Download
slide1 n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Loodusliku valiku tasemed, evolutsiooniline koostöö ja konflikt, kohastumuste teke. PowerPoint Presentation
Download Presentation
Loodusliku valiku tasemed, evolutsiooniline koostöö ja konflikt, kohastumuste teke.

Loodusliku valiku tasemed, evolutsiooniline koostöö ja konflikt, kohastumuste teke.

239 Vues Download Presentation
Télécharger la présentation

Loodusliku valiku tasemed, evolutsiooniline koostöö ja konflikt, kohastumuste teke.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Loodusliku valiku tasemed, evolutsiooniline koostöö ja konflikt, kohastumuste teke. Eva-Liis Loogväli 18.mai 2012

  2. Evolutsiooniline konflikt ja koostöö evolutsioon ehk keda/mida valitakse?

  3. Looduslik valiku rakendumiseks peavad olema täidetud 4 tingimust: 1 Sigimine 2 Pärilikkus 3 Varieeruvus 4 Kohasuse (fitness) varieeruvus vaadeldava tunnuse tõttu. Kui need tingimused on täidetud, siis järgneb looduslik valik automaatselt.

  4. Loodusliku valiku objekt LV muudab millegi sagedust põlvkonnast põlvkonda Selleks et millegi sagedust saaks põlvkonniti muuta peab ta olema piisavalt keskev. Kestev on geen. Geen pole paljas, ta on isendi sees ja saab paljuneda ainult koos indiviidiga.

  5. Loodusliku valiku objekt, kaks tähendust: • objekt kes LV tulemusena adapteerub • objekt mille sagedusLV toimel muutub nukleotiid : geen : rakk : organ :: organism : populatsioon : liik : perekond : .... isekas geen - iseenda leviku kasvades kahandab kandja kohasust altruistlik geen - kahandab kandja kohasust ja kasvatab teiste indiviidide kohasust ... kuidas selline levida saab?

  6. geneetilised parasiidid - elemendid mis replitseeruvad sõltumatult peremehe kromosoomidest • segregatsiooni segajad – meioosis mitte-mendelliku pärandumisega munarakku sattuvad geenid • (B-kromosoomid, geenikonversioon ja heterosügootidel ühe alleeli hävitamine) • transponeeruvad elemendid - püsimiseks vajalik rekombinatsioon • sugude suhte muutjad – isassteriilsus kahekojalistel taimedel võib olla põhjustatud mtDNA variantidest.

  7. B kromosoomi evolutsioon Segregatsiooniline eelis levitab B kromosoomi, neutraliseerimise tulemusena B krom. läheb kaduma või muteerub uuesti aktiivseks

  8. Segregation Distortion Normal t in the mouse sd in Drosophila + + D D + + D D D + + + + + + + D + = wild type D = distorter Sperm Production Copulation Inside Female

  9. Geneetilistele parasiitidele tekivad vastuseks modifikaatorgeenid • Tavaliselt esineb taimepopulatsioonis mitu erinevat steriilsuse tsütotüüpi (mtDNA) ja tuumageenide vastused neile. • käitumuslik: t/+ emased hiired eelistavad +/+ isaseid, mitte t/+. • kaheahelalise RNA hävitamine vastuseks viirustele ja transponeeruvatele elementidele.

  10. Mittesugulise paljunemise korral jagavad kõik geenid ühiseid huve Bakteritel ja arhedel esinevad plasmiidid ja transponeeruvad elemendid. Plasmiidid kannavad sageli kasulikke geene - antibiootikumi resistentsust või teisi baktereid kahjustavaid toksiine. Transposonid on neil kahjutud ja limiteerivad oma koopiaarvu. Loomadel ja taimedel on selge korrelatsioon sugulise paljunemise osakaalu ja „isekate“ geneetiliste elementide rohkuse vahel.

  11. Iseka DNA hulk genoomis Drosophilal on valik transposonite vastu, koondunud väherekombineeruvatesse aladesse Imetajatel on transposonite arv suur ja individuaalsed elemendid esinevad populatsioonis suure sagedusega - valik nende vastu väga nõrk või olematu. Vastus isekale geenile tekib arvatavasti tänu mitte-isekate geenide rohkusele.

  12. Eukarüootide genoomid koosnevad suuresti „isekast“ DNAst ja „rämps-DNAst“ • genoomi suurused erinevad ka lähedastel liikidel • rämpsDNA ei paljune (enam) isekalt • pea pool inimese genoomist on transposonid, kuid funktsionaalsed vaid sadakond; • 1 hüpe 200 põlvkonna kohta • vahel harva võivad transposonid kasulikuks muutuda

  13. Rakuliinide valik Nt. taimedel vegetatiivne paljunemine, konkurents rakkude vahel õie moodustamiseks (vähe uuritud) Selgroogsetel ja lülijalgsetel pole oluline - järglased arenevad ühest rakuliinist - sugurakkude rakuliinist (=idutee). Somaatilised rakud ei pärandu.

  14. koostöö evolutsioon laiendatud fenotüüp - geeni mõju kõigile populatsiooni liikmetele, mitte ainult selle kandjale.

  15. Altruistlik käitumine suurendab vastuvõtja järglaste arvu ja kahandab altruisti järglaste arvu. • Palju näiteid altruistlikust käitumisest: • ühiselulised putukad • 220 linnuliiki kasutab pesal abistajaid • häiresignaalid • mürgiste putukate hoiatusvärvid • bakterid lüüsuvad et vabastada bakteriotsiine • Altruismil on hind. Kui altruist aitab egoisti, siis saab sellest kasu ainult egoist. Kuidas saab selline tunnus levida?

  16. Altruismi leviku tingimused must üksi – 1; koos punasega 1+3 punane mustadega – 0; koos teiste punastega 2,4. Kui altruist aitab eelistatult altruiste ja see kasvatab piisavalt järglaste arvu, et 1) katta altruisti kulu, 2) olla edukam egoistidest, siis selline tunnus levib. Egoistide abistamise vältimiseks peab esinema altruistlik rühm.

  17. Milline mehhanism tagab, et aidatakse eelistatult teisi altruiste – Hamiltoni reegel Geen põhjustab kandjale C võrra vähem järglasi, kuid kasvatab tema naabrite järglaste hulka B võrra. Selline geen saab levida, kui rB > C, kus r on selle geeni kahekordne sagedus naabritel W.D. Hamilton, 1936−2000 Haruldase geeni sagedus on suurem sugulaste seas ja sugulased elavad ka sagedamini koos. sugulaste valik ehk kin selection (W.D. Hamilton) sugulasi tuntakse ära ja aidatakse sagedamini

  18. geeni sagedus sugulaste seas sama päritoluga geen - identical by descent IBD. • õvedel 1/4 • nõbudel 1/16 r määramine sugulusastme järgi on problemaatiline kahel juhul - uued mutatsioonid ja looduslik valik.

  19. Kin selection, sugueltsi valik Võsa-sininäärid aitavad üksteise poegi valvata ja toita. Pesal on keskmiselt 2 (kuni 6) abistajat lisaks emale-isale. Abistajad on samade vanemlindude eelmistest pesakondadest. Altruistlikud abistajad on järglaste (pool)õed/vennad

  20. Suguseltsi valiku näide: Eksperimentaalselt eemaldati võsa-sininääri pesadelt abistajad ja mõõdeti sigimise edukust. hind : 0 < C< 7% kasu = (35 -7) / 2 = 14% / abistaja sugulus r = 50%, õde-vend rõed-vennad*b > rlapsed*c ½*14 > ½*0 ½*14 > ½*7 Poegade % elus 60 päeva pärast munemist aitajatega aitajateta 35% 7%

  21. Vanematel ja järglastel on erinevad evolutsioonilised huvid • järglaste eest hoolitsemine on levinud • järglaste huvi saada kohe ja palju • vanemate huvi sigida ka tulevikus määrab pesakonna suuruse ja hoolitsuse määra • linnupoegade näljakisa • pesaparasiidid kasvavad paremini koos mõne kohaliku tibuga kui üksi

  22. Koostöö evolutsioon mittesugulaste vahel • mõlemapoolne kiire kasu – surikaadid, linnud, N-fikseerijad, jpt • kasu pealtnäha küsitav – viigipuud ja herilased, ühiselulised putukad kasu vangi dilemma – kasulik on reeta araabia vadavilbas

  23. Koostööd soodustavad vastastikkused suhted, järelvalve ja karistus • “sulle-mulle” (tit-for-tat) mäng • töölismeemesilaste munad hävitatakse • kiuline tääkliilia hävitab liiga palju liblika mune sisaldavad õisikud

  24. rühmavalik versus rühmasisene valik isekad altruistid aeg populatsiooni sees edukamad isekad indiviidid, migratsioon viib lõpuks altruistlike populatsioonide väljasuremisele altruistlik käitumine jääb peale, kui rühmavalik eelistab seda - isekad grupid asenduvad altruistlikega ???

  25. Rühmavalik toimib kunstliku valiku tingimustes Valiti rohkem mune munevaid gruppe mitte linde. Keskmine munasaak tõusis 5 põlvkonnaga 2X. Valiti madala ja kõrge sigivusega jahumardika rühmi.

  26. rühma- ja liigivalik on uute kohastumuste tekitamiseks ebaefektiivne: • aeglane • rekombinatsioonimehhanismita • juhuslikel sündmustel suur roll • ei võistle valikuga alamatel tasemetel Samas on nõrk liigivalik kindlasti kujundanud bioloogilist mitmekesisust .

  27. Kokkuvõte: • On kohastumusi, mis on kasulikud ainult • geenile • rakuliinile • isendile (valdav) • sugulaskonnale (üha enam näiteid) • mittesugulusgrupile • Indiviid on valiku keskpunktis, valiku konfliktid indiviidi tasemega ei saa püsida pikaajaliselt. • Valik võib toimida paljudel erinevatel tasemetel, kuid kõige efektiivsem on see suure arvu suguliselt paljunevate indiviidide korral. • Suured hüpped evolutsioonis on olnud alamate tasemete koostöö tulemus.