1 / 18

Teavitusest hädaolukorras

Teavitusest hädaolukorras. Viktor Saaremets avalike suhete büroo juhtivspetsialist Lääne-Eesti Päästekeskus. Kavas:. Avariiolukord Sellest lähtudes teavituse õiguslikud alused KOV kohustused Kriisikommunikatsiooni korraldus. Teavituse õiguslikud alused. Hädaolukorra seadus (HOS)

albin
Télécharger la présentation

Teavitusest hädaolukorras

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Teavitusest hädaolukorras Viktor Saaremets avalike suhete büroo juhtivspetsialist Lääne-Eesti Päästekeskus

  2. Kavas: • Avariiolukord • Sellest lähtudes teavituse õiguslikud alused • KOV kohustused • Kriisikommunikatsiooni korraldus

  3. Teavituse õiguslikud alused • Hädaolukorra seadus (HOS) -üldiselt teavitamiskohustusest Kaks alamakti: - avalikkuse teavitamine (Avalikkuse hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja hädaolukorra lahendamisest teavitamise kord ning nõuded edastatavale teabele VV määrus) - asutustevaheline teavitamine (Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord VV määrus) • HOS kohaselt üldiselt, avalikkust tuleb teavitada kui - ohustab inimeste elu või tervist - võib põhjustada suure varalise kahju või keskkonnakahju - häirib muul viisil tavapärast elukorraldust

  4. Teavituskohuslased • hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus • suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted • elutähtsat teenust osutavad või selle toimepidavust korraldavad ettevõtted • kohalikud omavalitsused (kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused)

  5. Asutustevaheline teavitamine • KOV kohustus teavitada siseministeeriumi Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab alljärgnevast: • kaugküttesüsteemi või -võrgu toimimise täielik katkemine kütteperioodil prognoositavalt enam kui 24 tunniks; • ühisveevärgi või -kanalisatsiooni toimimise täielik katkemine prognoositavalt enam kui 24 tunniks

  6. Avalikkuse teavitamine • Igale hädaolukorrale on määratud juhtiv asutus, kes teavitab - hädaolukorra vahetu oht - tekkinud hädaolukord • hädaolukorra lahendamine • Ei kattu - tormi vahetu oht, EMHI - hädaolukord torm, EMHI - hädaolukorra torm lahendamine, päästeasutus

  7. Kes teavitab hädaolukorra lahendamisest • Üldine, teavitamist korraldab juhtiv asutus • Hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutused teavitavad kooskõlastatult juhtiva asutustega • Hädaolukorrale järgneb taastamine, KOV kanda

  8. KOV kriisikomisjon teavitamisel • Kui on juhtiv asutus määratud, siis KOV kriisikomisjonil abivav funktsioon - piirkonda jäävate inimeste teavitamisel - avalikkuse teavitamisel • tagab avalikkuse teavitamise kohalikule omavalitsusele seadusega määratud ülesande toimepidevuse osalisest või täielikust katkemisest ning rakendatud meetmetest tagajärgede leevendamisel ja toimepidevuse taastamisel; - häired vesi, kanalisatsioon, küte, teed, transport, prügi

  9. HOS järgi KOV kohustused • Kohalik omavalitsusüksus korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: • 1) kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimine;2) valla teede ja linnatänavate korrashoiu toimimine;3) veevarustuse ja kanalisatsiooni, sealhulgas reoveepuhastite toimimine;4) jäätmehoolduse toimimine;5) valla- või linnasisese ühistranspordi toimimine.

  10. Hädaolukorra lahendamise juhtiv ametkond: • Peab ette valmistama vastava struktuuri avalikkuse teavitamiseks • KOV-ile sellist kohustust pandud ei ole, ise otsustab kuidas korraldab • Asutus: • juhib vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud pädevusele avalikkuse teavitamist hädaolukorra ajal; • moodustab avalikkuse kiireks ja tõhusaks hädaolukorra lahendamisest teavitamiseks asutuse teavitusrühma ja koostab selle töökorra; • kaasab vajaduse korral teavitusrühma töösse asutusi ja isikuid väljastpoolt asutuse haldusala; • koostab ettevalmistava tegevusena avalikkuse teavitamise korra oma pädevusse kuuluva hädaolukorra lahendamise kohta; • analüüsib hädaolukorra lahendamise järel avalikkuse teavitamise korraldamist ning vajaduse korral muudab hädaolukorra lahendamisel avalikkuse teavitamist käsitlevaid protseduure ja regulatsioone; • arvestust avalikkuse teavitamiseks vajalike teavituskanalite ning asjassepuutuvate asutuste ja isikute andmete kohta • määrab kindlaks võimalikud ja asjassepuutuvad koostööpartnerid avalikkuse teavitamisel ning vajaduse korral sõlmib avalikkuse teavitamise korraldamiseks eelkokkulepped; • tagab asutuse valmisoleku ja võimekuse avalikkuse teavitamiseks.

  11. Üldiselt, miks teavitada • Õigusaktid kohustavad - avaliku teabe seadus • hädaolukorra seadus • Avalikkuse huvi • Organisatsiooni maine

  12. Avalikkuse arusaam olukorrast ongi TEGELIKKUS • kui inimestele tundub, et on kriis, siis tulebki olukorda käsitleda kriisina • Ainuke võimalus infot kontrollida on ise seda anda • Info puudumisel hakkavad levima kuulujutud • Väärinfot keeruline ümber lükata

  13. Kriisikommunikatsiooni etapid (HOS mõistes) • Kriisikommunikatsioon on informatsioonikava kindla kasutamise süsteem kriisiohtlikus olukorras või kriisi ajal. (Kaja Tampere) • Algab prognoosist, mis sisaldab ajalist mõõdet • ENNE eelhoiatused • AJAL käitumisjuhised, info sündmuse lahendamise kohta • PÄRAST nõuanded tagajärgede leevendamise kohta

  14. Keda teavitada? • Teavitamise prioriteedid • 1) ohustatud isikud;2) kannatanud;3) hukkunute ja kannatanute omaksed;4) avalikkus • prioriteet inimesed, keda olukord otseselt mõjutab • avalik huvi, kuidas riik lahendab olukorra, mis mõjutab hulga inimeste elu-olu

  15. Ülesanded avalikkuse teavitamisel • Sündmuse info jälgimine (logi) • Pressiteadete koostamine • Meediatöö sündmuskohal • Kõneisiku määramine • Pressikonverentsi korraldamine • Meedia monitoorimine • Väärinfo ümberlükkamine • Päringutele vastamine

  16. meediaga suhtlemist tuleks käsitleda mitte kui kohustust, vaid kui võimalust inimesi rahustada ja juhtunut selgitada • ... on kriisireguleerimise e sündmuse lahendamise lahutamatu osa, seetõttu ei saa vaadata eraldiseisva üksusena • ... ei saa olla juhuslik! Oluline on koostöö.

  17. Uudisväärtuse kriteeriumid • Mõju • Ebatavalisus • Prominentsus • Konflikt • Lähedus • Värskus • Aktuaalsus

  18. Avarii kohta: • Määrata vastutusala • Milline asutus hakkab infot andma? • Määrata info sihtgrupid • Kuidas erinevaid sihtgruppe teavitada • Kes on kõneisik (ud)

More Related