Rahatarkus: Planeerimine, eelarve tegemine, laenamine

1. Rahatarkus: Planeerimine, eelarve tegemine,laenamine Heli Lehtsaar

2. Rahatarkus? • Heal tasemel rahatarkusega inimesel on sellised oskused ja teadmised ning hoiakud ja käitumine, mis võimaldavad tal oma rahaasjades arukaid otsuseid teha. • Vajalik kõigile, sõltumata vanusest ja sissetuleku suurusest. • Üksnes teadmistest ei piisa, oluline on ka tegutseda. • OECD finantskirjaoskuse võrdlusuuringu andmetel olid 2010. aastal Eesti elanikud teadmistelt teisel, aga käitumiselt viimasel kohal. Uuringus osales 14 riiki.

3. Rahatarkus Eestis • 38% peab eelarvet. Rahaasju planeeritakse peamiselt palgapäevast palgapäevani. 17% ei planeeri üldse. • 55% on sääste. Sääste hoitakse peamiselt sularahas (31%) ja arveldusarvel (39%). • 82% ei ole valmis investeerimisel riske võtma. • 36% ei tea, kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. • 18-26 aastased usinaimad kiirlaenude kasutajad. Enim neid (22%), kes rahaasju üldse ei planeeri. Hindavad toimetulekut rahaasjades keskmisest veidi madalamalt. Allikas: „Finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuring“ Saar Poll 2012. Uuringtehti tarkadeotsustefondi ja EuroopaSotsiaalfonditoel.

4. Miks planeerida? • Rahapuuduse põhjus pole alati raha vähesuses: kui tulud kasvavad, kasvavad ka kulud. Tuleb osata teha oskuslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes. • Planeerida tasub sellepärast, et: • Igapäevaste kuludega toime tulla. • Ootamatute kuludega toime tulla. • Oma lähiaja eesmärke saavutada (nt arvuti, reis). • Oma pikaajalisi eesmärke saavutada (nt kodu ostmine, ettevõtte loomine). • Ennetada rahalistesse raskustesse sattumist.

6. Kuidas planeerida? • Planeerimisel on kaks olulist etappi: • Eesmärkide seadmine – paned paika, mida ja millal sa tahad. Lühi- ja pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata praegustest rahalistest võimalustest – kui kindel siht silme ees, on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või sissetuleku suurendamiseks lahendusi leida. • Eelarve koostamine – oma tulude ja kulude kirjapanek aitab kuust kuusse majandada ja lisaks jälgida, kas suudan enda seatud eesmärgid täita.

7. Pane eesmärgid paika • Eesmärgid võiksid olla nii lühiajalised (kuni 3 aastat) kui ka pikaajalised (5 aastast kaugemale). • Lühiajaliste eesmärkide seas peaks olema: • Hädareservi kogumine ootamatusteks (katkise kodumasina asendamine jne). • Kindlaks ostuks kogumine (telefon, riided, reis jne). • Head eesmärgid on selgelt sõnastatud, mõõdetavad ja tähtajalised ning vastavad küsimustele: • Mida soovid saavutada? Nt uue sülearvuti ostmine. • Millal see peaks juhtuma? Nt sügiseks. • Millised on selleks vajalikud kulutused? Nt 500 eurot. • Millised on minu võimalused? Nt ?

8. Koosta eelarve • Müüt: kui raha vähe, ei saa eelarvet teha. • Eelarve koostamine aitab vastata kolmele küsimusele: • Millised on tulud ehk sissetulekud? • Millised on kulud ehk väljaminekud? • Mille peale peamiselt kulutad ja kas on võimalik millegi arvelt säästa? Teenustasud, väljas söömine, pahed? • Eelarvest saadav kasu: annab hea ülevaate igakuistest (aastastest) tuludest ja kuludest, tarbimisharjumustest. Lisaks distsiplineerib: emotsioonioste teed vähem.

9. Kuidas eelarvet teha? • Jaga oma tulud ja kulud liikide kaupa. • Tuludena pane kõik sissetulekud – toetus, stipendium jne. • Kuludest kirjuta üles toidule, transpordile, igakuistele arvetele jne kuluv raha. Pane kirja ka kõige väiksemad, 20-sendised ostud. • Mida detailsemalt sa kulud liigitad, seda ülevaatlikuma pildi oma rahaasjadest saad. • Igale kululiigile (toit, mobiiliarve jne) tasub seada piir, kui palju võid teatud perioodil (nädal, kuu) kulutada. NB! Hoia pidevalt silma peal, kas suudad enda seatud piirides püsida! • Eelarvesta ka järgnevate kuude tulusid/kulusid.

10. Abivahendid eelarve koostamiseks • Paber ja pliiats, MS Exceli tabel. • Valmis eelarve vormid, näiteks: www.minuraha.ee/minu-raha • Internetipanga pakutav eelarvevorm.

11. Eelarve koos, mis edasi? • Analüüsi: millele sa kulutad, kas kõik kulutused on hädavajalikud ja kas on võimalik säästa või tulusid suurendada. • Vaata üle oma teenuste lepingud – alates mobiilist lõpetades pangateenustega. Näiteks samal mobiilioperaatoril on ehk mõni soodsam pakett või peaks operaatorit vahetama. Võib-olla on sul mitu pangakaarti, mille eest maksad igakuist hooldustasu – need kaardid, mida ei kasuta, võiks sulgeda. • Võta paari päeva või nädala vajaduste jagu sularaha välja ning jäta pangakaart koju. Kui arveldad sularahas, ei saa sa kulutada rohkem, kui rahakotis on. • Toidupoodi minnes tee ostunimekiri: nii väldid emotsioonioste. • Maksa kõigepealt iseendale. • Veel ideid?

13. Miks säästa? • Säästud annavad hingerahu. • On olukordi, kus ei olegi võimalik säästa. • Inflatsioon? Kontol olev 100 eurot, mis on inflatsioonis veidi kaotanud, on parem kui ärakulutatud 100 eurot. • Kui palju peaks säästma tööl käiv inimene? • Laias laastus 5–10% igakuisest sissetulekust. Kuid summast olulisem on regulaarse säästmisharjumuse tekkimine! • Kõrvale võiks olla pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev raha.

14. Säästmine ja investeerimine – mis neil vahet on? • Säästmine – raha kogumine ootamatuteks ja planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on tegemist lühiajalise raha kogumisega. • Investeerimine – pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu. Oma raha väärtuse säilitamiseks/kasvatamiseks paigutatakse see pikemaks perioodiks mitmesugustesse varadesse – aktsiad, investeerimisfondid, kinnisvara jne. • Raha, mida investeerida, tekib üldjuhul säästes.

15. Laenud

16. Milleks laenata? • Laenatakse, et suurendada tulevase sissetuleku arvel oma praegust ostujõudu. • Laenu eest tuleb laenuandjale maksta intressi ja lepingutasu. St laenamine on seotud kuludega. Üldjuhul on lühemaajalised laenud (nt tarbimislaen) kõrgema intressiga kui pikemaajalised laenud (nt eluasemelaen). • Laen ei ole sissetulek! Laen on kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta. • Kas võtta laenu või mitte? Küsi endalt: kas asi, mille jaoks ma laenan, peab vastu kauem, kui kestab laenu tagasimaksmine?

17. Laenuandja riskid • Kui hakkad laenu taotlema, kaalub laenuandja konkreetse laenu iseloomu ja sinu finantsajalugu, tagatise väärtust ja olemasolevaid kohustusi-laene ehk sinu riskiastet. Sellest sõltub, kas ja millise hinnaga (intressimäär) sa laenu saad. • Laenuandja (näiteks panga) riskid: • Makserisk- laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta. • Tururisk- laenu tagatiseks antud vara väärtus väheneb. • Likviidsusrisk- laenuvõtja võib vajada raha kokkulepitust kauem.

18. Küsi endalt enne laenuvõtmist: • On mul seda, mille jaoks laenu võtaksin, tegelikult vaja? • Kas ostu saab edasi lükata? Võib-olla oleks õigem säästa või koguda vähemalt pool ja laenata teine pool? • Kui võtan praegu selle laenu, kas ma ei jäta end ilma võimalusest laenata tulevikus millegi tähtsama jaoks? • Kas minu sissetulek on laenamiseks piisav ja stabiilne pikaajaliselt? • Millest pean loobuma, et igakuiseid laenumakseid tasuda? • Kui suur on intressimäär ja laenu kogukulu?

19. Laenudega seotud mõisted • Intressimäär: tasu raha kasutamise eest protsentides. Intressimäär on kas kindel % teatud perioodiks (nt tarbimislaenudel) või nn ujuv intressimäär, mis ajas muutub (tavaliselt eluasemelaenul). Ujuv intressimäär = baasintress + personaalne riskimarginaal. • Baasintress. I variant: 6 kuu või 12 kuu Euribor, muutub. II variant: panga kehtestatud baasintress, mille määrab panga juhatus või arvutatakse konkreetse valemi järgi. Muutub. • Personaalne riskimarginaal. Suurus sõltub su sissetulekust, laenusummast, tagatise väärtusest, varasemast kliendisuhtest. Mida intressimäära puhul tähele panna? • Jälgi, kas intressi tuleb maksta algselt laenusummalt või tagasimaksmatalaenu jäägilt. • Jälgi, kas tegemist on aastase või kuise intressimääraga.

20. Laenudega seotud mõisted (2): • Maksepuhkus. Üldjuhul on eluasemelaenule ja tarbimislaenule võimalik saada maksepuhkust laenu põhiosa maksetele, aga intressi tuleb endiselt tasuda. Pank võib maksepuhkusega nõustumisel tõsta sinu laenu intressimäära. Lepingu muutmisel lepingutasu. • Tagatis. Tagatiseksvõib olla hüpoteek, käendus. • Hüpoteek ehk kinnisasja pant. Tavaliselt suuremate laenude puhul (näiteks eluasemelaen või suuremas summas väikelaen). Hüpoteek annab pangale/hüpoteegipidajale õiguse saada laen tagasi kinnisasja müügist saadud raha arvel. Hüpoteegi seadmisega kaasnevad kulud – notaritasu ja riigilõiv. • Käendus.

21. Laenudega seotud mõisted (3): • Käendus. Tavaliselt väiksemate laenude puhul, nt tarbimislaen, õppelaen. Käendaja vastutab laenajaga solidaarselt! See tähendab, et kui laenaja mingil põhjusel laenu tagasi ei maksa, peab maksma käendaja. • Mida sa käendad? Tarbijakäenduse puhul võib lepingus olla punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid kohustusi (nt tulevased õppelaenu summad). • Käenduse maksimumsumma ehk summa, mille ulatuses käendaja vastutab, peab tarbijakäenduse lepingus kirjas olema. • Millal pöördub laenuandja käendaja poole? Kasproovib võlgu jäänud laenajalt esmalt võla kätte saada või pöördub sinu poole? • NB! Kui oled käendaja ja tahad edaspidi ise laenu võtta, loetakse käendatav laen sinu potentsiaalseks kohustuseks. See võib vähendada sinu laenusumma suurust või üldse laenusaamist.

22. Võrdle erinevaid pakkumisi • Laenuandja peab enne lepingu sõlmimist andma sulle tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille vorm on kõikidel laenuandjatel ühesugune. See lihtsustab tarbijal erinevate pakkumiste võrdlemist. Teabelehel märgitakse ära kliendile pakutava krediidi suurus, intressimäär aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud, viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu kestvus jne. Kui teabelehte ei anta, küsi seda! • Laenu koguhind ehk krediidi kulukuse määr (informatiivne näitaja). Väljendatakse protsentides ja näitab laenu kogukulu sinu jaoks aasta baasil (intressimäär, lepingutasud jm kulud).

23. Õppelaen • Õppelaenu taotlemiseks peab laenusaaja õpingute kestus õppekava järgi olema üheksa kalendrikuud või enam ja ta peab täiskoormusega õppima: • keskhariduse baasil kutseharidusõppeasutuses (era- ja riiklikud ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutsekoolid) või; • välisriigi samaväärses õppeasutuses ja õppevormis. • Laenajal ei pea olema töökohta, st kindlat sissetulekut. • Laenaja peab leidma kaks käendajat. • Vabariigi Valitsus määrab igal aastal intressimäära ja maksimaalse laenusumma. Intressimäär praegu 5% aastas ja maksimaalne laenusumma 1920 eurot. NB! Ei pea võtma maksimumsummat!

24. Õppelaen (2) • Laenu tagasimaksed algavad hiljemalt üks aasta pärast õpingute lõppu. Maksimaalne laenuperiood: kahekordne nominaalõppe periood. Mida pikem laenuperiood, seda suurem on intressikulu! • Õpingute ajal tuleb tasuda üks kord aastas intressimakse. Esimene intressimakse aasta pärast laenuvõtmist. 1920eurose laenusumma puhul on intressimakse umbes 100 eurot. • Soodustusi vähendati! • Õppelaenu intressidelt enam tulumaksu tagasi ei saa! • Samuti ei kustututa laenu avaliku sektori töötajatel ning alla 5-aastaste laste vanematel.

25. Tarbimislaenud • Arvelduskrediit – sõlmitakse teatud tähtajaks (nt aasta), võimaldab arvelduskontoga miinusesse minna. • Krediitkaardid. Üldjuhul kuu- või aastatasuga. Intress! • Määratud tagasimakse. Saad kokkulepitud päevade jooksul üldjuhul kasutada intressivaba raha (nt 40–50 päeva). Eelneval kuul kulutatud summad võtab pank kokkulepitud maksepäeval su kontolt maha. Kui raha kontol ei ole, hakkab jooksma viivis. • Püsimakse. Kasutatud summa maksad tagasi lepingus fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena. Osamaksed saab jaotada pikema perioodi peale. Üldjuhul intressivabu päevi ei ole. • Vaba tagasimakse. Kulutatu tagasimaksmisel saad üldjuhul ise valida tagasimaksmise aja ja summa, võid maksta ka osade kaupa. Intressivaba periood näiteks 30–55 päeva.

26. Tarbimislaenud (2) • Liising –liisingufirma ostab klienti huvitava vara ja annab selle rendimaksete eest kliendi kasutusse. Täiendav kulu on nõudmine vara kindlustada (autol kaskokindlustus). • Kapitalirent – vara omanikuks saad pärast maksete tasumist. • Kasutusrent – tagastad vara liisingperioodi lõppedes firmale. • Tarbimislaen, väikelaen, järelmaks – üldjuhul sissetuleku tagatisel laen suuremate kulutuste finantseerimiseks. Sissetulek vähemalt miinimumpalk, kuid sõltuvalt laenuandjast ja -liigist ka rohkem. • Tingimused (intressimäär, lepingutasu jne) väga erinevad! Pakuvad nii pangad kui teised laenuandjad! Vaata, kas intressi arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt! • Võrdlemiseks www.minuraha.ee/vordlustabelid

27. SMS-laen • Kiirlaen, SMS-laen – probleemiks kõrge intressimäär ja viivised. Lihtne sattuda laenamise nõiaringi. Üldjuhul antakse kiirlaenu lühikeseks perioodiks, mõnest nädalast näiteks poole aastani. Võlgu jäädes maksad ka meeldetuletuskirja eest! NB! Kiirlaenu kasutamine mõjutab makseajalugu. • Näide elust: kiirlaen 200 eurot. • Periood 2 kuud. • Igakuine tagasimakse 140 eurot. • Lepingutasu 40 eurot. • Kokku läheb laen maksma 280+40=320 eurot. • Laenu aastane intressimäär 240%.

28. Probleemid laenudega • Eluasemelaenu maksmiseks võetakse tarbimislaenu või SMS-laenu. • Õppelaen – võetakse tarbimiseks, mitte õppimise rahastamiseks. • Õppelaenu saamiseks ei pea olema kindlat sissetulekut, vaja läheb 2 käendajat. • Igal õppeaastal maksimumsumma 1920 eurot. 3-aastase õppe lõpuks juba 5760 eurot + intress 5%. Ei pea võtma maksimumi! • Raskustesse satutakse, kui ei leia pärast kooli lõppu tööd või kui lahkutakse enne õpingute lõppu koolist.

29. Kuidas makseraskustes käituda? • Probleemiga tuleb kohe tegeleda, see ei lahene ise! • Teenusepakkuja poole (nt pank või muu laenuandja) tuleks pöörduda juba enne, kui oled esimesed maksed võlgu jäänud. Koos tuleks proovida lahendus leida. Võib pöörduda ka võlanõustajate poole. Tasuta nõustajate kontaktid: www.minuraha.ee/volanoustajad • Üldjuhul ei tohiks võtta uut laenu vana laenu tasumiseks. Kindlasti ei tohi mõeldagi SMS-laenule! Lumepalliefekt. • Koosta eelarve. Pööra tähelepanu kuludele – kas on võimalik neid vähendada ja kas on võimalik tulusid suurendada?

30. Maksehäireregister • Ametlik Maksehäireregister (alates 2001), haldab Krediidiinfo. • Võlgu jäädud eraisikute ja ettevõtete maksed, mis: • on vanemad kui 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast; • on koos intresside ja viivistega vähemalt 30 eurot; • ei ole vaidlustatud. • Info säilib eraisikute puhul 3 aastat pärast maksehäire lõpetamist. Krediidiasutuste sisestatud eraisikute maksehäired hoitakse pankadele nähtavad 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist.

31. Kust saada infot? • Tarbijaveeb www.minuraha.ee, kool.minuraha.ee • www.minuraha.ee/vordlustabelid • www.minuraha.ee/kalkulaatorid • www.minuraha.ee/pere-eelarve • Finantsaabits – käsiraamat rahaasjade korraldamisest. Teemad: finantseesmärkide seadmine, panga- ja kindlustusteenused, pensionid, investeerimine. www.minuraha.ee/finantsaabitsPdf-faili ja e-raamatuna. • Pensionidest Pensionikeskusest www.pensionikeskus.ee • Laenudest Tarbijakaitseametist http://laenatargalt.ee • Eesti Juristide Liidu õigusküsimused www.juristaitab.ee

32. Aitäh! Heli.Lehtsaar@fi.ee