1 / 11

“Erinevad mälud, ühised huvid”

“Erinevad mälud, ühised huvid”. Töögrupp Omega: Heiki Lemba, Pille Petersoo, Tiiu Treier, Carmen Kaarus, Sven Kõllamets Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverentsil 21. novembril 2008. Sine ira et studio. 1. 21.11.2008. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032:.

ura
Télécharger la présentation

“Erinevad mälud, ühised huvid”

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. “Erinevad mälud, ühised huvid” Töögrupp Omega: Heiki Lemba, Pille Petersoo, Tiiu Treier, Carmen Kaarus, Sven Kõllamets Eesti Koostöö Kogu rahvussuhete konverentsil 21. novembril 2008 Sine ira et studio 1 21.11.2008

  2. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: • Lühivisioon Eestist aastal 2032 • Maailm multipolaarsem • Euroopa Liit jagunenud regionaalseteks organisatsioonideks • Venemaa nõrgem, orienteeritum Euroopale • Uusimmigrandid Eestisse tulnud. • Sallivus (eestlaste-venelaste vahel) suurenenud, rahvuslus säilinud. • Töökeskkond ja meedia ingliskeelsemad • Soome ja Eesti tihedalt integreerunud • Erinevad kogukonnad on tähtsad nii maailmamajanduses kui kohalikus elukorralduses • Urbaniseerumisele pole veel alternatiivi. Haldusreform toimunud, avalikud teenused koondunud tõmbekeskustesse. • Ühistransport tähtsamaks muutunud (raudteevõrk!)

  3. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: • Eesti põhiseadus aastal 2032 • Kehtib 1992. a. põhiseadus koos muudatustega, Eesti on parlamentaarne demokraatia • Eesti riigimudel tugevnenud - esindusdemokraatiat täiendab osalusdemokraatia: • parlament tihedas koostöös kodanikuliikumistega, • riigi toimimist tagavad ka erasektor (PPP-projektid) ja kolmas sektor. • Politiseerumine vähenenud parema ressursside kasutamise nimel • Riigikeel - ainult eesti keel

  4. Teemaplokk 1 – Eesti elu aastal 2032: 3. Vähemusrahvuste olukord aastal 2032 • Eesti keel riigikeel • Vene keel paiguti suhtlus- ja ärikeel • Inglise keel igal pool suhtlus- ja ärikeel • Eesti-Vene suhted tihenenud kõigile tasanditel, viisavabadus. Erinevad ajalootõlgendused alles, kuid ei blokeeri arengut. • Venemaa muutunud väiksemaks, Moskva ei kontrolli Kaug-Ida ja osa Siberist, otsib tuge Euroopalt • Narvas ei ole suurtootmist, on Peterburiga seotud nišitootmise klaster • Eestivene noored läänelike väärtushinnangutega • Venelased Eesti ühiskonnas mitmetel võtmepositsioonidel nii teadus-, kultuuri-, majandus- kui poliitilises eliidis. • Rahvustunnusel parteid marginaalsed • Eestlaste ja eestivenelaste vahelised sotsiaalmajanduslikud lõhed teravnesid ca aastal 2013, seejärel leevenesid

  5. Teemaplokk 2 – Identiteet 4. Eesti – multikultuurne või rahvusriik? • Rahvusriik ja multikultuursus ei ole vastandid, vaid lineaarskaala kaks otsa • Multikultuursust aktsepteeritakse rohkem • Avalik poliitikategemine eesti keeles, erasektoris ka teised keeled. • Eestis 2032 üks ja ühtne rahvas, aga palju rahvuseid. • Mittetulundussektor väljund nii multikultuususe kui rahvusluse väärtustajatele • Globaalne eestlus aktuaalne • Kasvanud põlglik suhtumine ajakirjandusse, poliitika ja meedia vastastikune sõltuvus vähenenud • Kogukondade tähtsustumine viinud mitmete rahvuslike müütide purunemiseni

  6. Teemaplokk 2 – Identiteet 5. Mõisted „eestlased“ ja „Eesti rahvas“ • “Eesti rahvas” – põhiseaduses kõik eri rahvustest EV kodanikud, tegelikkuses ka muu kodakondsusega Eesti elanikud (kõik Eesti SKP loojad!) 6. Enesenimetus: eestivenelased? • „Eestivenelased“ – kasutuskõlblik, kuigi mitte ideaalne nimetus • 2032 juba ka „vene juurtega eestlased“ • Uusimmigrandid: Soomest, Jaapanist, Põhja-Aafrikast, Bulgaariast, Rumeeniast, Ukrainast. • Eestlaste osakaal rahvastikust 2032 – ca 70%, 30% koosseis muutunud: venelasi veidi vähem, uusimmigrante rohkem • eestivenelased eneseteadlikud ja kõrge enesehinnanguga: läänelikumad Venemaa elanikest, sageli parema keelteoskuse ja tugevama saavutusjanuga kui eestlased. • Venemaal hea elada eliidil, Eestis ka keskklassil • Eestivenelastele Venemaa ei enam kui „teine kodumaa“, ei ole kodusem Eestist. Kaks kodumaad ei vastandu, vaid täiendavad üksteist.

  7. Teemaplokk 2 – Identiteet 7. Mitmekesisus kui väärtus • EV90, 2008: „Ühiselt ehitatud riik“, EV100, 2018: „Ühiselt loodud riik“ • 2032 suhtumine rahvuspõhisesse mitmekesisusse nii ajaloos kui olevikus ei asetse teljel positiivne-negatiivne, vaid euroopalikum - neutraalne faktitõdemine. • Mõistetakse nii võimalusi kui probleeme 8. Rahvusliku identiteedi keskne tuum • Eestlased nii 2008 kui 2032: eesti keel • Venelased nii 2008 kui 2032: võit Suures Isamaasõjas • Eestlased 2008: ei austa võitu Suures Isamaasõjas kui vene identiteedi keskset faktorit, ei mõista seda. • Eestlased 2032: aktsepteerivad seda, kuigi ei jaga. • Eestivenelased 2032: identiteedituum mitmekesisem, lootusrikkam ja läänelikum Venemaa venelastest.

  8. Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus • 9. Venekeelne infoväli Eestimaal • 2032 palju segaväljaandeid mitmes keeles • Ingliskeelsed tekstid osaks peavoolu-ajakirjandusest. Tabloidid rahvuspõhised. • Eestivenelased: info ⅓ Eesti, ⅓ lääne, ⅓ Vene kanalitest. Eestlased: info ⅔ Eesti, ⅓ lääne kanalitest • Erineva emakeelega elanike meediatarbimine sarnasem • Eestis olemas kohalikke uudiseid ja rahvusvahelist meelelahutust pakkuv venekeelne teleprogramm. • Globaalsuhtluse keel - inglise keel

  9. Teemaplokk 3 – Infoväli ja usaldus • 10. Usaldus • 2008: usalduse pudelikael – poliitiline eliit ja ajakirjandus. Mõlemad teineteisest sõltuvad ja küünilised ning huvitatud sellest, et kauplemiskohad ja/või konfliktikolded ei kaoks. • 2032: usalduse foon paranenud. Suhtlemise tihenemise põhjus mitte niivõrd rahvusküsimuse leevenemine, vaid eestlaste sotsiaalsete oskuste paranemine avatud maailmas. • Usaldust hoiavad kogukonnad, arenenud kodanikuühiskond. • Etnilised stereotüübid olemas, kuid leebemad ja teise sisuga.

  10. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud • 11. Eesti üldised murekohad • vähene sotsiaalne sidusus ühiskonnas • Eesti majanduse küsitav suutlikkus ümber struktureeruda • segregeeritud haridussüsteem, eri rahvusest noored õpivad eraldi ega saagi üksteist tunda. • riigi strateegiasuutlikkus teoorias ja praktikas ebapiisav. • eliidi mõttelaad ühiskonna suunamisel liialt vertikaalne.

  11. Teemaplokk 4 – Murekohad ja ettepanekud • 12. Ettepanekud valitavatele kogudele • Väärtustada sotsiaalset sidusust ühiskonnas, edasine politiseerumine viib lahendustest kaugemale. • Keelekümblusprotsess peab avangardist jõudma normiks, eestivenelased võimalikult palju õppima koos eestlastega. Hariduses vajame rohkem praktilist ja sotsiaalset, vähem teoreetilist lähenemist. • Arendada globaalset eestlust, osalt ka ilma eesti keeleta (Välisministeerium, Eesti Instituut). • Eliidi mõttelaad horisontaalsemaks – väike Eesti ei vaja upsakust ega seisuslikke vahesid, vaid tihedalt lõimunud kodanikuühiskonda. • Eri rahvuste rahulikuks kooseluks panustada uutele ühendavatele väärtustele, mis ei põhine uhkusel oma rahvuse üle – nt sport või majandusedu.

More Related