1 / 40

PISA 2012

PISA 2012. Maie Kitsing , HTM, välishindamisosakonna nõunik ja Eesti esindaja PISA nõukogus. PISA…. Annab meile võimaluse võrrelda: 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi, põhihariduse tulemuslikkust, hariduspoliitika efektiivsust teiste riikidega, hinnang süsteemile.

yale
Télécharger la présentation

PISA 2012

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. PISA 2012 Maie Kitsing, HTM, välishindamisosakonna nõunik ja Eesti esindaja PISA nõukogus

  2. PISA… Annab meile võimaluse võrrelda: • 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi, • põhihariduse tulemuslikkust, • hariduspoliitika efektiivsustteiste riikidega, • hinnang süsteemile.

  3. Iga teine 15-aastane õpilane osales uuringus NB Valim on esinduslik EESTI õpilaskonna suhtes • 5867 Eesti õpilast • 206 koolist (166 eesti, 37 vene ning 3 kakskeelset kooli). • 79% õpilastest sooritas testi eesti keeles; • 21% sooritas testi vene keeles.

  4. Riikide top: PISA 2012

  5. Euroopa riikide top: PISA 2012

  6. Variability in student mathematics performance between and within schools Fig II.2.7 Variation in student performance as % of OECD average variation Performance differences between schools OECD average Performance variation of students within schools OECD average

  7. Mõnepunktilised erinevused pole olulised ega tähenda sisulist paremust Matemaatikas: 10.-14. koht riikide järjestuses (Holland, Eesti, Soome, Kanada, Poola, Vietnam) Lugemises: 9.-15. koht (Taibei (Hiina), Kanada, Poola, Eesti, Liechtenstein, Uus-Meremaa, Austraalia) Loodusteadused: 4.-7. koht (Jaapani, Soome, Eesti, Korea)

  8. TALLINN – keskmised tulemused

  9. Muutused loodusteadustes Imbi Henno slaid

  10. Tallinn 2009 ja 2012 Muutused: • Lugemises 519/ 531 - 12 p / Eestis 15 p • Loodus 540/ 557 - 17p / 10 p • Matemaatikas 522/535 - 13p / 6 p

  11. Tulemuste erinevus õppekeeleti püsib

  12. Vene põhihariduse tase tõuseb ja vahe eesti õppekeelega kooliga väheneb

  13. Koolid, kus ei selekteerita õpilasi (520 p): • pole rahul õpetajate käitumisega • kõige vähem kriitilisemad õpilaste käitumise osas • kõige demokraatlikum õhkkond Koolid, kus õpilasi selekteeritakse osaliselt (523 p): kõige vähem suunatakse õpetust Selekteerivad koolid (545 p): hinnangud sarnased osaliselt selekteerivate koolidega, v.a õpetuse osas Linnakoolide juhtide hinnangute erinevus

  14. PISA 2009: Õpilase sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline taust (ESCS) • Nõrgemas grupis õpilaste ESCS madalam, erisus tuleneb kodu hariduslikest võimalustestja vanemate tööalasest staatusest. • Kodu hariduslikud võimalused (HEDRES) põhineb: • Kas on õppimiseks oma kirjutuslaud • Kas on vaikne koht õppimiseks • Arvuti, mida saab õppimisel kodus kasutada • Õpitarkvara • Raamatud, mida saab koolitöö ettevalmistamisel kasutada • Sõnaraamatud, tehnilised käsiraamatud jms • Nõrgemas grupis ilmes nõrk seos: Mida kehvemad kodused hariduslikud võimalused, seda negatiivsem suhtumine kooli.

  15. PISA 2009: Mikrokliima olulisus Nõrgemate tulemustega koolides: • õpetaja käitumine - ootused õpilastele madalamad, suhted õpetajate-õpilaste vahel ei pruugi olla head, õpetajad arvestavad vähem õpilaste individuaalsete vajadustega, õpetajad kalduvad puuduma ning on vastu muutustele või on liialt ranged õpilaste suhtes ega innustata õpilasi välja arendama oma võimeid • õpilaste käitumine - puuduvad koolist või üksikutest tundidest, segavad tundi, puudub austus õpetaja vastu, kasutavad rohkem alkoholi ja narkootikume ning neis koolides esineb õpilaste omavahelist kiusamist ning vägivalda.

  16. PISA 2009: suhted koolis ja suhtumine kooli • Mida paremad on suhted õpetajatega, seda paremad tulemused. • Enamike õpetajatega on mul head suhted • Enamik mu õpetajaid huvitub mu käekäigust • Enamik mu õpetajaid kuulab mind tähelepanelikult • Saan abi oma õpetajatelt, kui ma seda vajan • Enamik mu õpetajaid on õiglased • Mida parem suhtumine kooli, seda paremad tulemused (koolis käimine pole ajaraiskamine, kool on andnud mulle julguse otsuseid teha etc.). • Mida parem tunni distsipliin, seda paremad tulemused.

  17. PISA 2009: metakognitiivsete strateegiate olulisus (1) • Kõrgemate tulemustega koolide õpilased oskavad paremini õpitut mõista, meelde jätta ja kokkuvõtteid teha. • Õpilase õppimisoskused • Õpetaja oskus õpetada õppima

  18. PISA 2009: metakognitiivsete strateegiate olulisus (2) Metakognitiivsete strateegiate omandatus on olulise kaaluga õpitulemuste saavutamisel. • Oskus ülesandest aru saada • Oskus teadlikult sobivat õpivõtet kasutada • Oskus eraldada oluline ebaolulisest • Oskus üldistada • Oskus olulisest kokkuvõte teha • Oskus edukalt meelde jätta

  19. Mis on õpipädevus/õpioskused? • Oskuste, hoiakute ja uskumuste kogum, mis soodustab uute teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist ja olemasolevate ümberstruktureerimist (st õppimist) • Valdkonnad: • Enne õppimist: • Emotsioonid, motivatsioon ja uskumused • Keskkonna ja tegevuse käitumuslik reguleerimine • Õppimise ajal: • Meeldejätmine ja meenutamine ehk õpistrateegiad • Pärast õppimist: • Metakognitiivsed õpioskused ehk õpiprotsessi jälgimine ja suunamine ning otsused info vastuvõtmise ja töötlemise strateegiate osas. Prof. Eve Kikas

  20. Õpetaja teadlikkus õppimisest Prof Eve Kikas, 2013

  21. Mis tekitab tulemuste varieeruvuse kooliti? • Õpetamisstrateegiad • Õppimisstrateegiad • Õppimise teadvustamine • Õpioskused • Õpilase õpimotivatsioon • Mikrokliima • Juhtimine • …

  22. Eesti õpilased suudavad lahendada järjest enam keerukamaid ülesandeid

  23. Väikseim nõrkade õpilaste osakaal Euroopas Maailmas: • Matemaatikas 5. koht riikide järjestuses • Lugemises 4. koht • Loodusteadustes 2. koht

  24. Tippude hulk suurenebÕpilaste osakaal matemaatika 5. ja 6. tasemel tõusnud

  25. Poisid oluliselt nõrgemad lugemises kui tüdrukud • Rohkem kui 1 õppeaasta jagu mahajäämust võrreldes tüdrukutega (44p) • Erinevus püsinud võrreldes 2006. ja 2009. aastaga • Väiksemad vahed: Columbia 11punkti/62 koht, Korea 15/5, Tšiili 16/51, Shanghai 17/1, Jaapan 20/7, Taani 27/25, Iirimaa 27/7, Kanada 28/9

  26. Gender differences in reading performance Fig I.4.12 In all countries and economies girls perform better than boys

  27. Haridusvõrdsuse kindlustamisel oleme maailma tipus Kõrged tulemused ja võrdsed võimalused

  28. Percentage of resilient students Fig II.2.4 A resilient student is situatedin the bottom quarter of the PISA index of economic, social and cultural status (ESCS) in the country of assessment and performs in the top quarter of students among all countries, after accounting for socio-economic status. Socio-economically disadvantaged students not only score lower in mathematics, they also report lower levels of engagement, drive, motivation and self-beliefs. Resilient students break this link and share many characteristics of advantaged high-achievers. More than 10% resilient Between 5%-10% of resilient students Less than 5%

  29. Madala sotsiaalse tausta ja heade õpitulemustega õpilaste osakaal Euroopa riikides. K. Lindemann

  30. Taustmaterjal tulemuste mõistmiseks Koolijuhtide küsimustik Õpilaste küsimustsik

  31. Kooli mikrokliima ja õpilaste tulemuste vahel on seosed Matemaatika keskmiste tulemuste ja koolijuhtide küsitlustulemuste vahel on statistiliselt olulised seosed: • õpetajate moraal • õpilaste käitumine • õpetajate käitumine • huvitegevuse võimalused

  32. Õpilastehilinemine ja puudumine on märkkoolikultuurist, sh suhtumisestõppimisse

  33. Õpetajate hoiakud ja suhtumised õpilaste tulemuste kujundajatena

  34. Suhted koolis, hea tundide ettevalmistus, usk lapse võimetesse on vajalik

  35. Koolijuhiks ja õpetajaks saab läbi koolituse Seosed on kahesuunalised: • Õpetajate käitumine mõjutab õpilaste tulemusi ja vastupidi NB! Õpetaja ja juht on saanud pedagoogilist, psühholoogilist, didaktikaalast, ainealast, ärilist ettevalmistust … selleks et olla igale õpilasele parim arengu suunaja

  36. Kas juht peab sekkuma või kindlustama olukorra, kus sekkumist polegi vaja? Vene õppekeelega koolid võrreldes eesti õppekeelega koolidega: • hindavad huvitegevuse võimalusi väiksemaks, sh matemaatikaalaste huviringide olemasolu • tasemerühmi esineb rohkem • juhid sekkuvad, et kindlustada toimiv õpe

  37. Muutused riiklikus järelevalves • Õigusaktide täitmise kontrollimiselt sisulise töö hindamisele • Riik sekkub siis kui olukord problemaatiline • Pikemas perspektiivis loobutakse temaatilisest järelevalvest

More Related