Töö ja toimetulek

1. Töö ja toimetulek Koostas: Anne Rähn TLÜ

2. Sissejuhatuseks • 2008. aasta lõpust alates hakkasid Eesti tööturul ilmnema globaalse majanduskriisi mõjud, mis avaldusid kiires hõive languses ning töötute arvu kasvus. • Tööhõive langus ja töötute arvu kasv jätkusid kogu 2009. aasta jooksul ning tipnesid 2010. aasta I kvartalis, mil töötute arv kasvas 137 000-ni ning töötuse määr 19,8%-ni. • Kahe aastaga oli töötute arv suurenenud enam kui 100 000 võrra ja saavutanud seega taasiseseisvusaja kõrgeima taseme.

3. Registreeritud töötus kasvas kiiresti kuni 2010. aasta alguseni. I kvartali lõpu seisuga oli registreeritud töötute arv 95 087 ning registreeritud töötuse määr tööjõust (vanuses 16 kuni pensioniiga) moodustas 14,4%. • Sarnaselt üldise töötute arvuga hakkas registreeritud töötute arv alates 2010. aasta II kvartalist vähenema. Aasta lõpu seisuga oli Eesti Töötukassas arvel 65 260 töötut ning registreeritud töötuse määr tööjõust oli langenud 10%-ni.

4. Tööelu korraldamine • Selleks, et ennetada töötute muutumist pikaajaliselt töötuteks, on vaja pakkuda neile kiiret ja efektiivset riigipoolset abi töö leidmisel ning toetada vajadusel ka ümberõpet. • Inimesed vajavad ka senisest enam Töötukassa vahendusel makstavat töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust töötusperioodil toimetulemiseks.

5. Tööelu korraldamine • Eesti tööjõuturul on oluliseks küsimuseks ka toimetulek töötajate migratsiooniga. Seoses majanduslangusega on suurenenud inimeste soov välismaale tööle asuda. Võrreldes 2006. aastaga on 2010. aastal konkreetseid ettevalmistusi teinud ja kindlasti välismaale tööle minna soovivaid inimesi kaks korda enam (u 74 000 inimest). Endiselt vajab suurendamist inimeste teadlikkus välismaal töötamise võimalustest ja ohtudest. • Alates 01.05.2009 muutus oluliselt tööturuteenuste pakkumise korraldus. Aktiivse tööturupoliitika rakendamise ülesanne läks muudatuste tulemusena Tööturuametilt Töötukassale.

6. Töölepingu seadus • 01.07.2009 jõustus uus töölepingu seadus, mis lähtub turvalise paindlikkuse (flexicurity) põhimõttest ja viib Eesti tööõiguse kooskõlla eraõiguslike printsiipidega ning muudab õigusruumi selgemaks. Mitu seni kehtinud seadust asendusid ühe tervikliku õigusaktiga, mis võimaldab tööandjal ja töötajal lihtsamalt aru saada, millised on nende õigused ja kohustused. Kaotatud on tööõiguse formaalsed sätted ja vähendatud halduskoormust. Seadus soosib töötaja ja tööandja partnerlussuhet ning suunab pooli rohkem omavahelisi kokkuleppeid sõlmima.

7. Tööinspektsioon • Eestis on tööelu kvaliteedi (mis hõlmab endas nii töösuhteid kui töökeskkonda) parandamisele suunatud poliitika elluviijaks Tööinspektsioon.

8. Tööturuteenused ja -toetused • Riiklike tööturuteenuste pakkumist ja tööturutoetuste maksmist korraldab    Eesti Töötukassa oma igas maakonnas asuvate kohalike osakondade kaudu. • Tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist reguleerib  Tööturuteenuste ja -toetuste seadus.

9. Tööturutoetused • Töötutoetust on õigus saada inimesel, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud vähemalt 180 päeva tööga või tööga võrdsustatud tegevusega . • Stipendiumi makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel ja vabatahtlikul tööl. Stipendium arvutatakse teenuseosutaja esitatud andmete alusel iga teenusel osaletud päeva eest ning päevamääraks on 3,84 eurot. • Sõidu- ja majutustoetust makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel, karjäärinõustamisel, tööotsingunõustamisel, individuaalsel töölerakendamisel, nõustamisel töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks, töövalmiduse toetamisel, kvalifikatsiooni saamise toetamisel ja töövahendusel, kui sellega kaasneb proovitöö

10. Tööturuteenused • 1. Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja –toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta. • 2. Karjäärinõustamisega toetatakse inimesi karjääri arenguga seotud teadlike otsuste tegemist ning elluviimist. Karjäärinõustamise käigus otsitakse lahendusi küsimustele, mis tekivad seoses töö- või kutsevalikuga, tööalase karjääri ning töö saamise või kaotusega. • 4. Tööotsingunõustamisega suurendatakse isiku aktiivsust töö otsimisel. Arendatakse töö otsimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. 5. Töövahendus

11. 6. Tööturukoolitus 7. Kvalifikatsiooni saamise toetamine 8. Tööpraktika 9. Avalik töö 10. Tööharjutus 11. Palgatoetus Ettevõtluse toetamine Tööruumide ja –vahenditekohandamiseteenus Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine Abistamine tööintervjuul jne

12. Töötajate esindamine • Eesti ning rahvusvaheline tööõigus tunnustavad töötajate esindamise vajalikkust tõstmaks töösuhete kvaliteeti. • Töötajate valitud esindajad omavad tavatöötajast paremaid teadmisi ning on töösuhetes paremini kaitstud, mistõttu saavad osaleda aktiivsemalt töötajate huvide kaitsmisel. • Tööandjal on lihtsam ning efektiivsem suhelda ühe konkreetse isikuga, mitte iga töötajaga eraldi

13. Töötajate esindajad Eestis on nelja liiki töötajate esindajaid: • töötajate usaldusisik – töötaja, kes on valitud töötajate üldkoosolekul esindama kogu töötajaskonna huve; • ametiühing – töötajate loodud ühendus, mille peamine eesmärk on oma liikmete huvide kaitsmine; • töökeskkonna esindajad – töökeskkonna volinik ning töökeskkonna nõukogu - töötajate valitud liikmed, kes esindavad töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes; • üleühenduselise ettevõtja töötajate esindajad – töötajad, kes on valitud esindama kogu ettevõtte töötajaskonda keskjuhatuse juures.

14. Töötajate esindamist reguleerivad järgmised seadused: • Töötajate usaldusisiku seadus • Ametiühingute seadus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Töötajate üleühenduselise kaasamise seadus

15. Töösuhted • Töötajal ja tööandjal tuleb töösuhetes järgida vastastikuseid õigusi ja kohustusi, mis tulevad töölepingust, kollektiivlepingutest ning töölepingu seadusest. • Heauskne käitumine, mis arvestab teise poole õigusi ja kohustusi, aitab arendada sõbralikku koostööd nii töötajate omavahelistes suhetes kui töötaja ja tööandja suhetes.  • Selged kokkulepped ja teineteisega arvestamine tagavad rahulolu tööga ja kerged lahendused konfliktsetele olukordadele. • Linkidelt Tööleping, Kollektiivleping ja Raamkokkulepped leiate lähemat teavet töösuhtest, selle alustamisest ja lõpetamisest ning õigustest töötamise ajal.

16. Kaitstud paindlikkus • Rahvusvahelises tööõiguses räägitakse viimasel kümnel aastal kaitstud paindlikkuse ehkflexicuritypõhimõttest, mis seab eesmärgiks kahe esmapilgul vastandliku väärtuse üheaegse edendamise. • Kaitstud paindlikkuse põhimõtte kohaselt soovitakse üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust ning töötajate sissetuleku- ja tööhõivekindlust. Seejuures on tähelepanu eriti nõrgema konkurentsivõimega töötajatel, näiteks alaealistel, vanemaealistel, puudega töötajatel, aga ka naistel stereotüüpsete perekohustuste täitmise tõttu.

17. Kaitstud paindlikkuse kuldne kolmnurk seob paindliku tööõiguse tõhusate sotsiaalkindlustuse süsteemide ja aktiivsete tööturumeetmetega. • Töötajale tähendab kaitstud paindlikkuse põhimõtte rakendumine seda, et tema värbamine ja ka vabastamine on lihtsam, aga olukorras, kui ta tööhõivest välja langeb, on talle kättesaadavad tulemuslikud tööturuteenused, • Kui inimene jääb töötuks, tagab töötuskindlustus talle piisava sissetuleku ajaks, mil ta otsib uut tööd. • Kaitstud paindlikkuse kolmnurka toetab elukestev õpe ja tugev sotsiaaldialoog.

18. Ettevõtja sotsiaalne vastutus • Ettevõtja sotsiaalne vastutus (edaspidi ESV) on 1970. a. alguses tekkinud kontseptsioon, mille kohaselt ettevõtjad arvestavad ühiskonna huvidega, võttes vastutuse oma tegevuse mõju eest töötajatele, aktsionäridele, klientidele, tarnijatele ja teistele sidusrühmadele, samuti  looduskeskkonnale. • ESV on äritegevuse jätkuv kohustus käituda eetiliselt ja panustada majandusarengusse, edendades samal ajal tööjõu, nende perekondade ja kogu ühiskonna elukvaliteedi parandamist. • ESV on põhimõte, mida rakendades ettevõtjad lõimivad sotsiaal- ja keskkonnaküsimused vabatahtlikult  oma äritegevusse ning suhetesse sidusrühmadega

19. ESV • Euroopa Komisjon leiab, et kuna ESV näol on tegemist vabatahtliku ärikäitumisega, avaldaksid ettevõtjate suhtes seatavad lisakohustused ja haldusnõuded pärssivat mõju ning toimiksid parema õigusloome põhimõtete vastaselt. • Komisjoni arvates toetab ESV jätkusuutlikku majanduskasvu ning uute ja paremate töökohtade loomist.

20. ESV praktilisi näiteid ESV edendamisele suunatud  sammude praktiliste näidetena võib näiteks nimetada:  • asjakohase organisatsioonifilosoofia väljatöötamine, selle sidumine ettevõtja missiooni ja visiooniga;  • eetikakoodeksi väljatöötamine, mida järjekindlalt järgitakse; • töösuhete strateegia ülevaatamine; • strateegilise heategevuse toimimine; • töötajate omaalgatusliku tegevuse toetamine; • haridus- ja mentoriprogrammide edendamine; • ühiskonna ja ettevõtja partnerluse arendamine. • http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2006:0136:FIN:ET:HTML

21. Järelevalve ja vaidluste lahendamine töösuhetes • Töösuhtes tekkivate vaidluste korral on kõige mõistlikum üritada leida lahendus omavaheliste läbirääkimiste teel. Selline viis on kõige kiirem ja soodsam. • Kui läbirääkimiste käigus lahendust ei leita, on töötajal ja tööandjal võimalus pöörduda oma õiguste kaitsmiseks töövaidluskomisjoni või kohtu poole. • Töötajal on hea nõu ja abistava info saamiseks võimalik pöörduda ettevõttes oleva töötajate usaldusisiku, ametiühingu või Tööinspektsiooni poole. • Tööandja võib pöörduda tööandjate ühenduse või Tööinspektsiooni poole. • Kollektiivlepingu sõlmimisega seotud vaidluste puhul saab pöörduda riikliku lepitaja poole, kelle ülesanne on poolte lepitamine ning kompromissi väljapakkumine. • Kui töötajal on kahtlus, et tööandja rikub töötingimusi, on tal õigus pöörduda Tööinspektsiooni poole, kelle ülesanne on töösuhete järelevalve korraldamine.

22. Rahvusvaheline tööorganisatsioon (ILO) • 11. aprillil 1919 kiideti I Maailmasõja lõpetanud Versailles’ rahukonverentsil heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) loomine. Rahulepingu XIII peatüki preambul ja artiklid 287-427 tõid ära ILO põhikirja. • Muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest erinevalt põhineb kogu ILO tegevus algusest peale kolmepoolsusel, s.o kogu organisatsiooni tegevus lähtub kolme kooslusrühma – valitsused, tööandjad ja ametiühingud – väljendatavatest huvidest ja prioriteetidest.

23. ILO täidesaatev juhtorgan on kolmepoolne 3-aastaste volitustega 56-liikmeline (28+14+14) haldusnõukogu, kes käib Genfis koos 3 korda aastas. Selle 28 valitsusliikmest 18 valitakse, 10 aga nimetatakse tööstuslikult kõige enam arenenud riikide esindajate seast. • ILO alaline tegevsekretariaat Rahvusvaheline Tööbüroo (asukohaga samuti Genfis ning lühendatult samuti ILO) töötab haldusnõukogu poolt valitud peadirektori juhtimisel. • Hetkel on ILO-l 178 liiget. • Eesti kuulus ILO-sse aastatel 1921-1937 (jäi siis tegevusest vabatahtlikult kõrvale), taastades oma liikmeõigused 13. jaanuaril 1992.

24. ILO eesmärgid Täna on ILO enda ette seadnud 4 strateegilist peaeesmärki: • tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine ning realiseerimine; • suuremate võimaluste loomine naistele ja meestele, tagamaks inimväärne töö; • kõigi jaoks sotsiaalkaitsega hõlmatuse ja tõhususe suurendamine; • kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.

25. Ettekande koostamisel kasutatud põhiliselt sotsiaalministeeriumi kodulehel olevaid materjale: http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek.html Koostas: Anne Rähn, TÜPK sotsiaaltöö korralduse lektor