1 / 53

DIVERSITY IN THE CONVERGENCE PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES Urmas Varblane University of Tartu

DIVERSITY IN THE CONVERGENCE PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES Urmas Varblane University of Tartu. MAJANDUSARENGUD MAAILMAS JA SELLE MÕJU EESTI MAJANDUSELE Urmas Varblane. Esinemise struktuur. Mis toimub praegu maailmamajanduses ja kuidas see Eestit mõjutab?

vadin
Télécharger la présentation

DIVERSITY IN THE CONVERGENCE PROCESS OF ACCESSION COUNTRIES Urmas Varblane University of Tartu

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. DIVERSITY IN THE CONVERGENCE PROCESS OFACCESSIONCOUNTRIES Urmas Varblane University of Tartu MAJANDUSARENGUD MAAILMAS JA SELLE MÕJU EESTI MAJANDUSELE Urmas Varblane

  2. Esinemise struktuur • Mis toimub praegu maailmamajanduses ja kuidas see Eestit mõjutab? • Millised globaalsed tegurid mõjutavad maailma toiduainete nõudlust tulevikus? • Kuidas need tegurid võiksid mõjutada toiduainete hindasid? • Kuhu liigub maailma toiduainete tootmine – seos uute tehnoloogiatega? • Kas Eesti toiduainetööstusel on tulevikku? Millised on Eesti kui väikeriigi võimalused toiduainete turul.

  3. Mis toimub maailmamajanduses –kriisil on mitu nägu Rahanduskriis (usalduse kadumine pankadevahelisel turul, aktsiaturgude järsk langus …) Majanduskriis (vähenev nõudlus, vähenevad investeeringud, raha muutub kallimaks, tootmisressursside kasutamise määr langeb, tööhõive väheneb …) Strukturaalne kriis (ilmneb Eestis töö-mahukate madala lisandväärtusega sektorite suures osakaalus ….) 3

  4. Finantskriis kasvas kiiresti üle majanduskriisiks - majanduskriis on üheaegselt suures osas maailmamajandusest 5

  5. Kuidas kriis kulgeb? Stsenaariumid edasiseks arenguks (Roland Berger, Nov.2008) v Muutuse tüüp U 6

  6. Rahvusvaheline kaubandus kahaneb Oleme esimest korda sügavas majanduskriisis, mis toimub globaliseerunud (vastastikku tihedalt läbi põimunud) maailmamajanduses Rahvusvaheline kaubandus on olnud aastakümneid peamine majanduskasvu allikas (kasvanud kiiremini kui maailma SKP) Esimest korda pärast 1982. aastat maailmakaubandus kahaneb. Kardetakse, et tegemist saab olema viimase 80 aasta suurima väliskaubanduse langusega (WTO, 2009). 7

  7. Maailmakaubanduses tugev langus – ka suured kannatavad 8

  8. Globaalnevastus kriisile: massiivnevalitsuste stimulatsioonipakett UK: 250 billion pound bailout Germany: $700 billion relief package Belgium & Switzerland: Capital infusion ECB Interest rate cuts France $50 billion stimulus package Russia Support for ruble; $20 billion stimulus package USA: $700 Billion bailout rapid interest rate cuts $23 billion support for top 3 auto companies; plan to create 2.5 million jobs by 2011 Japan: Interest rate cuts, 447 billion yen stimulus package South Korea: Interest rate cuts and efforts to keep currency stable, $11 billion stimulus package China: Interest rate cuts and $586 billion stimulus (infrastructure, rural) India: Interest rate cuts $4 billion stimulus package (infrastructure, exports, textiles) Brazil Support to real, infrastructure development under PDP (more than $64billion injected to financial system) • Global Response • Governments infusing capital into financial institutions • Globally coordinated interest rate cuts • IMF offers bridge loan to meet foreign exchange requirements • Discussions, coordinated efforts (G20 summit) 10

  9. Kes on maailmamajanduse langusest enam haavatavad? Väikese siseturuga ja väga avatud majandusega riigid Suure välisvõlaga riigid Suure väliskaubandusliku tasakaalustamatusega ehk maksebilansi puudujäägiga riigid Toorainete ekspordist tugevasti sõltuvad riigid 11

  10. Majanduse avatus kaubandusele 2006 (kaupade ja teenuste eksport+import SKP-st) Avatud väikesed majandused on kriisis kergemini haavatavad 12

  11. Millised on maailmamajanduse kriisi mõjud Eestile Maailmaturu nõudlus kahaneb Üldine Kesk-Ida Euroopa riikide usaldusväärsuse kadumine poliitikute, investorite silmis Välisrahastamise võimalused kesisemad (nii riigi, ettevõtete kui indiviidi tasandil) Siseturu nõudlus nõrgeneb samuti Protektsionismi levik kaubanduspartneritel Konkureerivad devalveerimised lähinaabritelt 13

  12. Maailmaturu hindade senine areng Majanduskriis on mõjutanud ka maailmaturul toidukaupade hindu

  13. Maailmaturu hindade senine arengFAO toidukaupade hindade indeks 2000-2007

  14. Maailmaturu hindade senine areng. Piimatoodete hinnaindeks (2002-2004 =100) Veebruar2009 =114

  15. Maailmaturu hindade senine arengLiha hinnaindeks (1998-2000=100)

  16. Maailmaturu hindade senine areng -liha hinna areng 2003-2008 (FAO, 2008)

  17. Maailmaturu hindade senine areng Teravilja tootmine, kasutamine ja varud (World Food Situation, 2008Nov)

  18. Maailmaturu hindade senine areng Piimatoodete hinnaindeks (1998-2000 =100)

  19. Euroopa või ja lõssipulbrivarud kahanesid

  20. Toidukaupade nõudlust ja hinnatõusu põhjustavad tegurid 1) Elanikkonna kasv 2) Tulutaseme kasv ja sellega seotud tarbimisharjumuste muutused 3)Kasvav linnastumine 4) Kliimamuutused – vee ja haritava maa nappus 5) Taastuvenergia - biokütuste kasvav roll energiakandjatena 6) Haritava maa hulk väheneb ja saagikuse kasv aeglustub 7) Kasvavad energiahinnad suurendavad tootmiskulusid FAO hinnang 2007

  21. 1. Elanikkonna kasv (eriti Aasias) Prognoositav elanikkonna kasv 2000-2030 maailmas 6 miljardilt 8 miljardile (+34%) Aasias kasv 3.2-lt 4,2 miljardile (+31 %) iga päev suureneb maailma elanikkond 200000 inimese võrra aastas 75 miljoni inimese võrra iga viie aastaga lisandub uus Lääne-Euroopa igal aastal liigub arengumaadest rikastesse riikidesse ca 2.2 miljonit inimest

  22. Maailma elanikkond ja selle muutus 1950 -2050

  23. 2. Tulutaseme kasv ja sellega seotud tarbimisharjumuste muutused Tulutaseme kasv 2000-2030 Aasias keskmiselt kasv 5 % aastas ühe elaniku kohta (10 aastaga 65 % kogukasv Aasias) Nõudluse kasv 2000-2030 Lihatooted +42% elaniku kohta (86% kogukasv) Piimatooted +48 % elaniku kohta (98 % kogukasv) nn. toitumistavade “läänestumine” –vähem riisi ja teravilja, enam liha, piima, juurvilja

  24. Hiina jaIndia SKP 1995-2007 (miljrd. USD) jooksvates hindades ja ostuvõime pariteedi alusel (PPP) Allikas: IMF World Economic Outlook database, 2007

  25. Maailma elanikkonna ja liha tarbimise kasv

  26. Liha tarbimine elaniku kohta (kg)

  27. 3. Kasvav linnastumine • 2008 a. esmakordselt enam kui pool maailma elanikkonnast elab linnades • Kogu maailma elanikkonna kasv on arengumaade linnade poolt absorbeeritud. • Prognoositakse linnade elanikkonna edasist kasvu 70% -ni 2050 aastaks. • Euroopa linnastumise määr praeguselt 72% -lt kuni 84% -ni; • Põhja Ameerikas, Austraalias 80% -lt 90% -ni • Aasias jõutakse 54% ja Aafrikas 19%

  28. 4. Maailma kliimamuutused • mõjutavad ebasoodsalt toiduainete pakkumist maailmaturul • vesi muutub oluliseks põllu- majandust piiravaks teguriks • 70 % veest kasutatakse põllumajanduses • eelmisel sajandil vee tarbimine kasvas 2 korda kiiremini kui maailma elanikkond • põuad, üleujutused – vähendavad näiteks tootmist • maailma elanikkonna vee- ja maaressursside jaotus ei peegelda elanikkonna jaotust – vajalik on rahvusvaheline kaubandus • 2025.aastal 1,8 miljardit inimest elab veenappuse piirkondades

  29. 5. Taastuvenergia - biokütuste kasvav roll energiakandjatena • Haritaval maal uus otstarve – energiaressurss • Vedelad biokütused (biodiisel ja bioetanool) konkureerivad otseselt naftatoodetega • Energiahindade kasv surub üles põllumajandussaaduste hinnad • Biokütuse tootmine muudest energiataimedest (mitte toiduainetest) avaldab ikkagi mõju ka toiduainete hindadele • kasutavad ühist piiratud ressurssi – maad • USA-s ca 30 % maisist energiatootmiseks • EL-is 2/3 rapsist energiatootmiseks • Praeguste naftahindade korral on subsiidiumiteta konkurentsivõimeline bioetanool

  30. Maailma biokütuste tootmine (miljardites gallonites)

  31. Seos naftatoodete ja biokütuse toorainete hindade vahel perioodil 2003 kuni 2008

  32. Õlikultuuride hinnaindeks (1998-2000=100)

  33. 6. Haritava maa hulk väheneb ja saagikuse kasv aeglustub • Maailma teravilja saagikus kolmekordistus 1961-2008 ja samal ajal maailma elanikkond kahekordistus • Ühe elaniku kohta teravilja 1961.a 285 kg • 1986.a. 376 kg • 2007 a. 350 kg • Teravilja saagikus pole enam suutnud käia elanikkonna kasvuga sama rada • Maailma teraviljavarud vähenevad pidevalt 3.4% aastas alates 1995 a-st • 2008 a lõpuks viimase 25.a madalamale tasemele • Varud moodustavad 18.8 % aasta tarbimisest

  34. Haritava põllumajandusliku maa hulk inimese kohta väheneb

  35. Teraviljade saagikuse kasv Fletscher, 2008

  36. Teravilja tootmine ja tarbimine

  37. Biokütuse tootmiseks kasutatav maa (milj. ha)

  38. Põllumajandussaaduste hinnad 1971-2017 (FAO hinnangud)

  39. Kuhu liigub maailmas toiduainetetööstus

  40. Kuhu liigub maailma toiduainetetööstus?

  41. Mis suunas liigub toiduainetetööstus Euroopas

  42. Kuhu liigub maailma toiduainetetööstus? • Toidukaubanduse kiire globaliseerumine • Etniliste toitude levik teiste kultuurideni • Minimaalselt töödeldud toit • Mugavustoit • Funktsionaalne toit • Toitumisgenoomika (nutrigenomics) • Tarbijapõhisus - Consumers will be Discovers • Sensorid ja mikroseadmed protsesside juhtimisel

  43. Toitumisgenoomika (Nutrigenomics) • 2020 aastaks: Toitumisgenoomika on oluline ravimitevaba haiguste vältimise ja ravimise meetod • Individuaalsed dieedid vastavalt geneetilisele profiilile • Toiduainetetööstused hakkavad kasutama seni ravimifirmade poolt kasutatavaid turustuskanaleid • Tervis kui “valuuta” kontseptsiooni levik • Ühiskonnas valdavad ärimudelid muutuvad – tervislikult elavad inimesed maksavad vähem makse … – survestab tervislikult toitu ostma

  44. Lisanduv väärtus tarbijaile: nanoteaduste kasutamine toiduainetes ja nende töötlemisel Näited: uute (mikro)protsesside kasutamine uute maitsete ja konsistentsi loomisel; madala kalorsusega toodete valmistamine; suurema toiteväärtusega toodete loomine; erinevatele elustiilidele sobiva toiteväärtusega toodete loomine …

  45. Kuhu liigub maailmas toiduainetetööstus

  46. Maailmakaubanduse globaliseerumine“The World on your Plate”

  47. Millised on Eesti toiduainetetööstuse võimalused selles taustsüsteemis? Potentsiaal • nõudlus toidukaupadele maailmaturul kasvab uuesti pärast kriisi (nii nagu ka energiakandjatele) • Eestis on mitmed soodsad tegurid toiduainetetööstusele vajaliku tooraine loomiseks : a) haritavat maad elaniku kohta kõige rohkem Euroopas, b) rikkalik veeressurss c) kliima soojenemine pikendab vegetatsiooniperioodi d) küllalt palju mahepõllunduseks sobivat maad e) korralik oskusteave (nt. piimandus)… • tööjõud siiski veel tublisti odavam EL-15 riikidest • asukoht pole paha • suur hulk investeeringuid tehnoloogilisse baasi tehtud (enne EL ühinemist)

  48. Millised on Eesti toiduainetetööstuse võimalused selles taustsüsteemis? Vajalikud tegevused • PROBLEEM – müügivõime väljaspool Eestit (eriti nüüd kahanevatel turgudel) • Sihtturgude leidmine, turustuskanalid, kriitiline mass, toodete sobivus välistarbijatele… • PRAEGU – oluline säilitada toiduainetetööstuse ressursibaas – vajalik koostöö tootja-töötleja-kaubandus • õppida 1998-2000 kriisi kogemustest • vältida uut suurt ettevõtete müüki välisinvestoritele – ühinemised vajalikud

  49. Millised on Eesti toiduainetetööstuse võimalused selles taustsüsteemis? Vajalikud tegevused • vajalik uute turgude avamine (kiiresti kasvavad just Aasia ja Ladina Ameerika riikide turud, Lähis-Ida ) asendada vaja kahanevat Lätit, Leedut, Venemaad? • koostöö turgudele sisenemise ettevalmistamisel omavahel (ületamaks ettevõtete väiksust) ja Eesti tugistruktuuridega • Teadusmahukuse suurendamine – terviseteadliku tarbija suunitlus tähtsustub (vananev elanikkond) • kaubanduskettidega koostöö välisturgudele pääsemiseks • töö toodete kohandamisel välisturgude nõudlusele (nishiturud)

More Related