Valgamaa ettevõtlusuuring 2011

Valgamaa ettevõtlusuuring 2011 Oktoober 2011 Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Küsitluse valim • Valimi suurus on 204 Valga maakonnas tegutsevat ettevõtet ning 96 füüsilisest isikust ettevõtjat (edaspidi FIE). Kokku 300 vastajat. • Ettevõtete valimi koostamisel võeti aluseks äriregistrisse kantud Valga maakonnas registreeritud äriühingute nimekiri. Uuringusse kaasati vaid aktiivsed äriühingud. Aktiivseteks äriühinguteks loeti ühinguid, mis olid 2008 ja 2009 aasta kohta esitanud raamatupidamise aruande ja tegutsevad ka praegu või mis olid asutatud 2010/11 aastal. • FIE-de valimi koostamisel võeti aluseks äriregistrisse kantud Valga maakonnas registreeritud FIE-de nimekiri. • Valimi koostamisel järgiti kvoote, tagamaks erinevate piirkondade ning majandussektorite esindatust. Uuringu läbiviimine, aruanne • Uuring viidi läbi telefoniküsitlusena • Küsitlusperiood oli 24. oktoober – 1. november 2011 • Küsitleti ettevõtete juhte / arendusjuhte ning füüsilisest isikust ettevõtjaid. • Kokku võeti kontakti 652 ettevõtte või FIE-ga, neist keeldus vastamast 24 FIE-t ja 89 ettevõtet. Tegevuse oli praeguseks lõpetanud 11 FIE-t ja 19 ettevõtet. • Uuringu aruanne sisaldab jooniseid, tekstiosa ning andmetabeleid. • Aruandes vaadeldakse järgmiseid gruppe – ettevõtted ja FIE-d, arengupiirkonnad, majandussektorid. Eraldi vaadeldakse ka Valga linna ja ülejäänud maakonna e. maapiirkonna tulemusi. Viimasesse gruppi on koondatud kõik vastajad maakonnast ilma Valga linnata. • Arengupiirkonnad: Otepää piirkond (Otepää, Palupera , Puka ja Sangaste vald); Tõrva piirkond (Tõrva linn; Helme ja Põdrala vald); Valga piirkond (Valga linn; Hummuli, Taheva, Õru, Tõlliste ja Karula vald). • Kõiki tulemusi taustalõigetes on võimalik vaadelda aruandele lisatud andmetabelitest. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

KOKKUVÕTE Valgamaa ettevõtluspildi peamine muutus tuleb välja ettevõtete suuruses – ettevõtted on jäänud töötajate arvu poolest väiksemaks – 91% ettevõtetes töötab alla 10 töötaja. Aastal 2007 oli taolisi ettevõtteid 81%. Tertsiaarsektori osakaal ettevõtete seas on vähenenud 6%, primaarsektori oma suurenenud 2%. 55% ettevõtjatest on viimase kolme aasta jooksul osalenud koolitustel, 61% on sellest huvitatud ka tulevikus. Osaletud on kõige sagedamini finantsjuhtimise, tööõiguse ja turunduskoolitustel. Edaspidi ollakse huvitatud kõige sagedamini turunduse, keeleõppe ja arvutikoolitustest. Ettevõtte töötajatele korraldatavast koolitusest on huvitatud nüüd vähem ettevõtjaid, kui see oli varem – 32% vs. 53% varem. Peamiseks põhjuseks toodi asjaolu, et töötajad koolitatakse välja ettevõttes kohapeal. Kõige suurem huvi selles valdkonnas on erialase/spetsiifilise koolituse vastu – 33%. Tegevuse edukuse aluseks peavad Valgamaa ettevõtjad jätkuvalt ettevõtte töötajaid, seejärel turundustegevust ning seadmeid/tehnoloogiat ja muid tegureid. Hinnates neid tegureid oma ettevõtte puhul ollakse üldiselt rahul vaid inimressursiga – rahulolu 3,99, ülejäänud tegurite puhul nähakse veel arenguruumi. FIE-dele on inimressursist olulisem turundustegevus ja kasutatavad seadmed/tehnoloogia. Ettevõtetes ollakse suhteliselt vähe rahul oma turundustegevusega ja ka tootearendusega – 3,42. Siit ka põhjus miks turundusalase koolituse vastu valitseb suhteliselt suur huvi. Ettevõtluskeskkonnaga on rahul 54% Valgamaa ettevõtete juhtidest ja FIE-dest. Aastal 2007 oli rahulolevaid 61%. Rahulolu langus võib tingitud olla vahepealsest majanduslangusest. Ettevõtluskeskkonda mõjutavatest teguritest on vastajatele jätkuvalt kõige olulisemad telefoniside, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja turvalisus. Rahulolu neist teguritest on heal tasemel vaid telefoniside puhul – muus osas on tulemused kehvapoolsed, 5-pallisel skaalal hinnati tegureid enamasti kõige sagedamini hindega “3”. Paremini oldi rahul ning sagedamini pälvisid hinde “4” järgmised valdkonnad – Valgamaa maine, turvalisus, lasteaedade/koolide olemasolu, heakord ja ettevõtluse tugisüsteem. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

KOKKUVÕTE (järg) FIE-d hindavad erinevaid ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid kõrgemalt kui ettevõtete esindajad. FIE-de hinnang eri teguritele on võrreldes eelmise uuringuga ka paranenud kuid ettevõtete juhtidel on see enamasti langenud. Tegurid, mis ettevõtete esindajate arvates on paranenud, on ettevõtluse tugisüsteem, kutseharidus ja telefoniside. Ettevõtlustoetuste taotlemine on nelja aastaga suurenenud 13% ning jõudnud tasemele 43% ettevõtjatest. Lähiajal edasist suurenemist ette näha ei ole – taotlejate hulk jääb lähimal kolmel aastal samale tasemele. Aktiivsemad toetuste taotlejad on võrreldes ettevõtetega olnud FIE-d – vastavalt 48% ja 40%. Paranenud on ka ettevõtlustoetuste saajate osakaal, mis on nüüd 83% varasema 72% asemel. Kõige enam on saadud investeeringutoetust ning põllumajanduse otsetoetusi. Samad toetuse liigid pakuvad ka edaspidi ettevõtjatele kõige enam huvi kuid suurenenud on ka huvitatus koolitustoetuse ja eksporditurunduse toetuse vastu. Valgamaa ettevõtluse profiilis on jätkuvalt kõige enam põllumajanduse/metsanduse ettevõtteid (34%). Järgnevad kaubanduse (14%) ja kinnisvara/äriteenuste valdkond (11%). Võrreldes aastaga 2007 on vähenenud kaubanduses ja majutus/toitlustusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate hulk. Veidi olulisemaks on muutunud ehitusvaldkond ning lisandunud on info ja sidevaldkonda kuuluvaid ettevõtteid (sh. IT ja veebipoed). Samas valdkonnas oma tegevust laiendada plaanib 35% ettevõtetest, mis on sama tulemus kui aastal 2007. Tegevust laiendada plaanitakse väga erinevates valdkondades kuid veidi passiivsem on selles osas hetkel primaarsektor. Uuel tegevusalal tegevust alustada soovib 18% vastanutest, varem oli neid 14%. Ettevõtete seas on vastav protsent 21%. Tegevuse mõnes valdkonnas lõpetada soovib vaid 4% - aastal 2007 oli selliseid 10%. Ettevõtetest plaanib tegevuse mõnel alal lõpetada 5%. Tegevusalad on siinjuures väga erinevad. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

KOKKUVÕTE (järg) Ettevõtluse alast informatsiooni saadakse peamiselt internetist (85%), seejärel tuttavatelt (78%) ja kolleegidelt (70%). Valgamaa kohta saadakse vastavat infot sagedamini tuttavatelt (72%), seejärel kolleegidelt (61%) ning kohalikust ajalehest (54%). Võrreldes aastaga 2007 on Valgamaa ettevõtluse kohta infot saadud nüüd harvem tuttavatelt, kolleegidelt, kohalikest lehtedest, veebilehelt valgamaa.ee, linna- või vallavalitsusest ja üleriigilistest lehtedest. Veidi sagedamini on infot saadud Töötukassast ja televisioonist. Oma toodangut või teenuseid turustavad Valgamaa ettevõtjad peamiselt Eestis või Valgamaal (97%) kuid 26% turustab seda välismaal. Vastav protsent ettevõtete seas on 33%. Kõige sagedasemad eksportturud on jätkuvalt Soome, Läti ja Rootsi. Ettevõtjate huvitatus Valgamaa arengus kaasa rääkida on võrreldes eelmise uuringuga mõnevõrra vähenenud, samuti on langenud kohaliku omavalitsusasutusega koostöö oluliseks pidamine. Samas on mõlemad protsendid jätkuvalt küllaltki kõrgel tasemel ja näitavad ettevõtjate aktiivsust. Paranenud on ettevõtjate soov teha omavahel rohkem koostööd – seda peab oluliseks 90% vastanutest ning see näitaja on võrreldes aastaga 2007 ka suurenenud. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Valgamaa ettevõtete ja FIE-de profiil kokku (%; N=300) Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Ettevõtete profiil (%; N=204) Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

FIE-de profiil (%; N=96) Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

1. Koolitused - osalemine ja huvitatus 1. Kas olete viimase 3 aasta jooksul osalenud mõnel nimetatud valdkonna koolitusel?2. Kas oleksite huvitatud tulevikus antud valdkonna koolitusel osalemisest? Kuna eelmises uuringus küsisime 10 aasta jooksul külastatud koolituste kohta, siis tulemusi otseselt võrrelda ei saa. Kõige sagedamini on Valgamaa ettevõtjad viimasel ajal osalenud finantsjuhtimise (12%), tööõiguse ja turunduskoolitusel (võrdselt 10%). 29% on osalenud muudel koolitustel ning 45% ei ole osalenud ühelgi koolitusel. Huvi koolituste vastu on küllaltki suur – 61% ettevõtjatest on tulevikus koolitustest huvitatud. Kõige sagedamini soovitakse osaleda turunduse (21%), seejärel keeleõppe (16%) ja arvutikoolitustel (16%). Keeleõpe ja arvutikoolitus olid suuremateks huviobjektideks ka eelmise uuringu ajal. • Joonisel väljatoodud muude koolituste alla koondati järgmised valdkonnad: • raamatupidamine – 2 • tööohutus – 2 • meditsiin (esmaabi ja erakorraline meditsiin)- 2 • turism • toiduhügieen • taksojuhikoolitus • metsandus • loomakasvatus • ehitus • toitlustus Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

1. Koolitusel osalemine – võrdlus Valga linna ja maakonna ning ettevõtlusvormide järgi (%) Näeme, et FIE-d on osalenud üldistel koolitustel umbes poole harvem, kui ettevõtete esindajad. FIE-d on kõige sagedamini osalenud tööõiguse alasel koolitusel ning seejärel finantsjuhtimise alasel. Oluliselt ettevõtete esindajatest sagedamini on nad aga osalenud muudel koolitustel, st. kitsalt oma erialasel koolitusel. Valga linnas töötavad ettevõtete esindajad on enamusel koolitustel osalenud sagedamini kui ülejäänud maakonna esindajad, eriti tööõiguse ja keeleõppe alasel koolitusel. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

1. Huvitatus koolitustest – võrdlus Valga linna ja maakonna ning ettevõtlusvormide järgi (%) FIE-d on edaspidi enamusest koolitustest vähem huvitatud kui ettevõtete esindajad kuid silma paistab, et arvutikoolituse vastu on neil märksa suurem huvi (28%). Ettevõtete esindajad on kõige enam huvitatud turunduskoolitusest (24%) – aastal 2007 huvitas neid enim keelekoolitus. Valga linna esindajad on ülejäänud maakonna esindajatest sagedamini huvitatud keeleõppe, finantsjuhtimise, teeninduse ja personalijuhtimise alasest koolitusest. Maakonna esindajad tunnevad aga enam huvi arvutikoolituse vastu. Arvutiõppest on keskmisest enam huvitatud primaarsektori esindajad, turunduskoolitusest aga kõige nooremad vastajad (20-29a.) Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

1. Koolitus ettevõtte töötajatele (%) Kas oleksite huvitatud koolitusest ettevõtte töötajatele? Ettevõtte töötajate koolitamisest on huvitatud 25% vastanutest. Ettevõtete seas on huviliste osakaal 32%. Seda on vähem kui eelmise uuringu ajal – siis oli huvitatuid 53% ettevõtetest. Näeme, et Valga linnas on huvi töötajaid koolitada veidi suurem kui ülejäänud maakonnas – 27% vs. 24%. Primaarsektoris soovitakse töötajate koolitusi tellida kõige vähem – vaid 8% on sellest huvitatud. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

1. Koolitus ettevõtte töötajatele (%) Mis teemalisest koolitusest oleksite huvitatud? Kõige suuremat huvi tuntakse oma valdkonna erialase koolituse vastu (33%), millele järgnevad üldised koolitusvaldkonnad, nagu teenindus (15%) ja ärindus/turundus (12%). Lisaks nimetati sagedamini ka keeleõpet, turismi, tööhügieeni ja töökeskkonna teemasid. Muude koolituste seas nimetati toitlustuse valdkonda, arvutikoolitust ja transpordi valdkonda. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

1. Koolitus ettevõtete töötajatele – võrdlus Valga linna ja maakonna ning ettevõtlusvormide järgi (%) Mis teemalisest koolitusest oleksite huvitatud? Selgub et FIE-d on keskmisest sagedamini huvitatud teenindusalasest ja agronoomia alasest koolitusest, samuti tööhügieenist. Valga linna ja ülejäänud maakonna esindajate tulemustes suuri erinevusi välja ei tule. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

1. Koolitused ettevõtete töötajatele Miks te ei ole huvitatud koolitusest töötajatele? Peamine põhjus miks koolitus ei huvita, oli ettevõtte vähene töötajate arv või FIE-de puhul teiste töötajate puudumine (82% vastajatest). Muud põhjused on välja toodud alloleval joonisel – peamiseks osutus siin asjaolu, et töötajad koolitatakse välja ettevõttes kohapeal, mistõttu puudub vajadus väljastpoolt koolitust tellida. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

1. Koolitused ettevõtete töötajatele – võrdlus Valga linna ja maakonna ning ettevõtlusvormide järgi (%) Miks te ei ole huvitatud koolitusest töötajatele? Huvipuudust töötajate koolituse vastu põhjendati ettevõtete seas sagedamini firmasisese koolituse olemasoluga. Valga linnas on maakonna vastajatest sagedamini esile toodud töötajate suurt hõivatust kuid ka rahaliste vahendite puudumist. Kohapealset väljaõpet ettevõttes toodi teistest märksa sagedamini esile ka sekundaarsektoris – 23%. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

2. Tegevuse edukust mõjutavad tegurid • Kuivõrd olulised on nimetatud tegurid ettevõtte/ettevõtja edukuse seisukohalt? Skaala: 1=pole üldse oluline; 5=väga oluline • Kuivõrd rahul olete nende valdkondade kvaliteediga oma ettevõttes? Kõige olulisemaks teguriks ettevõtte / ettevõtja edukuse seisukohalt on jätkuvalt inimressurss (hinnangute keskmine 4,48). Sellele järgnesid turundus (4,38) ning seadmete ja tehnoloogia ajakohasus (4,33). Ettevõtluse edukuse võtmetegurite osas pole ettevõtjate hinnangud nelja aasta jooksul muutunud – tulemused on praktiliselt samal tasemel mis varem. Rahulolu toodud teguritega oma ettevõttes on jätkuvalt mõnevõrra madalamal tasemel – ühegi teguri puhul ei ole keskmine tulemus üle 4, mida peetakse heaks tasemeks skaalal 1-5. Kõige enam ollakse rahul oma inimressursiga (3,99) millele järgneb infotehnoloogia (3,89). Madalamal tasemel on rahulolu turundustegevusega ja tootearendusega. Võrreldes eelmise aastaga näeme rahulolu kasvu kahe teguri puhul, milleks on infotehnoloogia tase ja inimressurss. Eelkõige tuleb lugeda heaks tulemuseks seda, et töötajatega ollakse enam rahul – peeti seda ju kõige olulisemaks teguriks edu teel. Arenguruumi on aga kõige enam turundustegevuse vallas. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

2. Tegevuse edukust mõjutavad tegurid. Olulisus FIE-d hindavad edukuse alusena vähem inimressursi ja tootearenduse tähtsust – ettevõtete esindajatest veidi olulisem on neile seevastu turundustegevus. Valga linna esindajad peavad ülejäänud maakonna ettevõtetest sagedamini oluliseks turundust ja tootearendust. Majandussektorite ja Valgamaa arengupiirkondade lõikes suuri erinevusi hinnangutes ei selgunud. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

2. Tegevuse edukust mõjutavad tegurid. Rahulolu FIE-d on oma tegevuse puhul ettevõtetest vähem rahul infotehnoloogia tasemega ja seadmete/tehnoloogia ajakohasusega. Suhteliselt hästi on nad rahul inimressursiga ehk ise-enda teadmistega – tulemus 4,08. Valga linna esindajad on muu maakonna omadest vähem rahul turundustegevuse kvaliteediga, muus osas tulemused palju ei erine. Samuti ei ole suuri erinevusi Valgamaa arengupiirkondade ega erinevate majandussektorite esindajate arvamustes. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

2. Uued tehnoloogiad Kas teie ettevõte on viimase kolme aasta jooksul võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid, pakendeid, täiustanud tooteid, rakendanud uusi arvutiprogramme või muud sellist? Pooled vastajatest on võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid (51%) kuid 47% seda teinud ei ole. Ettevõtete seas on tulemus parem – 59% on teinud tehnoloogilisi uuendusi. Samuti on tulemus kõrgem Valga linnas võrreldes ülejäänud maakonnaga – 59%. FIE-dest on uuendusi teinud 35%. Lisaks toodule väitis paar vastajat, et nad on juurde ostnud uut tehnikat (ka. arvutid). Kõige vähem on tehnoloogilisi uuendusi tehtud oodatult primaarsektoris – 43%. Arengupiirkondade lõikes jääb silma, et kõige vähem uuendusi on tehtud Tõrva piirkonnas (43%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

3. Rahulolu ettevõtluskeskkonnaga Kuidas olete rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga? Ettevõtluskeskkonnaga Valgamaal on rahul 54% (väga või pigem rahul) vastajatest. Võrreldes aastaga 2007 on rahulolu siiski langenud – siis oli rahul 61% vastanutest. Tõenäoliselt on põhjuseks majandussurutise tekkimine vahepealsetel aastatel. Valga linnas on rahulolu veidi madalam kui maakonnas üldiselt – täiesti rahulolematu on siin 13%. Ettevõtete esindajate seas on veidi enam rahulolematuid võrreldes FIE-dega. Arengupiirkondade lõikes näeme suurimat rahulolu Tõrva piirkonnas, kus on rahul 64% ja rahulolematuid vaid 12%. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

3. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid Palun hinnake, kui suurt mõju avaldavad nimetatud tegurid ettevõtluskeskkonnale. Skaala: 1-5. Kuivõrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul? Skaala: 1-5 Kui eelmise uuringu ajal peeti kõige olulisemateks teguriteks telefonisidet, kvalifitseeritud tööjõudu ning elektri- ja soojusenergiaga varustatust siis nüüd on esikohale jäänud telefoniside (keskmine olulisus 4,62) millele järgnevad kvalifitseeritud tööjõud ning turvalisus. Sarnaselt eelmisele uuringule on ettevõtjad telefonisidega Valgamaal hästi rahul kuid muus osas on tulemused kehvapoolsed. Eriti rahulolematud on nad ühega olulisematest teguritest - kvalifitseeritud tööjõu olemasoluga (keskmine rahulolu 2,73, rahulolevate osakaal vaid 14%). Kõige madalam on rahulolu selle teguriga sekundaarsektoris (2,61). Madal on rahulolu ka kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja tingimustega (2,99, rahulolematuid 24%. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

3. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid - olulisus Valgamaa FIE-d peavad ettevõtete esindajatest olulisemaks klientide ja koostööpartnerite lähedust. Vähemoluline on neile lasteaedade ja koolide olemasolu, kvalifitseeritud tööjõud ning täiskasvanute koolitus. Võrreldes aastaga 2007 peavad ettevõtete esindajad nüüd olulisemaks täiskasvanute koolituse taset, vähemoluliseks aga puhastusseadmete ehitust/hooldust ja ettevõtluse tugisüsteemiga seonduvat. FIE-d peavad nüüd varasemast olulisemaks maanteede hooldust, üldist heakorda, eriti aga klientide ja koostööpartnerite lähedust. Tähtsust on minetanud ettevõtluse tugisüsteem, täiskasvanute koolitus, kutseharidus, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja lasteaedade-koolide olemasolu. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

3. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid - olulisus Võrreldes omavahel Valga linna ja ülejäänud maakonna vastajate tulemusi, siis tänavu me nendes suuri erinevusi ei näe. Valga linnas on mõnevõrra olulisem lasteaedade/koolide olemasolu ja üldine heakord ning ühistransport kuid vahe maakonna esindajate arvamusega ei ole suur. Võrreldes aastaga 2007 on maakonna esindajad veidi sagedamini tähtsamaks pidanud koostööpartnerite ja klientide lähedust. Valga linna esindajad tähtsustavad nüüd veidi enam maanteede hooldust ja veidi vähem ettevõtluse tugisüsteemi olemasolu. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

3. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid - rahulolu Ettevõtjate rahulolu erinevate ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite puhul hinnati kõige sagedamini 5-pallisel skaalal hindega “3”. Vaid 5 teguri puhul anti sagedamini hindeks “4” ning need olid: Valgamaa maine, turvalisus, lasteaiad/koolid, heakord ja ettevõtluse tugisüsteem. Skaalade keskmised tulemused jäid enamasti alla 4 punkti. Võib öelda, et hästi on ettevõtjad rahul telefonisidega ning elektri ja soojusenergiaga varustatusega kuid ülejäänud tegurite osas on kõikjal veel arenguruumi. FIE-d hindavad enamust tegureid kõrgemalt kui ettevõtete juhid. Võrreldes aastaga 2007 on FIE-de hinnangud enamasti paranenud kuid ettevõtete juhtide omad on langenud. Paranenud on ettevõtete esindajate arvates ettevõtluse tugisüsteem, kutseharidus ja telefoniside. Keskmisest vähem on Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga rahul 50-59aastased (31%), Valga linnas registreeritud FIE-d (30%), tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d (28%) ning Tõrva arengupiirkonnas registreeritud FIE-d (29%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

3. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid - rahulolu Valga linnas võrrelduna ülejäänud maakonnaga on vastajate hinnangud enamasti veidi kriitilisemad. Samal ajal on seal paremal tasemel telefoniside, energiaga varustatus, puhastusseadmete olukord ja kutsehariduse tase. Ülejäänud maakonnas hinnatakse märksa paremini näiteks Valgamaa mainet ning lasteaedade-koolide olemasolu. Võrreldes aastaga 2007 on paranenud Valga linna vastajate rahulolu telefonisidega ja kutseharidusega. Muus osas on tulemus langenud. Maakonna vastajate vastused palju muutunud ei ole kuid silma paistab paranenud hinnang ettevõtluse tugisüsteemi ja kutsehariduse osas. Maakonna esindajate rahulolu ühistranspordiga on madalam kui Valga linna vastajate oma. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

4. Ettevõtlustoetused • Kas olete viimase 3 aasta jooksul taotlenud ettevõtlustoetusi? Kas saite toetust? • Viimase 3 aasta jooksul on ettevõtlustoetusi taotlenud 43% Valgamaa ettevõtjatest mis on oluliselt enam kui aastal 2007, mil neid oli 30%. • Jätkuvalt on toetuste taotlemisel aktiivsemad FIE-d – 48% vs. 40% ettevõtetest. Eelmise uuringu ajal olid vastavad numbrid 37% ja 23%. • Keskmisest vähem on toetusi taotlenud Valga linna ettevõtjad (25%) kuid see osakaal on märgatavalt kasvanud – 2007 oli Valga linnas toetust taotlenud 12 % ettevõtjatest. Maakonnas on vastav näitaja 49%. Majandussektorite lõikes on jätkuvalt aktiivsem olnud primaarsektor (69%), järgnevad sekundaar- (38%) ja tertsiaarsektor (30%). • Paranenud on ka toetuse saajate osakaal – 83% taotlejatest ka said toetust. Eelmise uuringu ajal oli näitaja 72%. • FIE-dest said toetust 91% ja ettevõtete esindajatest 78%. Ka siin näeme erisusi majandussektorites: primaarsektoris sai toetust 93%, sekundaarsektoris 82 ja tertsiaarsektoris 70% ettevõtjatest. • Arengupiirkondadest on esikohal Tõrva piirkond, kus toetust sai 96%, järgnevad Otepää (87%) ja Valga piirkond (75%). • Valga linnas sai toetust 65% taotlejatest ja ülejäänud maakonnas 86%. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

4. Ettevõtlustoetused (%), n=106 Millise toetusega oli tegu? Kõige enam on tegemist olnud investeeringutoetusega (58%) millele järgneb põllumajanduse otsetoetus (42%). FIE-dele on põhiline olnud põllumajanduse otsetoetus. Valga linnas on maakonnaga võrreldes enam saadud koolitustoetust ja muud toetust, ei ole aga saadud/taotletud põllumajandustoetust. Muude toetuste alla kuuluvad: ettevõtluse alustamise toetus, PRIA, metsanduse ja mahepõllunduse toetused ning kvaliteedinõuetele kohandamise toetus. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

4. Ettevõtlustoetused Kas Teie ettevõttel on plaanis taotleda ettevõtlustoetusi järgmise 3 aasta jooksul? Ka edaspidi soovib toetusi taotleda 43% vastanutest, 35% ei soovi ja 22% ei oska öelda. Aastal 2007 oli see näitaja 37% seega ka soov toetusi taotleda on suurenenud – 6%. Ettevõtete ja FIE-de seas on huviliste protsent võrdne – mõlemal grupil 43%. FIE-de seas on aga enam neid, kes kindlasti ei soovi toetust – 41%, ettevõtete seas 32%. Valga linna ettevõtjate seas soovib 3 aasta jooksul toetusi taotleda 25% kuid ülejäänud maakonnas 49%. Seega võib öelda, et lähiajal toetuste taotlejate hulk ei suurene vaid see jääb samale tasemele mis on olnud möödunud kolme aasta jooksul. Sektorite lõikes jääb seis samuti ligikaudu samale tasemele – kõige enam on huvilisi primaarsektoris (66%), seejärel sekundaar- (41%) ja kõige vähem tertsiaarsektoris (31%). Arengupiirkondade lõikes taotlemise huvi osas suuri erinevusi ei selgunud. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

4. Ettevõtlustoetused, (%), n=129 Milliseid toetusi plaanite taotleda? Valgamaa ettevõtjate seas on ka edaspidi populaarsemad investeeringutoetused ja põllumajanduse otsetoetus. Senisest suurem huvi on aga edaspidi koolituse- eksporditurunduse toetuse vastu. Eriti huvitatud on koolitustoetusest ettevõtjad Valga linnas (40%). FIE-d on jätkuvalt huvitatud peamiselt põllumajandustoetustest. Muude toetuse liikide seas toodi välja järgmiseid: Keskkonnatoetus, mahepõllunduse toetus, metsandustoetus, tootearenduse toetus, PRIA toetus keskkonnahariduslikele laagritele. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

5. Ettevõtete tegevusvaldkonnad Valgamaa ettevõteteja FIE-de seas on jätkuvalt enim põllumajanduse ja metsanduse valdkonna ettevõtteid- 34%. Järgneb kaubanduse valdkond ja kinnisvara/rentimise/äriteenuste valdkond. Võrreldes aastaga 2007 on vähenenud kaubanduses ja majutus/toitlustusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate hulk. Veidi olulisemaks on muutunud ehitusvaldkond ning lisandunud on info ja sidevaldkonda kuuluvaid ettevõtteid (sh. IT ja veebipoed). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

5. Ettevõtete tegevusvaldkonnad Valga maakonna FIE-de tegevusalade profiil on laias plaanid sarnane aastaga 2007 – domineerib põllumajandusvaldkond. Veidi suurenenud on kaubanduse valdkonna osakaal kuid vähenenud on töötlevas tööstuses ja majutuses/toitlustuses tegutsevate FIE-de hulk. Ettevõtete profiilis on nüüd esikohale tõusnud põllumajandusettevõtted – varem oli enim kaubandusfirmasid. Profiilis on vähenenud hotellide/toitlustusettevõtete osakaal (2007 oli neid 14%.) Suurenenud on ehitusettevõtete hulk – 6%-lt 15%.ni. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

5. Ettevõtete tegevusvaldkonnad Valga linna ja ülejäänud maakonna ettevõtete profiilis on põhiliseks erinevuseks põllumajandusvaldkonna erinev osakaal – Valgas 6% ja mujal 44%. Valgas seevastu on enam kaubandus eelkõige kaubanduse, teeninduse ja töötleva tööstuse valdkondades tegutsevaid ettevõtteid ja FIE-sid. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

5. Tegevuse laiendamine Kas Teie ettevõte plaanib laiendada tegevust mõne praeguse tegevusala raames? Kolmandikul ettevõtjatest on plaanis tegevust laiendada (35%), 54% seda ei plaani ja 11% ei oska öelda. Eelmise uuringu ajal aastal 2007 plaanis laiendamist 36% ettevõtjatest. Seega tulemus muutunud ei ole. FIE-dest plaanib tegevust laiendada 27% ja ettevõtetest 39%. Eelmisel korral oli ettevõtete seas vastav näitaja 45%, seega on ettevõtted muutunud ettevaatlikumaks. Valga linnas plaanib tegevust laiendada 29% kuid maakonnas 38%. Arengupiirkondade lõikes soovivad tegevust laiendada sagedamini Otepää piirkonna ettevõtjad – 38%, seejärel Valga piirkonna (36%) ja Tõrva piirkonna omad (30%). Sektoritest on hetkel passiivsemad tertsiaarsektori esindajad – 30%, teistes sektorites 41% ja 40%. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

5. Tegevuse laiendamine Millise tegevusala raames plaanite tegevust laiendada? Toodud joonisel on tulemused seekord välja toodud täpsemate tegevusalade lõikes, mitte kodeeritud laiematesse valdkondadesse. Joonisel on protsentide asemel esitatud absoluutarvud. Eelmise uuringu tulemustega saame võrrelda vaid tinglikult, kuna siis koondati vastused suurematesse gruppidesse. Kõige sagedamini nimetati järgmisi valdkondi – põllumajandus, metsandus, transport, puidu või metallitöötlemine, loomakasvatus ja ehitus. Lisaks joonisel toodule nimetati ühekordselt järgmisi tegevusalasid: ehitusmaterjalide tootmine, pagari ja kondiitritooted, reklaam, raamatupidamine, majutus ja kütteteenused. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

5. Uutel tegevusaladel alustamine (%) Kas Teie ettevõttel on plaanis alustada tegevust mõnel uuel tegevusalal? Millisel nimelt? Uuel tegevusalal soovib alustada 18% Valga maakonna ettevõtetest ja FIE-dest. 61% seda ei soovi ja 21% ei oska öelda. Eelmise uuringu ajal oli uuel alal alustajate protsent 14%, seega on neid nüüd 4% enam. Uuel alal soovib tegevust alustada Valga linnas 14% ja mujal maakonnas 19% vastajatest. FIE-dest soovib seda 13% ja ettevõtete juhtidest 21%. Aktiivsust näeme kõige enam primaarsektoris, kus 23% soovib alustada uuel alal. Tegevusvaldkondadest nimetati kõige sagedamini turismi – 8 korral. Seejärel ehitust, põllumajandust ja teenindust. Kõik tulemused ja võrdlus eelmise uuringuga on välja toodud alljärgnevas tabelis. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

5. Millisel tegevusalal plaanitakse tegevus lõpetada Kas ettevõte plaanib mõnel praegusel tegevusalal tegevuse lõpetada? Millisel? Mõnel praegustest tegevusaladest plaanis tegevuse lõpetada vaid 4% vastanutest. Eelmise uuringu ajal oli selliseid vastajaid 10%. FIE-de seas on vastav protsent 2 ja ettevõtete seas 5%. Valga linnas ja mujal maakonnas on tulemus võrdne – 4%. Tegevusaladest nimetati siin erinevaid alasid – vaid ehitust nimetati kahel korral. Kõik nimetatud valdkonnad on välja toodud allolevas tabelis. Eelmise uuringu ajal sooviti tegevus lõpetada samuti erinevatel aladel, kõige sagedamini aga kaubanduse valdkonnas. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

6. Infokanalid (%; N=300) • Palun öelge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevõtlusalast informatsiooni? • Kas olete nimetatud kanalist hankinud teavet ettevõtluse kohta Valgamaal? Kõige sagedamini on vastajad hankinud ettevõtlusalast informatsiooni internetist (muud veebilehed) 85%, millele järgnevad tuttavad (78%) ja kolleegid (70%). Ettevõtluse alast teavet Valgamaa kohta seevastu saadakse kõige enam tuttavatelt (72%), kolleegidelt (61%) ja kohalikest ajalehtedest (54%). Vastajad jälgivad küllalt palju erinevaid kanaleid. Kõige vähem ettevõtlusinfot valgamaa kohta saadakse televisioonist ja ajakirjadest. Muude kanalite seas nimetati koole, koolitusi, kohalikku raadiot, kliente, PRIA-t, erametsa ühistut ning veebilehte hange.ee. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

6. Infokanalid. Ettevõtluse info (%; N=300) • Palun öelge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevõtlusalast informatsiooni? Joonisel on välja toodud kasutatud ettevõtluse alase info kanalid nüüd ja aastal 2007. Selgub, et vähenenud on kolleegide, üleriigiliste ajalehtede, kohalike lehtede ja ajakirjade osakaal. Suurenenud on seevastu televisiooni ja raadio osakaal ning ka Valga maavalitsuse osakaal infoallikana. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

6. Infokanalid. Ettevõtluse info Palun öelge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevõtlusalast informatsiooni? FIE-d on ettevõtete esindajatest vähem infot saanud Töötukassast, veidi sagedamini aga üleriigilistest lehtedest ja televisioonist. Valga linna ja ülejäänud maakonna osas tulemustes suuremad erisused puuduvad. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

6. Infokanalid Valgamaa kohta (%) kõik vastajad Kas olete nimetatud kanalist hankinud teavet ettevõtluse kohta Valgamaal? Võrreldes aastaga 2007 on Valgamaa ettevõtluse kohta infot saadud nüüd harvem tuttavatelt, kolleegidelt, kohalikest lehtedest, veebilehelt valgamaa.ee, linna- või vallavalitsusest ja üleriigilistest lehtedest. Veidi sagedamini on infot saadud Töötukassast ja televisioonist. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

6. Infokanalid Valgamaa kohta FIE-d on ettevõtetest vähem infot saanud Töötukassast, sagedamini aga kohalikest lehtedest, Valga maavalitsusest, üleriigilistest lehtedest ja meediast. Maakonna ettevõtjad on Valga linna vastajatest sagedamini infot saanud üleriigilistest lehtedest, MTÜ Valgamaa Partnerluskogu veebilehelt, televisioonist ja ajakirjadest. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

7. Turustuspiirkonnad, % Kus turustab Teie ettevõte oma tooteid/teenuseid? Kõige sagedamini turustatakse oma tooteid / teenuseid Valgamaal ning mujal Eestis (97%). 26% ettevõtjatest turustab neid (ka) välismaal. Valga linnas turustab toodangut välismaal 33%, maakonnas aga 24%. FIE-de seas on eksportijaid 11%, ettevõtete seas 33%. Välismaal turustab oma toodangut primaarsektorist 16%, sekundaarsektorist 45% ja tertsiaarsektorist 25%. Arengupiirkondadest turustavad välismaal sagedamini Valga piirkonna ettevõtjad – 29%, Otepää omadest 23% ja Tõrva piirkonnas 25%. Riigid, kuhu oma toodangut turustatakse, on välja toodud järgneval slaidil. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

7. Turustuspiirkonnad – muud riigid, vastajate arvud Kus turustab Teie ettevõte oma tooteid/teenuseid? Toodud küsimusele vastas 79 vastajat, kes tegelevad kaupade/teenuste ekspordiga. Kõige populaarsemaks sihtriigiks on Valgamaa ettevõtjate seas jätkuvalt Soome – 51 vastajat. Lätti ekspordib 38 ja Rootsi 19 ettevõtjat. Järgnevad Leedu, Venemaa ja Saksamaa. Lisaks graafikul toodule nimetati ühekordselt järgmiseid riike: Poola, Tsehhi, Ungari, Prantsusmaa, Valgevene, Lähis-Ida, Skandinaavia, Aafrika riigid, Aasia ja “üle maailma”. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

7. Turustuspiirkonnad –riigid Kas on ka muid riike, kuhu te kavatsete hakata lähima 3 aasta jooksul oma tooteid/teenuseid eksportima? • Muude riikide seas, kuhu soovitakse hakata oma kaupa edaspidi turustama, nimetati järgmiseid: • Soome 18 korral • Läti 10 • Rootsi 8 • Norra 5 • Saksamaa 5 • Venemaa 4 • Euroopa Liit 2 • Ukraina 2 • Balti riigid • Aasia • Üle maailma • Skandinaavia • Valgevene • Erinevad riigid • Leedu • Türgi • Taani • Inglismaa • Lähis-Ida Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

8. Äriplaani olemasolu Kas Teie ettevõte tegutseb kirjaliku äriplaani alusel? Kirjaliku äriplaani olemasolu Valgamaa ettevõtete seas on vähenenud – kui eelmise uuringu ajal omas seda 51% siis nüüd 35% vastanutest. Vähenenud on äriplaani koostamine nii ettevõtete kui FIE-de seas – 2007 omas seda ettevõtetest 61% ja FIE-dest 40%. Valga linna ja ülejäänud maakonna osas tulemustes suurt erinevusi ei ole. Kõige sagedamini on äriplaan olemas sekundaarsektoris, järgneb tertsiaarsektor ning kõige harvem on see koostatud primaarsektoris (29%). Piirkondadest eristub Tõrva, kus äriplaani on kõige sagedamini (42%), järgnevad Valga ja Otepää (30%) Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

9. Arengueesmärgid Kas Teie ettevõte on välja töötanud pikaajalised (üle 3 a) arengueesmärgid? Pikaajalised arengueesmärgid on koostatud 33% vastanutest – see on 11% vähem kui aastal 2007. Tõenäoliselt on tegemist majandussituatsioonist tingitud mõjuga – keerulises majandusolukorras ei osata pika-ajalisi plaane koostada. Ettevõtetel on pika-ajalised plaanid koostatud sagedamini kui FIE-del. Maapiirkonnas sagedamini kui Valga linnas. Rohkem on plaane koostatud primaar- ja sekundaarsektoris kuid tertsiaarsektoris harvem (26%). Kõige aktiivsemad on selles osas olnud Otepää piirkonna ettevõtjad – 37% omab pika-ajalisi tegevusplaane. Valga arengupiirkonnas omab plaani 30% vastanutest. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

10. Huvitatus kaasarääkimisest Valgamaa arengus Mil määral olete Teie kui ettevõtja huvitatud kaasarääkimisest Valgamaa arengus? Huvitatus kaasa rääkida Valgamaa arengus on ettevõtjate seas langenud – kui aastal 2007 oli sellest huvitatud 69% siis nüüd 58%. Aktiivsemad on siinjuures Valga arengupiirkonna vastajad, sekundaarsektori esindajad, ettevõtete juhid võrrelduna FIE-dega. Valga linna ja ülejäänud maakonna vastajate tulemuses suurt vahet ei ole. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

11. Huvitatus koostööst kohaliku omavalitsusega Kuivõrd oluliseks peate koostööd kohaliku omavalitsusega? Huvitatus koostööst kohaliku omavalitsusega on võrreldes aastaga 2007 samuti langenud – siis oli näitaja 85%, nüüd 79%. Siiski on see näitaja jätkuvalt kõrgel tasemel ning näitab ettevõtjate suurt aktiivsust. Vaid 19% ettevõtjatest ei ole kaasarääkimisest huvitatud. Piirkondade lõikes tulemusi vaadeldes näeme veidi suuremat aktiivsust Tõrva piirkonnas. Maakonna esindajad on veidi aktiivsemad kui Valga linna esindajad. Ettevõtete ja FIE-de tulemuses suurt vahet ei ole. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

12. Huvitatus koostööst teiste ettevõtjatega Kui oluliseks peate koostööd teiste ettevõtjatega? Teiste ettevõtjatega koostööd peetakse märksa olulisemaks kui kaasarääkimist Valgamaa arengus üldiselt – 90% vastanutest peab seda oluliseks. Võrreldes aastaga 2007 on tulemus ka paranenud – vastajaid, kes peavad koostööd väga oluliseks, on lisandunud 13%. Kõige enam on ettevõtjatevahelisest koostööst huvitatud Otepää piirkonna esindajad, vähem on huvi Tõrva piirkonnas. Ettevõtete juhtide huvitatus koostööst on suurem kui FIE-del, samuti maakonna esindajatel võrreldes Valga linnaga. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Valgamaa ettevõtlusuuring 2011