1 / 8

Venemaa 1917. aastal

Veebruarirevolutsioon ja oktoobripööre. Venemaa 1917. aastal. Veebruarirevolutsiooni põhjused. isevalitsusliku riigikorra kriis ja keisrivõimu autoriteedi langus sõjaline lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas ning ebaedu I maailmasõjas majanduslik kaos riigis

yardley
Télécharger la présentation

Venemaa 1917. aastal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Veebruarirevolutsioon ja oktoobripööre Venemaa 1917. aastal

  2. Veebruarirevolutsiooni põhjused • isevalitsusliku riigikorra kriis ja keisrivõimu autoriteedi langus • sõjaline lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas ning ebaedu I maailmasõjas • majanduslik kaos riigis • maaküsimuse lahendamatus (maa oli endiselt mõisnike ainuomand) • Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu

  3. Veebruarevolutsioon • 1917.a. veebruaris puhkesid Petrogradis rahutused, mille ajendiks sai vilets varustamine toiduainetega. • Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks. • 3. märtsil 1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele. • Veebruarirevolutsiooni tulemusel kukutati Venemaal tsaarivõim • Kaksikvõim 1. tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu 2.Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai vürst Georgi Lvov, kes oli Ajutise Valitsuse esimene juht 23. märts -21 juuli 1917 Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Samas aga jätkati sõda.

  4. Poliitiline elu kaksikvõimu perioodil • Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4: • 1) Rahva Vabaduse Partei (kadetid), mõjukaim kodanlik partei • 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei e. esseerid • 3) Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei reformistlik organisatsioon e. vähemlased • 4) VSDTP marksistlik organisatsioon e. enamlased, kellede eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa.

  5. juulikriis • Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike. Nende tegevust toetas Saksamaa. Enamlaste esimese katse 1917.a. juulis tulla võimule suruti maha. • Petrogradis puhkesid rahvarahutused, mille vastu oli Ajutine Valitsus sunnitud jõudu kasutama. • Ajutise Valitsuse algatatud pealetungioperatsioon idarindel kukkus läbi, sõjaväes ja kogu maal kasvas kaos. • Ajutise valitsuse autoriteet langes, selle koosseis vahetus, etteotsa tõusis Aleksander Kerenski, kes sai Ajutise Valitsuse peaministriks alates 21. juulist 1917 kuni oktoobripöördeni. • Kornilovi mäss • Kindral Kornilovüritas 1917. a sept-s Venemaal sõjaväelist riigipööret läbi viia, kuid enamlaste abiga suudeti see maha suruda. Kornilovi riigipöördekatse läbikukutamine tugevdas enamlaste mõju tööliste ja soldatite saadikute nõukogudes.

  6. oktoobripööre • Kornilovi väljaastumise tõttu nihkus rahvahulkade meelsus järsult vasakule. Nõukogudes hakkas enamlaste populaarsus üha kasvama. Septembrikuu jooksul saavutasid nad ülekaalu Petrogradi ja Moskva nõukogudes. Hakati ette valmistama riigipööret ja otsustati vägivaldselt võim haarata. Loodi relvastatud salku - Punakaart. • 25. oktoobril 1917.a. (7. novembril uue kalendri järgi) võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. • Riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks.

  7. Enamlaste võimu vormistamine ja kinnistamine • Võimu üleminek vormistati 26. oktoobril 1917.a. II nõukogude kongressil, kus moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu. • Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov Lenin (22. aprill 1870-21. jaanuar 1924). • Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. • Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaavaldus • Jaanuari alguses 1918 ajasid enamlased jõuga laiali Asutava Kogu. 1918.a. kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati ühepartesüsteem. Algas terror.

  8. Bresti rahu • 3. märtsil 1918.a. sõlmisid Nõukogude Venemaa ja SaksamaaBresti rahu, millega Venemaa väljus I maailmasõjast. • Bresti rahu järgi loovutati Balti riigid ja Ukraina sakslastele. • Lepinguga nähti ette Soomes olevate punaarmeelaste vabastamine. • Venemaa tasus Saksamaale hiiglasuure kontributsiooni 83,5 tuhat kg kulda. • Venemaa loobus oma suveräänsusest Eesti ja teiste riikide suhtes.

More Related