1 / 9

Pingelõdvendus

Pingelõdvendus. Helsingi protsess. Pingelõdvenduse mõiste. Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus.

aerona
Télécharger la présentation

Pingelõdvendus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Pingelõdvendus Helsingi protsess

  2. Pingelõdvenduse mõiste • Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus. • Terminit „pingelõdvendus“ kasutati esimest korda 1970. aastail, et kirjeldada Ida-Lääne suhete soojenemist, kaubavahetuse elavnemist ja kultuurisidemete arenemist.

  3. Pingelõdvendus • Pingelõdvendust soodustasid: nn Vietnami sündroom (masendus, mis tekkis USA ühiskonnas pärast edutut sõda Vietnamis) ning Nõukogude juhtkonna kartus jääda kahe vaenuliku jõu, Hiina ja USA vahele. • Esmalt hakkasid soojenema NL ja Pr suhted: arenes majanduslik ja kultuuriline koostöö. • Hakkasid paranema NL suhted ka teiste lääneriikidega.

  4. Relvastusalased lepped * 1963.a. sõlmiti NSVL, Suurbritannia ja USA vahel tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise lepingu, millega keelustati tuumarelvakatsetused atmosfääris, vee all ja kosmoses. Tegemist oli esimese lepinguga, mis piiras osaliselt võidurelvastumist. * SALT (StrategicArmsLimitationTalks) – hulk NSVL-USA läbirääkimisi aastatel 1969-79 tuumarelvastuse tootmise vähendamiseks. • 1972.a. sõlmiti SRP-1 USA ja NSV Liidu vahel , millega lubati, et kumbki pool ei ehita mitte kunagi üle 1 raketitõrjesüsteemi ning külmutab 5 aastaks strateegiliste kandurite arvu 2400-ni. • Aastail 1973-79 sõlmiti SRP-2, kuid USA Senat seda 1979.a. ei ratifitseerinud.

  5. USA – NSV Liidu suhete paranemine • 1969 .a. sai Nixon USA presidendiks. USA välispoliitika eesmärgiks sai heade suhete loomine kommunistlike suurriikide Hiina ja NLga. Tulemus: USA väed lahkusid Vietnamist, normaliseerusid suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. • USA ja NL suhete normaliseerumine. • 1972 külastas Nixon NL, sõlmiti SRP-1 ning NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhete aluste leping, mille järgi pidid üliriikide liidri korrapäraselt kohtuma hakkama. • Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid.

  6. uus idapoliitika • 1970-ndate alguse pingelõdvenduses on suure tähtsusega pingete vähenemine kahe Saksamaa vahel. • 1966.a. SLVs võimule tulnud sotsiaaldemokraat W. Brandtloobus Hallšteini doktriinist ja kuulutas välja rahuliku kooseksisteerimise printsiibi. • 1970.a. sõlmisSLV NSV Liidu ja Poolaga nn. idalepingud, millega SLV tunnustas Saksamaa (Saksa DV) idapiirina Oder-Neisse jõge. • 1972.a. allkirjastati SLV ja SDV suhete aluste leping. 1973.a. septembrist said SLV-st ja SDV-st ÜRO liikmed. 1974.a. tunnustas SLV SDV-d de jure, riigid vahetasid suursaadikuid. • Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri kui ka majanduse vallas. Nende majanduslikud suhted hakkasid kiiresti arenema.

  7. Helsingi protsess 1973-1975 • 1975.a. toimus Helsingis Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess(CSCE), millel osales 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada. • 1. aug. 1975.a. allkirjastati CSCE lõppaktehk Helsingi deklaratsioon “Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel”. Helsingi lõppakti sisu: • Euroopa julgeolek ja Euroopa piiride vääramatus • Majandus-, teadus-, tehnika - ja keskkonnaalane koostöö • Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist Euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu • Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile – OSCE-le.

  8. Helsingi protsess • Helsingi protsess oli kasulik NL-le: ei teinud uuendusi, aga seevastu tugevdas oma positsioone Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumises, • Helsingi protsess oli kasulik USAle: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust ja läbikäimist lääne maailmaga. Pingelõdvenduse tulemused: • Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel • Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse • Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine • Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme.

  9. Pingelõdvenduse lõpp – ida-lääne suhete uus teravnemine • NSV Liit hakkas mõned aastad pärast Helsingi nõupidamist paigutama Ida-Euroopasse keskmise lennukaugusega rakette, mille arvu ei piiranud USA-ga sõlmitud kokkulepped. • USA asus omakorda Lääne-Euroopasse paigutama sama klassi rakette. Suhted kahe üliriigi vahel jahenesid taas. • 1979.a. tungisid Nõukogude väed Afganistani, et tagada seal Nõukogude-meelse valitsuse võim. Afganistani sõja tõttu teravnesid NSV Liidu suhted nii Lääne kui ka islamimaailmaga.

More Related