Erisoodustused Erisoodustused Kingitused annetused ja vastuvõtukulud

1. Erisoodustused Erisoodustused Kingitused annetused ja vastuvõtukulud Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kristina Lipstal Maksude osakond Otseste ja kaudsete maksude talitus konsultant

2. Erisoodustused

3. Erisoodustus • Tulumaksuseadus § 48 (edaspidi TuMS) • TuMS § 48 lg 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.

4. Erisoodustus • Erisoodustus ei ole rahaline väljamakse, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis-või kontrollorgani tasuks vm. • Erisoodustuseks loetakse töötajale tehtud igasugust rahaliselt hinnatavatsoodustust

5. Kes on tööandja? • Residendist juriidiline isik • - Äriühing (aktsiaselts, osaühing jt) • -Avalik-õiguslik juriidiline isik • -Eraõiguslik juriidiline isik (mittetulundusühing, sihtasutus, erakond, a/ü, kogudus jt) • -Riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus • -Mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7) või kellel on Eestis töötajad • -Füüsiline isik, kui ta tegutseb tööandjana (TuMS § 2 lg 2)

6. Kes on töötaja erisoodustuse mõistes? (§ 48 lg 3) • Töölepingu alusel töötav isik • Avalik teenistuja • Juhtimis- või kontrollorgani liige • Füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui 6 kuud • Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik

7. Erisoodustuse maksustamine TuMS § 48 lg 7 alusel erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Erisoodustuse hinna määramise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega. Erisoodustuse hind määratakse RM 13.01.2011 määruses nr 2 (RT I 19.01.2011, 12) sätestatud korras või mõne muu õigusaktiga (lähetus, isikliku sõiduauto kasutamine) Erisoodustust ei isikustata, maksud maksab tööandja (TuMS § 2 lg 2 ja SMS § 2 lg 1 p 7) Tööandjalt saadud erisoodustus ei kuulu saaja maksustatava tulu hulka vastavalt TMS § 12 lg 2. Erisoodustuse saaja ei vastuta selle eest, kui erisoodustuse andja on jätnud maksukohustused täitmata

8. Deklareerimine Maksustamisperiood on kalendrikuu • Deklareeritakse vorm TSD lisal 4 • Kui maksustamisperioodil erisoodustusi tehtud ei ole, siis lisa 4 ei esitata • Lisal 4 kajastatakse summad kassapõhiselt, ehk sellel kuul, millal konkreetne kulutus või väljamakse tegelikult tehti • Lisa 4 täidetakse eurodes sendi täpsusega • Lisal 4 ei saa kajastada miinusega maksukohustust, maksukohustuse äralangemise tõttu muudetakse selle kuu lisa 4, kus sama summat esmakordselt kajastati

9. Lisa 4 …. Vorm Lisa 4 read 16 ja 17 seonduvad piiriülese töötamisega. Lisal 4 real 16 näidatakse summa mida ei maksustata Eesti tulumaksuga, kuid maksustatakse sotsiaalmaksuga. Need on erisoodustused, mida tööandja teeb oma töötajatele, kes täidavad tööülesandeid välisriigis, kellega on Eestis sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ja töötaja maksab tulumaksu selles välisriigis. Lisa 4 real 17 näidatakse erisoodustuse summa, millelt Eestis sotsiaalmaksu ei maksta. Need on välisriigist palgatud töötajatele tehtud erisoodustused, kui töötajad on esitanud Eesti tööandjale vormi A1 (endine E101).

10. Lisa 4 … TuMS § 61 lg 43 ja SMS § 13 lg 4 alusel täidetakse: rida 21 – enne 01.01.2011 antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu ja sellelt arvutatud tulumaks (21.1) ja sotsiaalmaks (21.2); rida 22 – enne 01.01.2011 antud sama optsiooni vormi puhul vormi lisa 4 real 7 deklareeritud ja tasutud tulumaks (22.1) ja sotsiaalmaks (22.2) Alates 01.01.2012 tuleb real 22 näidata ka kuu ja aasta, millal enne 01.01.2011 antud osalusoptsioonilt arvutatud erisoodustuse tulumaks ja sotsiaalmaks deklareeriti.

11. Lisa 4 …. Ridade 6 - 8 täitmiseks on vajalik täita abiread: - read 6.1 – 6.3 laenu andmisel intressi maksustamine, kui laen on antud madalama intressimääraga; - read 7.1 – 7.3 kui asi, õigus või teenus on üle antud turuhinnast madalama hinnaga; - read 8.1 – 8.3 asja, väärtpaberi või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga

12. Erisoodustuse liigid TuMS § 48 lg 4 • p 1 Eluasemekulude täielik või osaline katmine • p 2 Sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Tööandja sõiduauto hinnaks 256.- eurot kuus • p 3 Kindlustusmaksete tasumine (v.a seadusega ettenähtud) • p 4 Teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 11)

13. Erisoodustuse liigid § 48 lg 4 • p 5 Isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas ( § 13 lõike 3 punktid 2 ja 21 ja § 31 lõike 1 punkt 8) • p 6 Laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga alammäär 2% (al. 01.01.2010.a ) RTL, 24.03.2010, 15, 285 • p 7 Asja, väärtpaberi, varalise õiguse, või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga • p 8 Asja, väärtpaberi, varalise õiguse, või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga

14. Erisoodustuse liigid § 48 lg 4 • p 9 Loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust • p 10 Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud töö- ja teenistussuhtega ning juriidilise isiku juhatuse liikme, välismaa äriühingu filiaali juhataja ja mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhi ülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulude katmine • p 11 Tööandja antud osalusoptsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, arvestades lõikes 53 sätestatut.

15. Erisoodustuseks loetakse … • Kulutusi töötajate toitlustamiseks • Kulutusi töötajate tervisele • Töötaja õppelaenu tasumine • Töölesõidu kulude katmine v.a kui ühistranspordiga ei ole võimalik mõistliku ajakuluga jõuda kohale jne • Või muud töötajatele tehtud rahaliselt hinnatavad hüved

16. Erisoodustus TuMS § 48 lg 6 • Tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 tehtud soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötajal on kohustus teatada tööandjale erisoodustuse saamisest eelmises lauses nimetatud isikult.

17. Erisoodustuseks ei loeta • TuMS § 48 lg 5 erisoodustuse hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Erisoodustus ei ole väljamaksed füüsilisele isikule, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13-21 või 30-31 kohaselt.

18. Erisoodustuseks ei loeta • TuMS § 48 lg 51 kohaselt ei loeta erisoodustuseks kulutusi töötajate transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime langust. • Võimalused: isiklik sõiduauto, tööandja sõiduauto, organiseeritud buss, takso

19. ……… Erisoodustus ei teki seoses tööle-kojusõiduga järgmistel juhtudel: • Kui puudub ligipääs ühistranspordiga • Ühistransport ei sõida tööle tuleku/töölt mineku ajal • Ühistranspordi kasutamisega kaasneb ebamõistlik raha- või ajakulu (võrdlust ei peeta ühiskondliku transpordi ja sõiduauto kiiruse vahel)

20. Erisoodustuseks ei loeta • TuMS § 48 lg 52 ei loeta erisoodustuseks kulutusi, mida EV välisesindus teeb seoses diplomaadi osalemisega välissuhtlemise eesmärgil korraldatud diplomaatilisel vastuvõtul, kohtumisel või muul üritusel.

21. Erisoodustuseks ei loeta • TuMS § 48 lg 53 ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni andmist (alates 01.01.2011). Kui osalusoptsiooni alusvaraks on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates. Töötajal on kohustus teatada tööandjale osalusoptsiooni võõrandamisest.

22. Osalusoptsioonid… • Maksuvabastus rakendub optsioonile, kui andmise ja täitmise vahele jääb vähemalt kolm aastat. Oluline pole, et optsioon oleks antud pärast 2011 aastat. Ka enne 2011 antud osalusoptsioonidele, mida andmisel ei maksustatud, kehtib 3 aasta täitumisel maksuvabastus. Ei laiene optsiooni võõrandamisest saadud tulule. Kui erisoodustuseks on optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel saadud tulu, loetakse erisoodustuse hinnaks osaluse turuhinna ja realiseerimishinna vahe, millest on maha arvatud tööandjale makstud optsioonipreemia.

23. Optsiooni maksustamise erijuhtum § 61 lg 43 • Osalusoptsiooni maksustamise erijuhtum TuMS § 61 lg 43. Kui enne 2011 aasta 1. jaanuari töötajale antud osalusoptsioon maksustati erisoodustusena selle andmisel, võib tasutud tulumaksu maha arvata optsiooni võõrandamisel või optsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamisel § 48 lõike 4 punkti 11 alusel tasutavast tulumaksust. Sel juhul kuuluvad vorm TSD lisal 4 täitmisele read 21 ja 22.

24. TuMS § 48 lg 9 § 48 lg 9 kohaselt ei maksustata tulumaksuga erisoodustust, mis antakse töötajale seoses välisriigis töötamisega, kui on täidetud § 13 lõikes 4 sätestatud tingimused: - isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul - välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu, see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa ka sel juhul, kui see on 0 Tekkida võib sotsiaalmaksu tasumise kohustus erisoodustuselt.

25. Töötervishoiu kulud • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616 muudatus 01.07.2009, RT I 2009, 35, 232, edaspidi TTOS) • Seaduse § 19 kohaselt saab töötervishoiuteenust osutada Tervishoiuametis registreeritud või Tervishoiuameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes teeb: • Töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid • Tegevuskava terviseriski vähendamiseks ja ennetusabinõud • Tervisekontroll töötajatele, kelle tervist ohustab töökeskkonna ohutegur tööprotsessis • Nõustab tööandjat töötervishoiualastes küsimustes

26. Töötervishoiu kulud • TTOS § 13 lõikes 1 on kajastatud tööandja kohustused ja nende kohustustega seotud kulud, mida loetakse tööandjale maksuvabadeks kuludeks. • TuMS § 32 lg 2 kohaselt käsitletakse ettevõtlusega seotud kuludena kulusid, mis on tehtud lähtudes TTOS § 13 lõikest 1.

27. Töötervishoid … • Töötervishoiuarst teeb töötaja tervise vajadusest lähtuvalt konkreetsed ettekirjutused tervisekontrolli läbinud töötajale, sel juhul kulude hüvitamine tööandja poolt ei ole erisoodustus • Arst määrab ravi arusaadavalt (ravi liik, kestus, mitu protseduuri jne) konkreetsele isikule nii, et arsti taotlus on mõistetav ja ravijuhised täidetavad, see on alus tööandjale protseduuride eest tasumiseks ning algdokumendiks, millega tööandja tõendab kulu vajalikkust ja seost ettevõtlusega • Kulude hüvitamisel puudub TuMS-s hüvitamise maksuvaba piirmäär.

28. Töötervishoiu kulud … • Preventiivne tegevus töötajate tervise heaks (näit. tervisesport, ujula kasutamine, massaaž jm) on tervise edendamise kulud, mida loetakse erisoodustuseks. • Vaktsineerimine tööandja kulul, kui see tuleneb töö iseloomust. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded on kinnitatud VV 05.05.2000 määrusega nr 144, mille § 6 lg 3 alusel peab tööandja konsulteerima töötervishoiuarstiga töötaja vaktsineerimise vajaduse ja sobilikkuse üle.

29. Puudega töötaja … • TuMS § 13 lg 3 p 8 (01.01.06) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (või kuulmislangus 30 detsibelli) või kellele on määratud puude raskusaste, võib tööandja soetada abivahendeid, mis ei ületa kalendriaastas 50%töötajale või teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Deklareeritakse detsembrikuus.

30. Kuvariga töötamine • VV määrus nr. 362, 15.11.2000 “Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” • Reguleeritud tegevusalad (kus töötaja tööülesannete hulka kuulub töötamise kuvariga) • Tervisekontroll, kui vähemalt poole tööajast töötamine kuvariga • Nõuded töökeskkonnale ja töötamiskohale, pausid 10% tööajast (§ 3 ja 5) • Kui prille kasutatakse ka väljaspool tööaega, ei ole õigustatud kogu maksumuse maksuvaba hüvitamine

31. Tööriided • Teatud elualadel on tööandja kohustatud töötajaid tööriietusega kindlustama (politsei, piirivalve jt) • Ilma seadusliku kohustuseta ei loeta erisoodustuseks, kui: • fikseeritud sisekorraeeskirjades, kollektiivlepingus vm ning vajadus eririietuse järele; • olemas töökohal riiete vahetamise võimalused; • nn. klienditeenindajad – võimalik osaline erisoodustus

32. Ravimid • Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82 "Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ • Tööandja peab kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni • Määruses on kinnitatud miinimumnõuded esmaabivahenditele • Määrus ei sisalda ravimeid

33. Töötervishoiu kulud • Valik töötervishoiu valdkonda reguleerivaid õigusakte: • VV 14.06.2007 määrus nr 176 ”Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” (RT I 2007, 42, 305) • Sotsiaalministri 13.12.1999 määrus nr 82 "Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ (RTL 2000, 6, 63) • VV 15.11.2000 määrus nr 362 "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I 2000, 86, 556) • VV 04.05.2006 määrus nr 107 "Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ (RT I 2006, 20, 158) muudatus 01.08.2010 • VV 05.05.2000 määrus nr 144 "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (RT I 2006, 19, 155) • Sotsiaalministri 24.04.2003 määrus nr 74 "Töötajate tervisekontrolli kord“ (RTL 2003, 56, 816)

34. Erisoodustus – tööandja sõiduauto Tööandja sõiduauto kasutamine TuMS § 48 lg 8 alusel Tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna ülempiir on 256 eurot kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta. Selle erisoodustuse hind määratakse vastavalt sõiduauto erisoodustusena kasutamisele rahandusministri kehtestatud korras peetava arvestuse alusel. Arvestuse puudumise korral võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir. Rahandusministri 13. jaanuari 2011 määrus nr 2 “Erisoodustuse hinna määramise kord” RT I 13.01.2011, 12

35. ……RM määrus 13.01.2011 nr 2 • Arvestuse korral on erisoodustuse hinnaks 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta tööandja sõiduauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmise korral (§ 1 lg 3 p 2) • Sõiduauto vanusega üle 5.a. ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 – 0,20 eurot ühe kilomeetri kohta (§ 1 lg 3 p 1) • Sõiduauto soodushinnaga kasutada andmisel loetakse erisoodustuse hinnaks määruse alusel arvutatud hinna ja soodushinna vahe (§ 1 lg 4) • Kui erisoodustuse hind ületab 256 eurot, loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot ühe töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta (§ 1 lg 5)

36. …tööandja sõiduauto • Ei kasutata erasõitudeks (peetakse töösõitude kohta arvestust) erisoodustust ei teki • Arvestust ei peeta, erisoodustuse hind 256 eurot juhul, kui kasutatakse erasõitudeks • Peetakse erasõitude kohta arvestust, erisoodustuse hind 0,30 eur/km, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus • Töötaja maksab tööandjale erisoodustuse hinna 256 eurot kuus, erisoodustus endiselt olemas Erisoodustuse hind on määrusega fikseeritud ainult sõiduautole, autopassis M1 või M1G Erisoodustust ei teki, kui töötaja hüvitab tööandjale isiklikud sõidud erisoodustuse hinna määramise korra alusel.

37. … tööandja muu vara • Tööandja muu vara kasutada andmisel (sõidukid, mis pole käsitletavad sõiduautona) või muu tööandja vara puhul lähtub tööandja RM määruse nr 2 § 2 lõikest 1, mille kohaselt, kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe.

38. …tehingud tööandja asja, väärtpaberi varalise õigusega või teenuse osutamine • RM määrus nr 2 §§-des 2-6 on sätestatud erisoodustuse tekkimine ja maksustamine tööandja asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmisel, müümisel või tasuta üleandmisel TuMS § 48 lõikes 3 nimetatud isikutele.

39. Isikliku sõiduauto kasutamine töö- või ametiülesannete täitmisel • TuMS § 13 lg 3 p 2 kohaselt ei maksustata Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse eelmises lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omandis ega valduses • Sama säte ka mitteresidendile § 31 lg 1 p 8

40. Isiklik sõiduauto … • TuMS § 13 lg 3 p 2 sätestab, et ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus iga hüvitust maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 64 eurot kalendrikuus kõikide hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrustega 14.juuli 2006 määrus nr 164

41. Isiklik sõiduauto … • TuMS § 13 lg 3 p 21 alusel ei maksustata tulumaksuga punktis 2 nimetatud isikule, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Punktis 2 sätestatud kulusid või hüvitada kokku maksuvabalt sätestatud piirmäära ulatuses ning hüvitist makstakse ja sõitude kohta peetakse arvestust määruse 164 § 2 p 2 alusel.

42. Isiklik sõiduauto …. VV määrus nr 164 “Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” - määruse § 1 lg 1, hüvitist makstakse töötajale, avalikule teenistujale, juhatuse või juhatust asendava organi liikmele. - määruse § 6 alusel võib arvestuse puudumisel maksta hüvitist 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõitude kohta

43. Isiklik sõiduauto …. • - määruse § 5 kohaselt §-s 4 sätestatud arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist kuni 0,30 eurot töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta. Arvestuse pidamisel võib mitu tööandjat maksta maksuvabalt hüvitist kuni 256 eurot samas kalendrikuus

44. Isiklik sõiduauto … Kulude hüvitamise kohta vormistatakse kirjalik otsus (käskkiri, korraldus), milles näidatakse sõidu otstarve, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või mitme sõidu korral ajavahemik Otsusele lisatakse sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia Ilma arvestust pidamata võib maksuvabalt hüvitada 64 euro ulatuses kalendrikuus ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühesõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks füüsiline isik töötab ning mitme tööandja juures ja mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse.

45. … isiklik sõiduauto 64 eurot makstava hüvitise korral tuleb hüvitise saajal anda kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest muule füüsilisele isikule sama hüvitist ei maksa Kui 64 eurot hüvitise maksmise korral töötaja ei teavita tööandjat teise tööandja poolt makstavast hüvitisest ja töötajale makstakse hüvitist maksuvabalt 64 eurot kuus mitme tööandja poolt, siis on töötaja kohustatud deklareerima ise oma tuludeklaratsioonis füüsilise isiku tuluna summa, mis ületab kuu kohta 64 eurot ja maksma sellelt tulumaksu.

46. TuMS § 56.1 ja INF 14 • Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule § 13 lõike 3 punktis 2 või 21 nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks • INF 14 täidetakse eraldi arvestusega (64 eur) ja arvestusega (256 eur) makstud hüvitiste korral. • INF-il 14 kajastatakse ka üle piirmäära makstud hüvitised

47. Lähetus • Töölepingu seadus § 21 “Töölähetus” (TLS) • TuMS § 13 lg 3 p 1 alusel ei maksustata tulumaksuga avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitisi ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32 eurot. Käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

48. Lähetus • TuMS § 13 lg 3 p 1 1 alusel ei maksustata tulumaksuga käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates piirmäärades, kui töö tegemise koht asub välisriigis. • TuMS § 31 lg 1 p 7 “Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga” (§ 13 lg 3 p 1 ja 11)

49. Töölähetus • Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” (RT I 21.12.2011, 10) • Määruse § 1 lg 3 määrust ei kohaldata hüvitistele ega päevarahadele, mida makstakse töötajale sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha (töökoht) vahel. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus juhtimis- või kontrollorgani liige oma ametiülesandeid harilikult täidab.

50. Isikud, kellele kehtib töölähetuste kord (määrus nr 110 § 1) • Töötaja • Juhtimisorgani liige - juhatuse ja nõukogu liige, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja, likvideerija, pankrotihaldur jt • Kontrollorgani liige – audiitor, revident, revisjoni komisjoni liige jt • Välismaa äriühingu filiaali juhataja; Maksu- ja Tolliametis registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht