1 / 13

Põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisus Balti riikide ühises energiasüsteemis

Põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisus Balti riikide ühises energiasüsteemis. Eesmärk. Esitada ja analüüsida elektrienergia tootmise arengusuundi Balti riikides. Põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisuse hindamine tulevikus avaneval Balti energiaturul. Hetkeolukord.

allan
Télécharger la présentation

Põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisus Balti riikide ühises energiasüsteemis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisus Balti riikide ühises energiasüsteemis

  2. Eesmärk • Esitada ja analüüsida elektrienergia tootmise arengusuundi Balti riikides. • Põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisuse hindamine tulevikus avaneval Balti energiaturul.

  3. Hetkeolukord Elektrienergia tarbimine kasvab nii Eestis kui ka Balti regioonis tervikuna. • Nõudlus • Pakkumine • Ühendused • Poliitika Installeeritud võimsus Balti regioonis suurem kui tarbimine. Vahe väheneb Balti riikide vahelised võrguühendused on küllaldased võimaldamaks riikide vahelist energiakaubandust. Elektrituru järkjärguline avamine. Karmistuv keskkonnapoliitika Ignalina EJ sulgemine

  4. Investeerimisvajadus • Olemasolevate elektrijaamade amortiseerumine • Keskkonnapiirangud või poliitilised otsused • Tarbimise kasv

  5. Uue tehnoloogia mõju põlevkivi vajadusele • 1 tonn põlevkivi sisaldab 2,32 MWh energiat • 1 tonni põlevkivi tolmpõletamisel - 0,696 MWh elektrienergiat • 1 tonni põlevkivi keevkihtpõletamisel - 0,812 MWh elektrienergiat Uus keevkiht katel kasutab 1 MWh elektrienergia tootmiseks16 % vähem põlevkivi

  6. Elektriturgude liberaliseerimise mõju põlevkivi toodang12 mln tonni aastas Põlevkivi aastastest toodangust on garanteeritud ca 75%. Elektrisektori järk-järguline avamine vähendab garanteeritud toodangu osakaalu keemiatööstus 2 mln tonni aastas energeetika10 mln tonni aastas konkurents2 mln tonni garanteeritud 9 mln tonni konkurents1 mln tonni aastas eksport 0.5 mln tonni Eestis 0.5 mln tonni

  7. Elektrituruseadusega garanteeritud toodang Garanteeritud kogus turuavamise esimeses faasis ca 9-10 mln tonni põlevkivi aastas

  8. Toodangu potentsiaal ja põlevkivi vajadus Kokku maksimaalselt 11,85 TWh aastas ja 16,5 mln tonni põlevkivi

  9. Põlevkivielektri võimalikud mahud 16,5 mln tonni põlevkivi ja 11,8 TWh aastas

  10. Aastane põlevkivi kogus (2008 a.) Max vajadus Eesti põlevkivi järgi15.3 mln tonni aastas Põlevkivienergeetika maksimaalne aastane vajadus on 16,5 milj tonni. Sellest 10 mln tonni Eesti vajaduseks. Ekspordi võimalus on 6,5 mln tonni, (millest 1.2 mln tonni imporditakse Venemaalt) Vene põlevkivist elektri tootmine 0.7 TWh aastas Eksport Lätti0.5 TWh aastas Eesti tarbimine 7.5 TWh aastas ESTLINK eksport 0.9 TWh aastas Võimalik põlevkivi toodang aastas Võimalik lisatoodang 2.7 TWh aastas NEJ võimalik toodang11.8 TWh aastas

  11. Põlevkivi konkurentsivõime • Lähiperioodis mõjutavad põlevkivi energeetika konkurentsivõimet peamiselt muutuvkulud: • Kütus • Keskkonnamaksud • Pikas perspektiivis mõjutavad konkurentsivõimet: • Tehnoloogia • Kütuse hind • keskkonnamaksud

  12. Põlevkivi konkurentsivõime • Eesti vabaturul • Balti regioonis • Põhjamaades Turumaht ca 1 TWh aastal 2002-2008 Konkureerib koostootmisrežiimis toodetud elektriga ja impordiga. Läti impordib ca 2 TWh aastas Peamised konkurendid Ignalina ja Venemaal toodetud elekter. Tulevikus peamiselt gaasist toodetud elektrienergia. Eelduseks ESTLINK’i elluviimine. Võimalik turumaht 1 – 2 TWh aastas. Hinnatase sõltub ilmastikust. Vähene investeerimine on tõstnud elektrihindu. Täna võimalik sõlmida 10 aastaseid lepinguid tasemelt 24 EUR/MWh

  13. Kokkuvõte • Maksimaalne nõudlus põlevkivi järgi elektroenergeetika sektoris on 16,5 mln tonni aastas • Garanteeritud toodang väheneb oluliselt järgmise 10 aasta jooksul • Tulevikus sõltub põlevkivi, kui kütuse konkurentsivõime Balti regioonis peamiselt: • Tootmishinnast • Keskkonnamaksudest • Pikas perspektiivis põlevkivi põletamistehnoloogia konkurentsivõimest

More Related