Värsiehitusega seotud viisivarieerimine

1. Värsiehitusega seotud viisivarieerimine Kadri Asu, s. 1870, Kolga-Jaani khk.

2. Värsiehitusega seotud viisivarieerimine tavaline2+2+2+2 murtud3+2+3 tavaline tavaline 2+3+3

3. lihtvärss, 2+3+3 3+2+3 3+3+2 Kui me kasvime koduje,istsime isa tubaje,ollin kui uba ilusa,uaõisi huhke'esti,marjavarsi valge'esti.Pidasin pilutud särgid,kandsin kalsud kilbilesed,Sain mina kurja äia kohta,kurja äia ämmä kohta, joodiku mehe järele,Nüüd kannan naela nartsakida,teese naela narma'ida,kolmas koti paikasida.Emakene, memmekene,nüüd oled tütre sinna pannud,kus on ooned upakille,kus on katus kallakile.

4. Akiliina (Liina) Jõgi, 81 a. Muhu khk., Pädaste k., Aarni t. (1975)

5. kiebade kivide piale,tuliste süsiste piale,palavate paade piale.Siis tuli kiissu kiilusilma,vana ja kassi nõelaända,tõi minu kuhid kuivemast jarasused tahenemast jakiebade kivide pialta,tuliste süsiste pialta,palavate paade pialt jaakkasin kassi vemmeldama,kass läks karates kaose,akkasime kassi veni/tama,köis külasta, mies peresta,kupja külast kümme miest,Kasekülast kahessa mi-est,kahessa miest ja kahessa köit,kümme miest ja kümme köit.Saime sele kassi kalda’ale,iired kassi irvi/tasid:Oot-oot kassi, noo-noo kassi,sie oo soole jo parasa,kus sa minu isa, ema pannid,ja minu viis venda pannid,viie venna lapsed pannid? Mis sest kassinahast sai?Nina pealt sai neiu kingad,pia pialt sai peiu kingad,kõhu alt kõvasi rihmad,külje pealt künni- pastlasid jaseljast sõedu- saapasid jaännastärja rahkemid. Lähme, lähme, kööme, kööme,lähme mööda Mölderida,kaudu Tusti kamberida.Kes seal Tustil kodu olli,kas oli kodu vana Tähve,või oli kodu vana Mare,mis seal Tustil tehtanessa,Tustil ärga tapetakse,lauki lehma laanitakse.Mis sest lehmast siis sai?Kulbitääve sai kuhisid jaraanda+tääve sai rasusid jasiis panin/ kuhid/ kuive/ma jarasused tahenema ja

6. Näiteid regilauluga seotud liikumistest „Lauljad seisid kõrvuti, hoidsid üksteise küljest kinni, õõtsusid nagu merelaine.”„Laulaja seisis ees, teised tema selja taga, hoidsid eelmist rinna kohalt kinni, tammusid kahe jala peal.”„Laulaja oli ruudi ja peime vastas. Suur rong vanu naisi ja mehi oli tema selja taga, üksteise ümbert sülega kinni. --- Laulik ütles sõnad ees ja siis teistega kordas jälle samad sõnad, nii kaks korda ikka ühte sõna. Kui laulsid, siis õõtsutasid endid.” 1871 Pöidest:(laulavad söögilaua juures seistes) „kusjuures ise takti löömise asemel kõige kehaga teise jala peale vajuvad ehk vaaruvad, kui oleks neil üks ise vägi sees olevad neid liigutamas”

7. Puhki tema sõitis Pursa sillad,katki tema sõitis Karja sillad,ja tuhaks Tumala sillad.Ümber sõitis kuu kõvera,pealt sõitis päeva punase.Neiud varjust vaatamaie,tuhat neidu toa eessa,sada neidu saunaeessa,väikesed värava vahella,illukesed ukse suilla:nüid tuleb meite moa kuningas.Mina siis ilju ütelikku,see’p ole teite moa kuningas,see on meite ainus venda.Ta lihab Rootsist ruuti tuoma,Talinast tanu alusta,Peterburist peenet neidu. Oli mul üksi ainus venda,oli üksi, maksis kaksi,seisis seitsme me’e seassa,kandis kümne me’e kübara,üheksa me’e üllid suured,kaheksa me’e kardislakid.Tegi ta saani saarikusse,kirju korju kaasikusse,istus soani, hüüdis leppu,kergitas oma kübarad.

8. Oudekki Figurova (1891-1978) vadjalane, Rajo küla Rajo

9. Kui miä kazvõ/lin, ka/nainõ, nõizin neito noorukkainõ viie vello veerüvezä, kuuvõ vello kukkazõna, seitse/me min/ja na/tona, isä kutsu kullassõni, emä ehto lahsõssõni, vellot tširku/tit si/zossi, velloo naizu/võd na/ossi. Isä pilli/nä pi/teli, vello kantõ kantõlõna. Pantii pilli piinaa pääle, kantõlõ kamma/rii o/vele. Kui ma kasvasin, kanakene, tõusin, noor neiukene, viie venna kõrval, kuue venna lillekesena, seitsme minia naona, isa kutsus mind kullakeseks, ema kutsus oma lapseks, vennad hellitades õeks, vennanaised kutsusid naoks. Isa hoidis mind nagu pilli, vend kandis mind nagu kannelt. Pandi pill uksepiida peale,kannel. kambri uksele. Oudekki Figurova, Kogujad: P. Ariste, A. Valmet, I. Rüütel 1966. a.RKM, Mgn. II 1235 h, 1236 e. Lauldud ringis tantsu-sammul liikudes Isuri ja vadja naised Lääne-Ingerist 1938. ERA, Pl. 114 A2

10. Mulgimaa: Karksi ja Halliste

11. Reet Hennok, 70 a. Karksi v. 1922 ERA, Fon. 337 c Sõnad ja “mäng” Ann Ilus Halliste, Kaarli v. EÜS XII 1247 (24) kadrillijoonise järgi hüpetega liikumine 1 Lähme telu tegema, kipa-kapa kargama! Kes peab sõtta minema? Isa on vana, vennad liiga noored, õed on sõrmesuurused – ikka peab ise minema.Ära sõida sõja ees, ära tantsi sõja taha – keeruta keset sõjakest: sõja ees on punane tuli, taga on sinine suits, keskel on kõige parem. Lääme me telu tegeme, teestelu, teestelu, kipa-kapa kargamaie! Kessi piab sõtta mineme? Isa vana, velle noore, sõtsi sõrmesuurukese – ikki piab esi mineme. Ära sa sõida sõa ehen, ära tantsi sõa tagaje – keerute keset sõakesta: ehen oo tuli punane, taga oo suitsu sinine, keskel oo kige pareme. 2 3

12. Anne Vabarna (1877 – 1964), Setomaa, Ton´a village

13. Handa, handa, hahekõsõ, lukku, lukku, luigakõsõ! Läävä hani Har´omaalõ, luigatsirgo läävä muilõ mailõ. Miä näivä nä minnenessä, kua kodo näivä tullõnõssa? Näivä mere nä minnenessä, Kuiva koo näivä tullõnõssa, Mereh kallu olli kullatsida, kuldaluuda oll´ lutsukõisi, hõpõsälgä olli sär´ekeisi. Handa, handa, hahekõsõ, lukku, lukku, luigakõsõ! Sappa, sappa, hanekesed, ritta, ritta, luigekesed! Haned lähevad Harjumaale, luigelinnud lähevad muudele maadele. Mida nad minnes nägid, mida nad nägid koju tulles? Nad nägid merd minnes, Koiva jõge nägid koju tulles. Meres oli kuldseid kalu, kuldluudega lutsukesi, hõbeseljaga särjekesi. Sappa, sappa, hanekesed, ritta, ritta, luigekesed! Anne Vabarna ja koor 1934. a. Koguja H. Tampere ERA, Fon. 432 b “sabas” jooksmine