1 / 15

Eesti seiskohad EL Nõukogu maaelu arengu määruse eelnõu kohta 28. oktoober 2004. a

Eesti seiskohad EL Nõukogu maaelu arengu määruse eelnõu kohta 28. oktoober 2004. a. MAM menetlemise ajagraafik kuni 22.11.2004. Üldine seisukoht.

alain
Télécharger la présentation

Eesti seiskohad EL Nõukogu maaelu arengu määruse eelnõu kohta 28. oktoober 2004. a

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti seiskohad EL Nõukogu maaelu arengu määruse eelnõu kohta28. oktoober 2004. a

  2. MAM menetlemise ajagraafik kuni 22.11.2004

  3. Üldine seisukoht Eesti leiab, et maaelu arengu poliitika edasine arendamine ja maaelu arengu osatähtsuse tõstmine ning Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud strateegilisem lähenemine EL maaelu arengule on vajalik.

  4. Eesmärgid Eesti leiab, et Euroopa Komisjoni poolt püstitatud kolm peamist eesmärki vastavad Eesti huvidele. /Need eesmärgid on: • põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamine ümberkorraldamistoetuste abil; • keskkonna ja paikkonna parandamine maade hooldamise toetuse abil, • maapiirkondade elu kvaliteedi parandamine ja majandustegevuse mitmekesistamise soodustamine./

  5. Kohustuslik vahendite jaotus /Eelnõus toodud rahaliste vahendite jaotus on: • min 15% 1. telje meetmetele; • min 25% 2. telje meetmetele; • min 15% 1. telje meetmetele; • min 7% kogu programmi eelarvest LEADER tegevustele/ Toetame prioriteeditelgede vaheliste Euroopa Liidu poolsete finantsvahendite määrade sätestamisel minimaalset kohustuslikku rahaliste vahendite jaotust prioriteeditelgede vahel, mis tagab liikmesriikide programmide võrreldavuse ja eesmärkide vahelise tasakaalu, kuid teeme ettepaneku kehtestada need madalama määraga ning võrdsemates proportsioonides võrreldes määruse eelnõus tooduga

  6. LFA Ebasoodsamate piirkondade määramise kriteeriumide puhul peaks lähtuma mitte liikmesriigi keskmisest, vaid EL võrreldavate piirkondade keskmisest

  7. Innovatsioon        Innovatsiooni soodustavad meetmed vajavad eelnõuga võrreldes enam tähelepanu nii eesmärgiseades kui meetmetes (võimalus projektipõhiselt finantseerida põllumajandustootmise tugiteenuseid – nt täppisviljeluse jms innovatiivsete tehnoloogiate toetamine, kaardimaterjalide arendamine, toiduks mittekasutatavate põllumajandustoodete, sh energiakultuuride kasvatamisega seotud innovatiivsete projektide toetamine).

  8. Maaparandus /täpsustav seisukoht/ Maatulundusmaa sihipärase kasutamise tagamiseks tuleb toetada maaparandussüsteemide hoiutöid ja arendada ühistegevust antud valdkonnas. Määruse raames peaks olema võimalik kasutusel oleval põllumajandusmaal (utilized agricultural area) maaparandussüsteemide rekonstrueerimise, uuendamise ja hooldamise toetamine. Põllumajanduse ja metsanduse arenguga seotud infrastruktuuri arendamise meetme raames toetada ka investeeringuid

  9. Inimpotentsiaali arendamine Inimpotentsiaali arendamisele suunatud meetmete raames tuleks toetada ka nõuandeteenuse pakkujate arendamise kulusid(koolitajate koolitus).

  10. Riiklik toetamine Tagamaks liikmesriikide põllumajandustootjate võrdsemat kohtlemist tuleks sätestada eeskirjad, mis vähendaksid liikmesriikide poolt EL Nõukogu määruses 1257/1999 ettenähtud meetmetega sarnaste meetmete põhjendamatut riiklikku toetamist.

  11. Liikmesriigi toetuste pakett Liikmesriikide maaelu arengu toetuste paketi mahu määramisel tuleks arvestada muu hulgas ka: • tööpuuduse taset; • spetsiifilisi probleeme, mis on seotud maapiirkonnas teatud regioonides hõreda asustusega ning • looduslikke tingimusi (sh metsade pindala). Kuna riikliku strateegia koostamise üheks oluliseks osaks on selle elluviimiseks vajalike vahendite suuruse teadmine, siis on oluline, et rahaliste vahendite jaotus liikmesriikide vahel oleks teada selleks ajaks, kui liikmesriigid hakkavad maaelu arengu strateegiad koostama.

  12. Hindamissüsteem /EK on eelnõus teinud ettepaneku iga-aastase programmi püsihindamise kohta/ Eesti leiab, et hindamissüsteem peaks sarnanema seni struktuurifondide raames rakendatuga ega tohiks muutuda järgmisel programmiperioodil keerulisemaks.

  13. Rahaliste vahendite piirmäär Eesti ei toeta struktuurifondidest tulenevatele rahalistele vahenditele piirmäära kehtestamist liikmesriigi kohta (4% SKT-st).

  14. Käibemaks /Eelnõu art 72 punkti 3 kohaselt ei ole käibemaks abikõlblik./ Teeme ettepaneku art 72 p 3 sõnastada: “Käibemaks on abikõlblik, kui abisaaja on käibemaksu lõppmaksja”. /st et mittekäibemaksukohustuslastel (nt MTÜ, seltsing, FIE) oleks käibemaks abikõlblik/

  15. Tänan tähelepanu eest!

More Related