Läänemere ohud ja hüved: info ja teadmiste vajadus (TTÜ Meresüsteemide Instituudi panus)

1. Läänemere ohud ja hüved: info ja teadmiste vajadus (TTÜ Meresüsteemide Instituudi panus) 1.1 Soome laht, veebruar 2003 Laevaliiklus peab olema ohutu ka talvel 1.2 Pärnu, jaanuar 2012 Veetase võib ajuti tõusta uputuseni 1.3 Kakumäe, juuli 2010 Külm rannavesi häirib suplejaid, kuid soodustab ka vetikate vohamist 1.4 Mis juhtub tulevikus: vaja on pidevaid uuringuid 1.5 instituudi logo

2. Meediast: • Laeval Norlandia on 800 inimest jäävangis. 29.01.2010 • Kaks Tallinki laeva jäi Stockholmi saarestikus jäävangi. 4.03.2010 • Soome lahel on jääs kinni üle 120 aluse. 28.03.2011 Laevaliiklus peab olema ohutu ka talvel Kui liikuvas merejääs on lõhed ja lahvandused on satelliidilt hästi näha, siis sama nähtuse teine pool – jääsurutised – on määratavad ainult kaudselt. Karmidel talvedel on jääsurutiste jõud vahel väga suured, laevad jäävad kinni ning tekivad õnnetused. Suuri laevaõnnetusi pole seni siiski õnneks juhtunud. Laevaliikluse juhtimissüsteem VTS areneb pidevalt ning hõlmab üha uusi uuringute tulemusena valmivaid ohutust toetavaid infoteenuseid. Praeguseks on lisandunud ilma- ja mereinfo blokk METOC. Jääsurutiste jõudude uuringuid teeb rahvusvaheline projekt SAFEWIN. Numbriliste mudelite süsteemiga prognoositakse surutiste tekkimise võimalikud kohad. Kasutatakse ka satelliitide ja triivpoide andmeid. Jääs liikuvatele laevadele paigaldatakse jõudusid määravad andurid. Tulemusi kasutatakse laevade konstruktsiooni täiustamisel ning jääoludest tulenevatest operatiivsetest ohtudest teavitamisel. On võimalik valida iga olukorra jaoks ohutuim laevatee. 2.1 Jää Soome lahel. Lõunakaarte tuul on jää liigutanud lahe põhjarannikule ja Eesti pool on jäävaba (talv 2003, MODIS satelliidiandmed). 2.2 2.2a 2.2b 2.5 2.4 2.2c 2.3 Laevakere vibratsioonide analüüsiga hinnatakse laeva ümbritsevaid jääolusid. Jääsurutis , mis takistab laeva liikumist, tekib tuule mõjul nii siledas kui ka rüsijääs. Jää liikumise täppismõõtmiseks kasutatakse GPS abil jälgitavaid triivpoisid.

3. Meediast: • Merevesi ujutas taas üle Pärnu tänavad. 10.12.2011 • Politsei sulges Pärnus üleujutuse tõttu kaks tänavat. 4.01.2012 • Meri pärnakaid enam üllatusrünnakuga rivist ei löö. 6.01.2012 Veetase võib ajuti tõusta uputuseni Meretase reageerib avatud mereosades tuule muutusele kiiresti, läbi pikkade gravitatsiooniliste lainete, kuid väinades on küllalt suur takistus mereosa kiirele täitumisele või tühjenemisele. Seetõttu meretaseme kriitiline tõus sõltub suuresti tormitsükloni teekonnast ning merepiirkondade eelnevast veeseisust. Eestis on enim ohustatud linnaks Pärnu, kuid kahjustused võivad tekkida ka mujal. Suurimad uputused on Pärnus toimunud 2005.a. jaanuaris (tõus 275 cm) ja 1967.a. oktoobris (253 cm), kui vesi tungis suurel alal majade esimestele korrustele. Üleujutuste sagedus ja veetõusu kõrgus võivad kliimamuutusega kasvada. Liiga madala meretaseme korral aga praamiühendus suuremate saartega katkeb. Alates 2005.a. koostatakse Eestis mitmeks päevaks ette usaldusväärseid numbrilisi meretaseme prognoose kombineerituna reaalaja mõõtmistega. Süsteem tugineb rahvusvahelisele koostööle HIROMB ja BOOS raames. 3.1 Mäng Meretaseme Infosüsteemi avaleht. Automaatselt mõõdetavad andmed esitatakse reaalajas. 3.2 3.4 3.3 Mõõtmiste (kollane) ja numbrilise prognoosi (roheline) aegrida Pärnus. Peale tugevamaid tuuli on näha Liivi lahe omavõnkumised (periood ca 5 tundi). 2005.a. jaanuar 2012.a. jaanuar

4. Meediast: • Tallinna randades on väga külm vesi. 5.08.2006 • Jääkülm merevesi peletab rannaskäijaid. 10.08.2006 • Ootamatult külmaks muutunud vesi peletas inimesed rannast. 27.07.2010 Külm rannavesi häirib suplejaid, kuid soodustab ka vetikate vohamist Soome lahe Eesti rannikul muutub suvel vesi külmaks, kui idatuuled puhuvad sooja vee kihi rannast eemale ning külm vesi tõuseb sügavamalt pinnale. Nähtus kannab nimetust apvelling ning ta esineb ainult seal, kus külm kiht (sügavamal kui 15-20 m) on ranna lähedal. Maa pöörlemise tõttu kehtib nn Ekmani reegel: ülakihi liikumine on tuule suunaga risti ja pööratud paremale (põhjapoolkeral). HIROMB süsteem suudab apvellingu teket mitu päeva ette prognoosida. Veepinnale tõuseb koos külma veega ka palju fosforit: kogus on võrreldav ühe kuu sissekandega Soome lahe jõgedest. Sinivetikad suudavad lämmastikku võtta õhust ja täiendav fosforikogus võib kaasa tuua massvohamise. 4.1 4.3 4.2 Apvellingu (külm vesi rannas) muster on näha kaugseire andmetest (MODIS sensor) ja prognoositav mõned päevad ette (HIROMB süsteem). Laevaga tehtud Tallinn-Helsingi vertikaallõige näitab, et termokliin (temperatuuri hüppekiht) oli apvellingu käigus tõusnud Eesti ranna juures pinnale ja liikunud avamere suunas.

5. Meediast: • Euroopa Liidu merestrateegia seab Läänemere prioriteetseks testalaks. 11.12.2007 • Euroopa Liit kiitis heaks Läänemere strateegia. 30.10.2009 • Helsingis toimunud Läänemere tippkohtumine läks korda. 11.02.2010 Mis juhtub tulevikus: vaja on pidevaid uuringuid 5.1 Läänemere hüved leiavad tulevikus suuremat kasutamist, kuid on vaja arvestada ka kasutamisest ja kliimamuutusest tulenevaid ohtusid. Meri on väga keerukas süsteem, kus seisundi kujunemisel mängivad olulist rolli esmapilgul märkamatuks jäävad nähtused ja protsessid. Uuringute tehnoloogia areneb pidevalt, võimaldades senisest täpsemat infot ja teadmisi. Põhilised meetodid on kaasajal in-situmõõtmised, laboratoorsed täppisanalüüsid, numbriline modelleerimine, kaugseire. 5.5 5.4 5.7 Uurimislaev SALME 5.2 Navigatsioonipoide kõikumise järgi määratakse lainetust FerryBox süsteem mõõdab reisilaeval pidevaid horisontaalprofiile 5.3 Sondeeriv poijaam mõõdab pidevaid vertikaalprofiile. Klorofülli jaotus näitab fütoplanktoni ebatavalist sukeldumist. Laboratoorne FlowCAM analüüs teeb kindlaks sukelduvad liigid. 5.6 Modelleerimine näitab mereseisundi muutuste põhjuseid ja võimaldab ennustada tulevikku. Soolsuse aegrida Soome lahe keskosas.