150 likes | 352 Vues
Euroopa 7. keskkonnategevusprogramm. Marilis Saul Keskkonnaagentuur Analüüsiosakond 03.06.2014. Euroopa keskkonnategevusprogramm. Alates 1970. aastatest on Euroopa keskkonnapoliitika juhindunud tegevusprogrammidest, mis määravad prioriteetsemad eesmärgid igaks vastavaks perioodiks.
E N D
Euroopa 7. keskkonnategevusprogramm Marilis Saul Keskkonnaagentuur Analüüsiosakond 03.06.2014
Euroopa keskkonnategevusprogramm Alates 1970. aastatest on Euroopa keskkonnapoliitika juhindunud tegevusprogrammidest, mis määravad prioriteetsemad eesmärgid igaks vastavaks perioodiks. Programmide kaudu tehakse seadusandlikke ettepanekuid Euroopa Liidu keskkonnapoliitikale ja algatatakse arutelusid keskkonnapoliitika laiema perspektiivi üle. 6. keskkonnaalane tegevusprogramm kehtis aastatel 2002-2012, kuid mitmeid programmiga alustatud meetmeid ja tegevusi rakendatakse edasi.
Euroopa 7. keskkonnategevusprogramm 7. programm võeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusena vastu 2013. aasta novembris ja see kehtestab järgmised esmatähtsad eesmärgid aastani 2020. Tegevusprogrammiga on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks suurendada jõupingutusi, et kaitsta looduskapitali, stimuleerida ressursitõhusatja vähese CO2-heitega majanduskasvu ja innovatsiooni ning kindlustada inimeste tervis ja heaolu – arvestades looduse loomulikke piire. See on üldine strateegia, millest Euroopa Liidu asutused ja liikmesriigid saavad oma edaspidises tegevuses juhinduda. Seitsmes keskkonnaprogramm rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb kasutusele võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma.
Euroopa 7. keskkonnategevusprogramm „Hea elu maakera võimaluste piires“ Tegevusprogramm juhindub pikaajalisest visioonist: 2050. aastal elame me hästi, maakera ökoloogiliste võimaluste piires. Meie õitseng ja heas seisundis keskkond võrsuvad innovaatilisest suletud tsükliga majandusest, kus midagi ei raisata ja kus loodusvarasid majandatakse säästvalt ning elurikkust kaitstakse, väärtustatakse ja taastatakse nii, et see suurendab ühiskonna vastupanuvõimet. Meie majanduskasv on vähese CO2-heitega ja ressursikasutamisest lahutatud ning näitab teed ohutule ja jätkusuutlikule ülemaailmsele ühiskonnale.
9 prioriteetset eesmärki 1. Kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali. 2. Suunata liidu majandus ressursitõhusale, keskkonnahoidlikule ja konkurentsivõimelisele vähese CO2-heitega majandusele. 3. Kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ja nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest. 4. Suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevat kasu, täiustades nende rakendamist. 5. Tõsta keskkonnateadlikkust ja laiendada liidu keskkonnapoliitika aluseks olevat tõendusbaasi. 6. Kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna välismõjudega. 7. Edendada keskkonnaküsimuste lõimimist ja tagada poliitika sidusus. 8. Muuta liidu linnad säästvamaks. 9. Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel.
Esmatähtis eesmärk nr 1 Liidu majandusliku õitsengu ja heaolu aluseks on looduskapital- viljakas muld, tootmismaa, meri, hea kvaliteediga magevesi ja puhas õhk ning bioloogiline mitmekesisus, mis kõike seda toetab. Looduskapital sisaldab elutähtsaid teenuseid nagu näiteks taimede tolmeldamine, looduslik kaitse üleujutuste eest ning kliima reguleerimine. Liit on pühendunud elurikkuse kao pidurdamisele ja Euroopa veekogude ja merekeskkonna hea seisundi saavutamisele. Selle saavutamiseks on kehtestatud meetodid, erinevad direktiivid, koos rahalise ja tehnilise toetusega. Riigisiseselt aitavad antud eesmärki saavutada näiteks: „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ ning üheks arengukava alusdokumendiks olev „ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020“. „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ ning veepoliitika raamdirektiiv, mis on Eesti seadusandlusesse üle võetud veeseadusega ning vesikondadele koostatud veemajanduskavad. „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ ja looduskaitse arengukava. „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ ja „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“
Esmatähtis eesmärk nr 2 Teine valdkond käsitleb tingimusi, mis aitaksid liidul liikuda ressursisäästliku, vähese CO2-heitega majanduse poolening eraldada majanduskasv täielikult ressursi- ja energiakasutusest ning nende keskkonnamõjust. Eraldi tähelepanu all on jäätmete muutmine ressursiks, suurendades ennetust, taaskasutust ja ümbertöötlemist ning lõpetades järk-järgult ebamajanduslikud ja kahjulikud tavad nagu prügi ladestamine. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ Tööstusheite seadus Strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020“ Jäätmeseadus Veeseadus ja veemajanduskavad
Esmatähtis eesmärk nr 3 Kolmas esmatähtis tegevusvaldkond hõlmab inimese tervise ja heaoluga seotud probleeme nagu õhusaaste, veereostus, liigne müra ja toksilised kemikaalid. Euroopas on küll juba seatud kõrged standardid õhu kvaliteedile, kuid paljudes linnades jääb õhusaaste tase ikka üle lubatava taseme. Välisõhu kaitse seadus „Transpordi arengukava 2014-2020“ Määrus „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ Rahvaterviseseadus ja veeseadus Kemikaaliseadus Taimekaitseseadus
Esmatähtis eesmärk nr 4 Õigusaktide rakendamise parendamine toob kaasa olulist kasu. Õigel viisil rakendades loob liidu keskkonnapoliitika lisaks keskkonnakasule kõigile võrdsed tingimused ja võimalused ühtsel turul jätkusuutlikeks investeeringute saamiseks. Oluline on tagada avalikkuse ligipääs infole, et edendada avalikkuse teadlikkust keskkonnaprobleemidest ning aidata inimestel oma lähiümbrust parandada. Oluline on täiustada keskkonna järelevalve- ja kontrollimissüsteeme ning juurdepääsu keskkonnaküsimustega seotud kohtuasjadele. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Keskkonnajärelevalve seadus Avaliku teabe seadus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Esmatähtis eesmärk nr 5 Teadusuuringud, keskkonnaalaste muutuste järelevalve ja teavitamine aitavad pidevalt parandada meie keskkonnaalaseid teadmisi. Need alusteadmised tuleks muuta kodanikele ja poliitiliste otsuste tegijatele paremini kättesaadavamaks, et nad saaksid tugineda kindlatele teadmistele keskkonna seisundi kohta. Samas on oluline juhinduda jätkuvalt ettevaatusprintsiibist. programm „Keskkonnaseire ja andmehõive arendamine“ strateegia „Teadmistepõhine Eesti“ Konkurentsivõime kava, „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“
Esmatähtis eesmärk nr 6 Programmis määratletud eesmärkide saavutamiseks on vajalikud piisavad investeeringud ja uuendusi toodetele, teenustele ja riiklikku poliitikasse ka avaliku ja erasektori vahenditest. Seetõttu on oluline, et keskkonnamõjud oleksid õigesti arvestatud ja turusignaalid peegeldaksid tegelikke keskkonnakulusid. See hõlmab põhimõtte „saastaja maksab“ süstemaatilisemat kohaldamist, keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist, tööjõu maksustamiselt saastamise maksustamisele üleminekut ning keskkonnakaupade ja teenuste turu laiendamist. Konkurentsivõime kava „Riigi eelarvestrateegia 2015-2018“
Esmatähtis eesmärk nr 7 7. Tegevusvaldkond hõlmab keskkonnaküsimuste tõhusamat lõimimist muude vadlkondade poliitikaga, nagu regionaal-, põllumajandus-, kalandus-, energia- ja transpordipoliitikaga. Poliitiliste algatuste keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku mõju süstemaatiline hindamine ning keskkonnamõju hindamise õigusaktide rakendamine kindlustab paremate otsuste vastuvõtmise ja sidusama poliitika käsitlemise. „Vabariigi Valitsuse reglement“ Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud „Mõjude hindamise metoodika“ „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ „Keskkonnamõju hindamise seadus ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadus“ määrus „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise ja aruandluse kord“ Keskkonnavastutuse seadus
Esmatähtis eesmärk nr 8 Esmane on aidata linnadel areneda säästvamaks. Enamik linnasid seisavad silmitsi samade keskkonnaalaste probleemidega nagu halb õhu kvaliteet, kõrge müratase, kasvuhoonegaaside heited, veenappus ja jäätmed. Eesmärk on kindlustada, et enamik Euroopa Liidu linnadest rakendavad aastaks 2020 planeeringutes ja projekteerimisel säästvat poliitikat. „Eesti reginaalarengu strateegia 2014-2020“ Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatav meede „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“
Esmatähtis eesmärk nr 9 Suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemide käsitlemisel. Mitmed seitsmendas keskkonnaprogrammis kehtestatud põhieesmärgid on saavutatavad üleilmse ühtse lähenemisviisi osana ja koostöös partnerriikidega. Eesti riiklikud seisukohad on heaks kiidetud nii ÜRO aastatuhande arengueesmärkide 2015.aasta järgse raamistiku osas kui ka ÜRO säästva arengu struktuuri osas. „Eesti arengukoostöö põhimõtted“ „Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015“ Mitmete eesmärkide saavutamiseks on hetkel otstarbekam rakendada meetmeid esmalt liidu tasandil.
Tänan tähelepanu eest! Lisainfo Euroopa Liidu keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta aastani 2020: http://ec.europa.eu/environment/newprg/index.htm