleme!?

  5. Optimism-pessimism EL tuleviku osas Standard Eurobarometer, 2013 spring

  6. Ebakindlus • Paljude arengunäitajate poolest Eesti maailmas neljandas-viiendas kümnes. Subjektiivse heaolu põhjal aga märgatavalt tagapool. Miks? • Eesti hinge paradoks – arvame ennast kehvemaks kui see (maailma taustal) tegelikult on. • Latt on kõrgel, tipusolevad võrdluspartnerid lähedal • Kriitilisus tänase osas, samas tulevikuoptimism kõrge?

  7. Potentsiaal ja tulemus Vastuolu: sageli on Eesti potentsiaalinäitajad paremadkui tegelik tulemus. Eestion suutnud luua soodsa ja oluliste piiranguteta tegevuskeskkonnainimestele, ettevõtetele, vabaühendustele. Meiljärgitaksereegleid, meieasjaajamine on lihtnejatehnoloogiasõbralik. Meie inimesed on haritud ja uuendusmeelsed ning Eesti maksumaksjal kulub suhteliselt vähe eurosidriigivõlateenindamiseks. Olemeülesehitanudarenguttoetava keskkonna, samas pole see piisavalt konverteerunudEesti inimeste heaoluks ega ka püsivateks heaolumootoriteks (tootlikkus, äri sisukus). Meietervis, rahakott ja eluga rahulolu on endiselt Euroopa kehvematehulgas, nagu ka asend tootmise väärtusahelas. Arengukeskkond on hea, arengiseeivastaootustele. Mis on kõrged!

  8. Klaaslagi? On vihjeid, et oleme esiliigasse kinni jäänud. Ehk - Eesti positsioon pole rahvusvahelises võrdluses mitmete näitajate alusel viimasel kümnendil oluliselt muutnud, ka teised edenevad! Näiteks: • Inimarengu indeks (2005 olime 30 kohal, 2012 praktiliselt sama - 33) • Rikkuse osaindeks (RKT inimese kohta ostujõu alusel), 2005 olime 44. kohal, 2011, 2012 oleme 46-47 kohal • Korruptsioonipuhtus – juba 1998dal kõrgel 26 positsioonil, vahepeal kõikunud 30 koha ümber, 2012 aastal 32 positsioonil • Eluga rahul olevate inimeste osakaal jõudis 2006 aastaks 80%ni, edasi on kõikunud 70-80% vahel. • Suhtumine kahetine: a-higi, verd ja aega, küll siis järele jõuame; b-senised arengumootorid on ennast ammendanud, kõrgliigasse jõudmiseks tuleb leida uusi ressursse ja muuta poliitikaid

  9. Kuidas kõrgliigasse? • Mida teha, et kõrgliigale lähendada? Aruanne pakub kahte liiki mõttesuundi. • Esiteks - riigi rolli nihutamine laiemaks ja sisukamaks kui vaid formaalse juriidilise ja makromajandusliku keskkonna looja. • Ootav pilk riigile paistab välja nn eliidiuuringust (poliitiline, majandus- ja kultuurieliit + tulevikutegijad) - riik ka eestvedaja ja eesträäkija, mobiliseerija, koostööplatvormide looja. Targemat ja julgemat riiki! • See paistab välja EIA analüüsist - elukvaliteedi peatükk järeldab - “meieelukvaliteedinäitajad on nõrgemadeeskättnendesvaldkondades, kus riiklikud poliitikad puuduvad (nteluase ja ruumiline planeerimine) või kus reformid onpeatunud (nttervishoid; tulupoliitika)”. • Sama sõnum - analüüsides teiste suhteliselt lühikese perioodi jooksul kiire arenguhüppe teinud riikide kogemusi – Lõuna Korea, Iirimaa, Soome, Taivan. Kõikjal olnud tegu selge (mõnel pool ka autoritaarse) riikliku arengupoliitikaga. Iseenesest asjad ei juhtu.

  10. Kuidas kõrgliigasse? Teine mõttesuund – tööle alakasutatud ressursid, lahti arengut kammitsevatest mõttestampidest. Ressursiraiskamine: kaheksandik Eesti kasvavast põlvkonnast ei jõua kaugemale põhiharidusest, kolmandik tööjõust ei oma mingit erialalist ettevalmistust ... Sihipärane pudelikaela-poliitika. Mõttestambid – uskumus, et see mis tõi edu üheksakümnendatel või nullindatel toimib igavesti. Teemad, mille üle pole Eestis sobilik isegi mõtteid vahetada, näit maksusüsteem, vene vähemuse roll ja tulevik ... Kõrgliigasse jõudmine eeldab dünaamilist arengupoliitikat, selle prioriteetide ja võtete perioodilist ülevaatamist ning meie tänasele arengutsüklile kohandamist. Tabu- ja häbiteemasid ei saa olla - sageli on just hullud ideed kõige edasiviivamad.

More Related