Energia efektiivsus

1. Energia efektiivsus Villu Vares TTÜ Soojustehnika instituut Energiamajanduse laboratoorium

2. Mõistete selgitus • Energia efektiivsus (i.k. energy efficiency) – energia tootmise (genereerimise) ja edastamise efektiivsus ja säästlik tarbimine • Energiasääst (i.k. energy conservation or saving) – energiasääst tarbija juures • Energiaaudit – energia tootmise või jaotamise efektiivsuse, samas ka säästliku tarbimise jälgimise ja kontrollimise protseduur • Audiitor – energiaaudite läbiviija, vajaliku kvalifikatsiooni (ja litsentsiga) spetsialist

3. Energiaauditid • Tarbija juures tehtav energiaaudit on protseduur selgitamaks, kuidas kasutatakse energiat, millised on võimalikud meetmed energia säästmiseks ja kuidas saab energiat auditeeritaval objektil säästlikumalt kasutada

4. Hoone energiaaudit • Energiaauditit võib vaadelda osana hoone seisukorra uurimisest, mille eesmärgiks on kindlaks teha hoone energeetiline olukord. Olukorra uuringuna on energiaauditid vahendiks, mis aitavad koostada pikaajalist hoone renoveerimise kava. Teised võimalused energiaauditite tulemuste kasutamiseks on: • Auditeerimisaruande põhjal saab kergesti koostada hoone energiasertifikaati või omistada hoonele vastaval tasemel energiamärgistus. Need dokumendid on väärtuslikud hoone müümise korral. • Energiaauditi tulemuseks on loetelu energiasäästumeetmetest ja abinõudest hoones energiasäästu parandamiseks. Soovitatud energiasäästumeetmeid rakendades, võib hoone valdaja vähendada energiale ja muudele kuluartiklitele tehtavaid kulutusi. • Energiaaudit võib olla eelduseks (eeliseks) hoone renoveerimiseks vajaliku laenu taotlemisel. • Tulevikus muutub üha olulisemaks CO2 emissiooni vähendamine. Energiaauditid võivad olla üheks abinõuks võimaluste leidmisel CO2 emissiooni vähendamiseks.

5. Energiaauditite tasemed ja audiitorid

6. Energiaauditi põhjalikkus sõltub: • Objekti tüübist: Näit. haiglate ja tööstushoonete energeetikasüsteemid on keerulisemad kui elamute energeetikasüsteemid. Kui võrrelda ühesuguse kubatuuriga haiglat ja elamut, siis samal tasemel ja sama põhjalikkusega korraldatav energiaaudit nõuab elamus oluliselt vähem tööd kui haiglas. • Audiitori kogemused: Kogenud ja hea teadmiste tasemega audiitor töötab ratsionaalsemalt ja efektiivsemalt ning võib kindlaks teha energiavood ja esitada ettepanekud energiasäästuks tunduvalt vähemate jõupingutustega kui seda suudab väiksemate kogemustega audiitor. Energiaauditi põhjalikkus võib mõlemal juhul olla siiski ühesugune. • Energiaauditi maksumus: Energiaauditi kvaliteet sõltub tööpäevade arvust, mida audiitor saab kasutada energiaauditi teostamiseks. Suurem tööpäevade arv tähendab energiaauditi suuremat maksumust ja alates teatud tööpäevade arvust energiaauditi kvaliteet enam oluliselt ei parane. Energiaauditit võib maksustada mitmel viisil. Auditi maksumus võiks olla teatud xx % energia- ja veemaksumusest auditeerimisobjektil. Energiaauditi maksumus võiks olla seotud ka auditeeritava hoone mahu ja tüübiga. Auditi maksumus võiks baseeruda ka audiitori pakkumisel.

7. Auditeerimistegevus erinevate auditite tasemete korral

8. Tüüpilised energiatarbimise näitarvud • Soojus - kJ(/m2·a); kJ/(m3·a); kWh/(m2·a); kWh/(m3·a) • Elekter - kWh/(m2·a); kWh/(m3·a) • Kütus • kütteõlid: l/(m2·a) või kg/(m2·a); l/(m3·a) või kg/(m3·a); • gaas: m3/(m2·a); m3/(m3·a) • Tarbevesi - l/(elan.·ööp.); l/(m2·a); l/(m3·a)

9. Energiaauditite jaoks olulised joonised ja dokumendid • Hoone plaan ja lõiked • Küttesüsteemi skeem • Ventilatsioonisüsteemi skeem • Tarbeveesüsteemi skeem • Elektri- ja automaatikasüsteemide skeemid • Katlamaja skeem • Erinevate süsteemide põhiliste seadmete ja varustuse spetsifikatsioonid

10. Tallinna munitsipaalhoonete energeetiline sertifitseerimine Soojustehnika Instituut Villu Vares

11. On välja töötatud ankeedi vorm munitsipaalhoonete energiatarbe andmete jaoks, mis sisaldab lahtreid järgmistele suurustele: • Hoone põhiandmed ja süsteemide lühiülevaade • Soojustarbimise aastased andmed • Elektritarbimise aastased andmed • Külma vee tarbimise aastased andmed • Audiitorite poolt arvutatud erikarakteristikad: • hoone väliskubatuuri kuupmeetri kohta • õpilase (lapse) kohta

12. Ankeetide täitmise eesmärgid • Ülevaate saamine vee ja energiatarbimisest ning selle muutumisest • Koolis/lasteaias • Linnavalitsuses (või kinnisvara hooldusettevõttes) • Tarbimise ja eritarbimise, kulude ja erikulude võrdlemine ja investeeringute planeerimine • EL energiatõhususe direktiivi nõuete täitmine (hoonete energeetiline sertifitseerimine muutub EL’s kohustuslikuks alates 2006. aastast)

13. Näide soojustarbimise osa täitmisest – XXX kool

14. Näide elektri- ja veetarbimise osa täitmisest – XX kool

15. Näide automaatselt genereeritavast kokkuvõttest – XXX kool

16. Näide automaatselt genereeritavast kokkuvõttest - LA YYY

17. Näide andmete võrdlemise võimalusest - rahalised kulud koolides õpilase kohta

18. Näide andmete võrdlemise võimalusest - rahalised kulud lasteaedades lapse kohta

19. Sertifikaat ja energiaauditid • Sertifikaadi koostamiseks vajalikud esialgsed andmed kogutakse koolidest/lasteaedadest ja vajadusel täpsustatakse lihtsa nn skaneeriva audititi käigus • Sertifikaadi andmeid täiendatakse igal aastal (hiljem ehk kvartalis, kuus, …?) • Sertifikaatide andmed säilitatakse elektroonses andmebaasis, mis võimaldab võrdlusi ja analüüse • Analüüsidest tuleneb vajadus mõnede objektide põhjalikumaks auditeerimiseks ja energiasäästumeetmete rakendamise ettevalmistamiseks

20. Järeldusi • Ankeetide iga-aastane täitmine võimaldub lihtsalt kogude ja analüüside linna kulusid • Energiatarbe jälgimine muutub pärast EL hoonete energiatõhususe rakendumist kohustuslikuks

21. EL direktiivist tuleneva hoonete energiatarbe sertifikaadi näidisvormVälja töötatud ja kasutusel Taanis, rakendamisel ka LätisPuudutab:- soojuse kulu (küte + sooja vee valmistamine)- elektri kulu- külma vee kuluVõrdlemiseks kasutatakse erikulusid ja erikulude hindamise skaalatAnkeet sisaldab kõiki selle sertifikaadi täitmiseks vajalikke andmeid

22. Euroopa Liidu ehitiste (hoonete) energiatõhususe direktiivist Villu Vares Energiamajanduse laboratoorium Soojustehnika instituut Tallinna Tehnikaülikool

23. Dokumendi nimetusest • Ingl:DIRECTIVE 2002/91/EC OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL of 16 December 2002 on the energy performance of buildings • Eesti keeles:Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta. 16. detsember 2002. a • Kommentaar: ehitiste all mõeldakse ainult köetavaid hooneid

24. Energiatarve EL hoonetes Elamusektor Avalik sektor

25. Energia lõpptarbimine majandusharudes Eestis

26. Energiatõhususe direktiivi eesmärgid • Hoonete energiatõhususe parandamine, arvestades nii ilmastikust ja asukohast tulenevaid erinevusi kui ka sisekliimale esitatavaid nõudeid • Direktiivi nõuete täitmine alandaks energiatarvet, kulutusi energiale ning vähendaks energiasektori keskkonnamõju • Direktiivi nõuded on aluseks EL liikmesriikide vastavate nõuete sisseseadmiseks

27. Energiatarbe alandamiseks ettenähtud meetmed • Energiatarbe arvutusmeetodite väljatöötamine • Uute hoonete energiatõhususe miinimumnõuete rakendamine • Suurte põhjalikult renoveeritavate hoonete energiatõhususe miinimum-nõuete rakendamine • Hoonete energeetiline märgistamine • Katelde ja õhu konditsioneerimisseadmete regulaarse kontrolli sisseseadmine • Üle 15 aasta vanuste kateldega kütteseadmete ülevaatuse sisseseadmine

28. Energiatarbe arvutusmeetodite väljatöötamine 1 • Peaks olema rakendatav järgmistele hoonetüüpidele: • erinevat tüüpi üheperemajad • paljukorterilised elamud • kontorihooned • õppeasutused • haiglad • hotellid ja restoranid • energiavarustusega spordirajatised • kaubandus- ja kaupluse­hooned • muud tüüpi energiavarustusega hooned

29. Energiatarbe arvutusmeetodite väljatöötamine 2 • Energiatarbe näitajate määramisel arvestatavad valdkonnad: • välis- ja sisepiirete soojuslikud parameetrid (sh õhutiheduse näitajad) • kütte- ja soojaveevarustuse seadmed, sh ka nende seadmete isoleerimisnõuded • õhu konditsioneerimisseadmed • ventilatsioonisüsteem • mitteeluruumide valgustus • hoonete paiknemine, sh arvestades klimaatilisi nõudeid • passiivsed päikesesüsteemid ja kaitse päikese eest • loomulik ventilatsioon • nõuded sisekliimale

30. Energiatarbe arvutusmeetodite väljatöötamine 3 • Arvutusmetoodika peaks võimalusel käsitlema ka järgmiste tehnoloogiliste lahenduste positiivset mõju: • aktiivsed päikeseenergia ja muude taastuvate energiaallikate rakendamisega süsteemid • elektri ja soojuse koostootmise baasil toodetud elekter • kaug- või hoonete grupi kütte ja jahutussüsteemid • loomulik valgustus

31. Hoonete energiatõhususemiinimumnõuete rakendamine • Energiatõhususe direktiiv sätestab, et kõik EL liikmesriigid kehtestaksid lähtuvalt kohalikele klimaatilistele tingimustele sobivad suhteliselt ranged energiatarbe nõuded, mille rakendamine oleks kohustuslik uute ja põhjalikult renoveeritavate vanemate hoonete korral • Järeldus: Energiatarbe miinimumnõuete kehtestamine ja kohustuslik rakendamine tähendab sisuliselt seda, et iga uue ja põhjalikult renoveeritava hoone projektdokumentatsiooni hulka kuulub ka kehtiva arvutusmetoodika järgi määratud energiatarve, mis peab jääma allapoole kehtestatud normatiive, lisaks peaksid energiatarbe näitajad kuuluma hoone garantiinõuete hulka

32. Energiatarve hoonete kütteks ja potentsiaalne sääst rangemate nõuete rakendamisel Punane tulp – vastavalt kohalikele normidele Sinine tulp – Taani nõuete rakendamise korral

33. Hoonete energeetiline märgistamine • Hoonete energeetilisel märgistamise all mõistetakse energiatarbe erikulu võrdlemist vastava hoonetüübi jaoks koostatud energia eritarbimise skaalaga ja selle alusel eritarbimise taseme (märgise) määramist (analoogiliselt elektriliste majapidamisriistade elektritarbe märgistega) • Energiamärgise rakendamisel on eelduseks, et eksisteerib energiatarbe määramise (energeetilise auditeerimise) ja sertifitseerimise skeem. Hoone energeetiline sertifikaat või pass oleks audiitori koostatud dokument hoone soojus-, elektri- ja veetarbe kohta, kusjuures eritarbimise näitajate võrdlemisel vastava skaalaga võimaldaks energiamärgise koostamist

34. Energiatõhususe märgis • Hoone energiakasutuse tõhusust näitav märgis kajastab standardiseeritud andmeid tegelike energiakulude kohta • elektritarbimine (kWh/m2 köetava pinna kohta) • soojuse tarbimine (köetava pinna kohta), taandatud nn standardaastale • vee tarbimine (üldpinna kohta) • süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus (köetava pinna kohta) • Need iga-aastased andmed esitatakse võrdlevalt kahes lõikes: • tarbimine samas hoones eelmistel aastatel • tarbimine teistes sarnastes hoonetes, sealhulgas parimal tasemel olevas

35. Taani näide Kuupäev Hoone identifitseerimisandmed Konsultant Konsultandi allkiri Elektritarbe märgis Soojustarbe märgis Veetarbe märgis Tarbimised m² kohta Keskkonnamõjud (CO2 emissioon) Tarbimised

36. Katelde ja õhu konditsioneerimisseadmete regulaarse kontrolli ja vanade kateldega kütteseadmete ülevaatuse sisseseadmine Katelde ja õhu konditsioneerimisseadmete kontrolli ja ülevaatuse sisseseadmise abil püütakse vältida madala kasuteguriga ja loodust saastavate katelde ja seadmete kasutamist, seega energia- ja kütusesäästu koos keskkonnahoiuga. Kuna nõue kehtib ka üheperemaja katelde ja seadmete kohta, siis võib selle rakendamine osutuda keerukaks ja kalliks, kuid ka sääst võib osutuda väga suureks

37. Direktiivist tulenevad ülesanded • Energiatarbe näitajate arvutusmeetodite kohandamine EL nõuetele ja nende kohustuslikkuse määratlemine • Uute ja põhjalikult renoveeritavate hoonete energiatõhususe miinimumnõuete seadustamine • Energiamärgise rakendamise süsteemi käivitamine: • eritarbimise skaalade määratlemine koos energiamärgise (sertifikaadi) vormi kehtestamisega • energiaauditite süsteemi loomine • hoonete energiamärgiste (sertifikaatide) andmebaasi loomine ja haldamine • Lokaalkütte katelde regulaarse kontrolli sisseseadmine ja lisaks üle 15 aasta vanuste kateldega küttesüsteemide ülevaatuse sisseseadmine

38. Direktiivi täitmise käigust Eestis • Eestis on käimas Taani riigi abiprogrammi raames teostatav projekt, mille eesmärgiks on aidata ellu viia EL direktiivi 2002/91/EÜ nõudeid • Konkreetseteks nõustajateks on firma Rambøll spetsialistid ja neid toetavad kohalikud konsultandid EnPro Inseneribüroost • Tallinna Tehnikaülikool koos Taani Tehnoloogiainstituudiga on läbi viinud 28 energiaaudiitori koolituse

39. EL hoonete (ametlikult ehitiste) energiatõhususe direktiivDIRECTIVE 2002/91/ECOF THE EUROPEAN PARIAMENT AND THE COUNCIL of 16 December 2002on the energy performance of buildings

40. Direktiiv püstitab nõuded,mis on seotud järgnevaga: • hoonete integreeritud energiatarbe näitajate arvutusmetoodika üldiste aluste määratlemine; • uute hoonete energiatõhususe miinimumnõuete rakendamine; • suurte (üle 1000 m2) põhjalikult renoveeritavate hoonete energiatõhususe miinimum­nõuete rakendamine; • hoonete energeetiline sertifitseerimine ja • lokaalkütte katelde ja õhu konditsioneerimisseadmete regulaarse kontrolli ja lisaks üle 15 aasta vanuste kateldega kütteseadmete ülevaatuse sisseseadmine.

41. Hoonete energiatarbe näitajate arvutusmetoodika peab olema seadustatud kas riiklikul või piirkondlikul tasemel, peab sisaldama CO2 emissiooni indikaatoreid ja käsitlema vähemalt järgmisi valdkondi ja aspekte: • välis- ja sisepiirete soojuslikud parameetrid, mis võivad sisaldada ka piirete õhutiheduse näitajat; • kütte- ja soojaveevarustuse seadmed, sh ka nende seadmete isoleerimisnõuded; • õhu konditsioneerimisseadmed; • ventilatsioon; • mitteeluruumide valgustus; • hoonete paiknemine, sh arvestades klimaatilisi nõudeid; • passiivsed päikesesüsteemid ja kaitse päikese eest; • loomulik ventilatsioon; • nõuded sisekliimale.

42. Energiasäästu esmaseks stimulaatoriks on puhtmajanduslikud motiivid, mis sunnivad tarbijaid tegema energiasäästualaseid investeerimisotsuseid. Energiasäästu saavutamiseks vabaturu tingimustes tuleb: • tarbijaid informeerida elektri- ja soojusenergia säästmisvõimalustest; • garanteerida energia eest tasumine vastavalt tarbitud energiakogustele; • võimaldada tarbijal ise reguleerida energiatarbimist.

43. Õhu- ja pinnasetemperatuurid Eestis

44. EL riikide energiamajanduse ja GHG indikaatorite analüüs

45. Milleks on energiamajanduse indikaatorid vajalikud? • Et võrrelda erinevaid riike ja selgitada energiatarbimise erinevusi, võttes arvesse energiaressursside, majanduse ja kliima erinevusi • Energiatarbimise efektiivsuse trendide võrdlemiseks • Sihtmärkide seadmiseks energia efektiivsuse suurendamisel

46. Sosiaal- ja makromajanduslikud näitajad • Rahvaarv • Sisemajanduse koguprodukt (SKP) • SKT (PPP) – sisemajanduse koguproduct ostujõu pariteedi alusel • Töötuse määr • Tööhõive või tööjõus osalemise määr

47. Elanike arv 2002, miljonit elanikku

48. Tööjõus osalemise määr, 2002 EU 15 = 56.4%

49. Definitsioon Tööjõus osalemise määr – tööjõu (hõivatud ja töötud) osatähtsus tööealises elanikkonnas (15 – aastased ja vanemad Tööhõive- tegelikult tööga hõivatute osatähtsus tööealises elanikkonnas (15-74 aastased) Allikas: Eesti statistika aastaraamat, ESA 2004

50. Töötuse määr, 2003