MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG

1. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Eesti majandus üleminekuperioodil 1987 – Isemajandava Eesti ehk IME programm 1991 – Eesti riikliku iseseisvuse taastamine 1992 – Eesti oma rahvusliku valuuta kehtestamine Enne majandusreforme olid Eesti tööstuse tunnusteks: tööstuse kõrge kontsentratsioon – 2/3 tööstustoodangust andsid orienteeruvalt 20% ettevõtetest; suur sõltuvus endisest Nõukogude Liidust imporditud materjalidest ja toorainest; sõltuvus endise Nõukogude Liidu turgudest; Eesti majandusele iseloomulikud üleminekuprobleemid: sõltuvus endise Nõukogude Liidu majandusest; majanduslik langus; tööjõu mittevastavus turumajanduse vajadustele; 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

2. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Areng pärast 1992. aasta majandusreforme: toodangu langus on suurem kui enamikes Kesk- ja Ida- Euroopa riikides; suhteliselt kõrge inflatsioon ja mõõdukas tööpuuduse kasv (kuni aastani 1999); liberaalne kaubanduspoliitika; fikseeritud vahetuskurss ja valuutakomitee tüüpi rahasüsteem; tasakaalustatud riigieelarve; kiire erastamisprotsess; majanduse ümberstruktureerimine; 2 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

3. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Toodangumahu langus ja SKP Tabel 16.1. SKP tase võrreldes 1989. aastaga mõnedes siirderiikides (1989=100) Riik 1991 1996 %-muutus (1996 võrreldes 1989) Tshehhi 80 89 -11 Ungari 82 86 -14 Poola 84 104 +4 Slovakkia 79 90 -10 Bulgaaria 74 68 -32 Rumeenia 75 88 -12 Venemaa 71 51 -49 Valgevene 87 63 -37 Ukraina 79 42 -48 EESTI 73 69 -31 Läti 61 52 -48 Leedu 51 42 -58 Allikas: Allsopp, C, Kierzkowski, H. (1997) 3 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

4. SKT muut, 1989–1997 70 000,0 15,0 SKT 1995.a. püsivhindades 60 000,0 10,0 SKT muut eelmise a. suhtes, % 50 000,0 5,0 MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG 40 000,0 0,0 30 000,0 -5,0 51 009,6 43 766,2 20 000,0 -10,0 10 000,0 -15,0 63 143,2 59 038,9 39 827,2 39 030,7 40 705,1 42 326,0 47 145,5 0,0 -20,0 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 4 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

5. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Allikas: vastavate riikide statistikaametid 5 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

6. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Maksebilanss Allikas: Eesti Pank http://www.ee/epbe/et/bilanss.html 6 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

7. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG EESTI MAKSEBILANSS (mln kr), LÜHIKE VERSIOON http://www.ee/epbe/sdds/balance.html.et 2000 2001 JOOKSEVKONTO -5 093-5 911 Kaubandusbilanss -12 144 -13 805 Eksport 56 346 58 642 Import -69 490 -72 448 Teenuste bilanss 9 575 10 160 Kreedit 25 486 28 867 Deebet -15 911 -18 706 Tulude bilanss -3 483 -4 926 Ülekannete bilanss 1 959 2 660 KAPITALI- JA FINANTSKONTO7 5125 507 Kapitalikonto 279 90 Finantskonto 7 234 5 417 Otseinvesteeringud 5 601 6 901 Välismaal -1 043 -3 528 Eestis 6 645 9 430 Portfelliinvesteeringud 1 855 1 629 Nõuded 573 229 Kohustused 1 282 1 401 Muud investeeringud -223 -2 114 Nõuded -2 819 -5 202 Kohustused 2 597 3 088 Vead ja täpsustused -148 -326 ÜLDBILANSS 2 271 -730 Reservid -2 271 730 7 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

8. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Avaliku sektori laenud ja välisvõlg Seisuga: 30.09.02., milj. kr. Koguvälisvõlg kokku: 66 198 Koguvälisvõlg tähtaegade lõikes: pikaajaline 44 374 lühiajaline 21 824 Koguvälisvõlg majandussektorite lõikes: valitsussektor 3 409 rahandusinstitutsioonid 5 krediidiasutused 22 006 muud sektorid 40 778 Netovälisvõlg: -9 628 sh valitsemissektor 2 453 http://www.ee/epbe/makromajandus/15.2.html.et 8 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

9. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Hõive ja tööpuudus Joonis 16.2. Hõive struktuur Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, 2000.a. andmed (%). Allikas: Eurostat 9 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

10. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Inflatsioon Suhteliselt kõrget inflatsiooni (eriti 1990. aastate keskel) võib Eestis selgitada rea põhjustega: Valuutakomitee süsteemi tõttu on rahapakkumine otseselt seotud keskpanga valuutareservidega Tänu fikseeritud vahetuskursile ja liberaalsele väliskauban- dusele toimib Eestis ostuvõime pariteedi printsiip Suletud sektori hindu reguleerib siiani osaliselt riik, nende järkjärguline tõus inflatsioonilist survet Tabel 16.4. Aastainflatsioon mõnedes siirdemajandusega riikides, % Riik 1996 1997 1998 1999 2000 Bulgaaria 123 1087 22,3 2,6 10,4 Tshehhi 8,8 8,5 10,7 2,1 3,9 EESTI 23,1 11,2 8,2 3,3 4,0 Ungari 23,6 18,3 14,3 10,0 na Läti 17,6 8,4 6,5 2,4 2,9 Leedu 24,6 8,9 3,3 0,8 1,6 Poola 18,7 14 na 9,8 na Rumeenia 38,8 151,4 na na na Slovakkia 5,8 6,1 6,7 na na Allikas: Vastavate riikide statistikaametid 10 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

11. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Eelarvepoliitika Alates oma raha kehtestamisest ja iseseisva majanduspoliitika rakendamisest on tasakaalustatud eelarve olnud üks Eesti majanduse alustugesid Reservfond võimaldab: 1) raske majandusliku surutise tingimustes saada abiressursse, millega kodumaist majandust turgutatakse, 2) aitab reservfondi loomine pidurdada rahapakkumise kiiret kasvu, mis omakorda peaks vähendama inflatsioo- nilist survet Raha- ja vahetuskursipoliitika Valuutakomitee süsteem tähendab seda, et Eesti rahapakkumine on paljuski välistekkeline, sõltudes Eesti Panga reservide suurene- misest. Krooni kattevara saab suureneda välisraha sissevoolu tulemusel. Eesti rahapoliitika peamiseks eesmärgiks on finantssektori stabiil- suse saavutamine 11 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

12. MAJANDUSE ABC EESTI MAKROMAJANDUSLIK ARENG Eesti majanduspoliitika dilemma Joonis 16.3. Eesti majanduspoliitika dilemma Vt. Eesti Panga majanduspoliitilist kommentaari: NB! 12. Sept. 2002 http://www.ee/epbe/rahapol/2002_09/tutvustus.ppt 04. Dets. 2002 http://www.ee/epbe/rahapol/2002_12/tutvustus.ppt Jätkuvad kvartaalselt 12 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL