NOORENDIKE HOOLDAMINE

1. NOORENDIKE HOOLDAMINE Veiko Belials Luua Metsanduskool

2. Noorendik • Noor mets, kus valitseva rinde puid on üle 1200 tk/ha, keskmine kõrgus on 0,8 meetrit või enam, kuid keskmine läbimõõt ei ületa 6 cm. • Selles eas toimub tavaliselt võrade liitumine ja puistu kujunemine. Arenguklassi esimeses pooles on omane puittaimede konkurent rohttaimedega (kõrrelised), teises pooles aga puuliikidevaheline konkurents kasvukoha pärast, seda eriti viljakatel muldadel.

3. Metsaseadus • Valgustusraiet tohib teha peapuuliigi valgustus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa koosseisu kujundamiseks. • Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6 cm.

4. Puude hõrenemine vastavalt vanusele

5. Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? • männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, • seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, • kuuse kasvu pikkus on esimestel aastatel ca 3 cm/aastas, männi kasv on esimesel kahel-kolmel aastal väike, • mänd ja eriti kuusk on pikka aega stressis kõrreliste konkurentsi tõttu kamardunud pinnasega alal, • kuuske kahjustavad oluliselt lagendikel hiliskülm ja päikesekõrvetus, • rohundite varis langeb okstele ja jääb okaste taha kinni. • pioneerliikidest lehtpuud ja/või nende juurevõsud varjutavad oluliselt okaspuude järelkasvu, • okaspuude järelkasv süüakse loomade poolt ära (kärsakad, hiired jt.)

6. Miks lehtpuud hõivavad lageda ala, raiesmiku? • haab ja hall lepp paljunevad edukalt juurevõsudest, teised lehtpuud kännuvõsust, • pioneerliikidel on praktiliselt igal aastal seemneaasta ja seemneid on rohkesti, • seemned on kerged ja tuulega hästi kaugele kantavad, • pioneerliikide seemikud on kiirekasvulised — ca 30 cm/aastas, • lehtpuud on vastupidavamad temperatuurikahjustustele, • varis libiseb lehtpuuvõrsetest mööda, ladvavõrse jääb kulu alt enamasti välja, • sügavajuurelistena väljuvad lehtpuud kiiremini kõrreliste juurkonkurentsist.

7. Hooldusraied • Metsaseadus lubab metsa kasvatamiseks teha hooldus- ja valikraieid. • Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks.

8. Valgustusraietega mõjutame: • Puistu liigilist koosseisu • Puistu tihedust • Puistu valgustingimusi: • Laasumist • Järelkasvu teket ja loodulikku uuenemist • Puuliikide vaheldust • Puistu väljakasvatamise aega • Puistu juurdekasvu

9. Parimad puud: • Terved • Hästi arenenud võraga • Sirged • Korralikult laasunud • Hargnemata • Tüvi väikese koondega

10. Kasulikud puud: • Aitavad kaasa parimate puude laasumisele, kasvule ja majanduslikult väärtuslikeks puudeks kujunemisele • Annavad olulise osa puistu tagavara juurdekasvust

11. Väljaraiutavad puud: • Takistavad parimate ja kasulike puude kasvu (nn “hundid”) • Surevad või surnud puud • Halbade tüve- või võraomadustega puud • Liigiliselt sobimatud puud • Asendilt sobimatud puud

12. “Hundid” välja!

13. Säilita parimad puud!

14. Säilita antud pinnasele sobivaimad liigid!

15. Harvenda selliselt, et puudele jääks võimalikult võrdselt valgust ja toitaineid.

16. Kumba harvendad varem?

17. Okaspuupuistu hooldamine • Liiga varane valgustusraie võib kännuvõsude kasvu tõttu nõuda kordusraiet. • Okaspuupuistu hooldamisel võib jätta gruppidena (umbes 10-20 %) kasvama lehtpuid (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu, võib ka kaske, pärna ja isegi sangleppa, kui see väldib häilude teket), eriti aladele, kus okaspuid pole. See mitmekesistab puistut, tõstab mullaviljakust ja vähendab kahjustuste ohtu.

18. Valgustusraie kuusikus • Kui kuuse ladvavõrse juurdekasv on suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne juurdekasv), siis on kuuskedel valgust vähemalt rahuldavalt. • Kui külgokste juurdekasv ületab ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused), siis on vaja valgustingimusi parandada.

19. Valgustusraie kuusikus • Puhtkuusikus tehakse valgustusraiet vaid siis, kui noorendik on väga tihe. • Tihedat kuusikut võiks raiuda kahes jaos, siis on valgusšokk väiksem .

20. Valgustusraie kuusikus • Aladel, kus võib esineda hiliskülmi, näiteks reljeefi madalamates osades, tuleks kattev puistu ära raiuda võimalikult hilja või jätta kasvama üksikuid harvalt paiknevaid lehtpuid, millede võrastik takistab soojuse väljakiirgamist ja ei lase sellega temperatuuril alla 0 langeda.

21. Valgustusraie kuusikus • Kasvama jäetakse kuusest nooremad ja väiksemad lehtpuud. Kui kuusel on vanuseline eelis (ca 8-10 aastat) lehtpuu ees, siis tekib tulevikus enam-vähem sama kõrgusega puistu.

22. Valgustusraie männikus • Puhtmännikutes reeglina valgustusraiet teha vaja pole, välja arvatud siis, kui männinoorendik on väga tihe. Tiheda noorendiku puhul on tüvi hästi laasunud, kuid peenike ja võra on vaid väike tutt puu ladvas. Kuna tüved on peened, võivad puud kannatada lumevaalimise tõttu.

23. Valgustusraie männikus • Haavad tuleb männikultuuridest välja raiuda, sest haab vahendab vaheperemeestaimena männi-pigiroostet.

24. Valgustusraie männikus • Männi-kase seganoorendikus võib kaski säilitada harvendatud gruppidena (eriti looduslikes noorendikes, kus mänd esineb laiguti). Üksikute puudena mändide keskel kasvades võivad kase oksad “piitsutades” männi võrsetelt hõõruda okkad, koore ja pungad ning viia naaberpuud hääbumiseni.

25. Valgustusraie männikus • Põdra- ja lumekahjustuse ohu korral võib jätta puistu veidi tihedama, see soodustab ka laasumist.

26. Valgustusraied lehtpuupuistutes • Valgustusraiet tehakse üldiselt kuni 7 meetri kõrguses lehtpuunoorendikus. • Kui elusvõra on poole puu kõrgusest lühem, siis juurdekasv väheneb ja pärast raiet puud nõrgenevad. • Varajase valgustusraie puhul võib kännu- ja juurevõsude kasv nõuda kordusraiet.

27. Valgustusraied lehtpuupuistutes • Kase- ja haavanoorendikes peaks peale teist valgustusraiet allesjäävate puude arv hektaril olema 1800-2000. Kase kasvatamisel on ka seisukoht, et esimesel valgustusel jätta 3000 tk/ha ja teistkordsel valgustusel teha tugev väljaraie, jättes 1000 tk/ha.